Rakkusid täitev tsütoplasma ja valguniitidest koosnev tsütoskelett aitavad kingloomal säilitada oma iseloomuliku kuju.
Tsütoplasma täidab kõik rakud
Iseloomustus
Tsütoplasma on rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid. Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.
Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsete rakkude tsütoplasma on rakus pidevas liikumises, eeltuumsete rakkude tsütoplasma on liikumatu.
Loomarakkudes moodustab tsütoplasma ligikaudu poole raku mahust. Taimerakkudes on tsütoplasmat tunduvalt vähem, sest suurema osa rakust täidavad suured vedelikumahutid vakuoolid.
Ülesanded
Tsütoplasma seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö. Tsütoplasma sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks ja aitab säilitada raku kuju. Lisaks toimub tsütoplasmas aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine, seal paiknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid.
- Tsütoplasmas toodetakse valke.
- Tsütoplasma on rakuvaheaine.
- Tsütoplasma on poolvedel aine raku sees.
- Kõikvõimalikud orgaanilised ja anorgaanilised ained on lahustunud kujul tsütoplasmas.
- Tsütoplasma esineb ainult eukarüootidel ehk päristuumsetel.
- Taimerakkudes on rohkem tsütoplasmat kui loomarakkudes, kuna viimastel on rakus palju vakuoole.
- Tsütoplasma tagab rakutuuma ja erinevate organellide koostöö.
Tsütoskelett
Iseloomustus
Tsütoskelett on valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks. See osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises ja rakkude kuju muutumises ning ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Varem arvati, et eeltuumsetes rakkudes tsütoskelett puudub, kuid hiljutistes uurimustes on näidatud, et sarnane struktuur esineb ka nendes rakkudes.
Ülesanded
Tsütoskelett seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises.
Ehitus
Tsütoskeletti moodustavad valguniidid on erineva läbimõõduga. Peened valguniidid ehk mikrofilamendid moodustavad rakus ruumilise võrgustiku ja annavad sellega rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju. Enamik mikrofilamente asub rakumembraani läheduses. Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valguniidid kas lühenema või pikenema. Mikrofilamendid mängivad olulist rolli ka rakkude jagunemisel, aidates rakumembraanil sisse nöörduda ja nii rakul kaheks jaguneda.
Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju.
Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Nende ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel. Nad osalevad ka raku liikumisel.
Rakuorganellid teevad koostööd
Kuigi kõigil organellidel on erinevad ülesanded, tegutseb rakk siiski tervikuna. Selleks peavad erinevad organellid omavahel pidevalt koostööd tegema. Näiteks tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid teevad koostööd, mis tagab võõra materjali ning vananenud organellide lagundamise ning jääkainete transpordi rakust välja.
Uuri joonist
Mõisted
- tsütoplasma – raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid
- tsütoskelett – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks
- mikrofilamendid – peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju
- mikrotorukesed – jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
