Seeneraku ehitus ja talitlus

Enne geenitehnoloogiliste meetodite kasutuselevõttu peeti seeni taimeriigi osaks, kuna seentel on taimedega pealtnäha nii mõndagi ühist. Nii nagu taimedki, kasvavad seente viljakehad välja mullast ning sarnaselt taimedega on seened liikumatud. Molekulaarsed analüüsid on aga näidanud, et tegelikult on seened loomadega palju lähemalt suguluses kui taimedega. Seenerakkudel on ühiseid tunnuseid nii taimerakkude kui ka loomarakkudega, kuid neil on ka tunnuseid, mis on omased vaid seenerakkudele. Seetõttu moodustavad seened eraldi eluslooduse riigi – seeneriigi.

Seened kuuluvad päristuumsete organismide hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega (taimed, loomad ja protistid) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, näiteks mitokondrid.

Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka.

Sarnaselt taimerakkudega on seenerakkudel rakukest. See on õhuke ja elastne ning koosneb peamiselt kitiinist (taimede rakukest koosneb tselluloosist). Kitiini ei leidu taimedes, küll aga koosneb kitiinist lülijalgsete loomade välisskelett. Kest annab seenerakule kuju, kaitseb teda välismõjude eest ja osaleb ainete transpordis.

Seenerakkudes esineb taimerakkudele iseloomulikke vakuoole. Seenerakkude vakuoolid on väiksemad ja neid on vähe, nad sisaldavad lipiide, mida kasutatakse varuainetena. Suurt keskvakuooli seenerakus pole.

Enamasti on seente rakud pikad ja torukujulised ning moodustavad omavahel ühinedes seeneniite ehk hüüfe. Rakud on seeneniitide sees omavahel ühenduses vaheseintes olevate avade kaudu. Nende kaudu liiguvad tsütoplasma, rakuorganellid ja tuumad ühest rakust teise. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks suur hulktuumne rakk. Eraldi grupi seente hulgas moodustavad üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad.

Harunedes ja omavahel läbi põimudes moodustavad seeneniidid laiaulatusliku seeneniitide kogumi – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib ulatuda kümnetele ruutmeetritele. Seeneniidistikust võib soodsates tingimustes areneda viljakeha. Tavakeeles kutsutaksegi seeneks just seente viljakehasid. Tegelikult on viljakeha aga vaid väike ja ajutiselt esinev osa seenest.

Seene viljakeha koosneb tihedalt kokkupakitud seeneniitidest.

Seened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Sarnaselt taimedega võivad nad moodustada spoore. Sarnaselt algeliste loomadega võivad mõned seened paljuneda ka pungumise teel, näiteks üherakulised pärmseened.

Seened saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Toitaineid omastavad seened kogu raku pinnaga. Seeneraku kest ja membraan on õhukese seinaga ning vedelikud ja gaasid suudavad seda kergesti mõlemat pidi läbida. Kõige intensiivsemalt imenduvad ained rakku hüüfide tippudes.

Sümbioos on organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö. Seened võivad teha koostööd nii taimede, vetikate kui ka bakteritega, harvem ka loomadega.

Seente sümbioos taimedega on väga levinud – ligi 90 protsenti taimeliikidest teeb suuremal või vähemal määral seentega koostööd. Seente hüüfid kasvavad taimede juurerakkudesse või nende vahele, aidates taimedel mullast kätte saada eluks vajalikke anorgaanilisi aineid ning saades vastu süsivesikuid. Sellist sümbioosi nimetatakse mükoriisaks.

Samblikud on liitorganismid, mis moodustuvad seente koostööst vetikate või tsüanobakteritega. Ka siin varustab fotosünteesiv partner seent talle vajalike süsivesikutega, saades vastu anorgaanilisi toitaineid ning vett.

Paljud seened toituvad surnud organismidest pärit orgaanilisest ainest ning eritavad väliskeskkonda ensüüme. Ensüümid lagundavad suured molekulid väiksemateks ja lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku läbi kesta ja membraani. Seened võivad toitaineid hankida ka parasiidina hüüfide abil otse teiste organismide elusatest rakkudest.