Maitsev ja ilus söögiseen kivipuravik annab sööjale vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Ta on meie metsade seentest üks aktiivsemaid mükoriisamoodustajaid, tehes koostööd nii kuuskede, mändide kui ka teiste puuliikidega.
Seened hangivad toitu surnud organismidest
Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad, nad saavad eluks vajaliku orgaanilise aine surnud taimedest või loomadest. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemad ühendid lihtsamateks, rakule omastatavateks molekulideks. Seened suudavad lagundada ka taimede rakukestades olevat tselluloosi ja ligniini, muutes surnud taimede jäänused lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida elusad taimed saavad uuesti kasutada.
Seega on seened olulised lülid aineringetes ja toiduvõrgustikes. Ilma lagundajateta ei oleks ainete ringlemine elusa ja eluta keskkonna vahel võimalik, maapind kattuks surnud organismide jäänustega ning elu Maal muutuks võimatuks.
- Muidu peaks palju rohkem prügi välja viima.
- Nad on oluline lüli aineringluses elusa ja eluta keskkonna vahel.
- Nad toodavad väga olulist glükoosi.
- Nende elutegevuse tagajärjel tekib keskkonda anorgaanilisi aineid, mida vajavad taimed.
- Ilma seente (ja bakteriteta) mattuks maakera surnud organismide kihi alla.
- Pärmseene vohamine inimese soolestikus võimaldab meil toitu paremini lagundada ja elada tervislikku elu.
Seened hangivad toitu elusatest organismidest
Seened võivad eluks vajaliku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest. Selleks kasutavad nad erilist hüüfi. Seened võivad teha teise organismiga vastastikku kasulikku koostööd, aga võivad teisele organismile ka kahju tekitada.
Seened elavad sümbioosis ehk kasulikus kooselus paljude liikidega. Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taime vastastikku kasulik kooselu. Mükoriisa koosneb nii seene- kui ka taimerakkudest. Seene peened hüüfid tungivad taime juurerakkudesse või keerduvad ümber taimejuure. Nii saab seen taimelt orgaanilisi aineid, mida ta ise ei sünteesi, taim aga seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, võib peaaegu öelda, et igal taimel on oma seen. Mükoriisat moodustavad ka enamik metsas kasvavaid söögi ja mürgiseeni, kes elavad koos puudega.
Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustunud liitorganism. See koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Samblikud kuuluvad erirühmana seeneriiki, ühel samblikuliigil on alati sama liiki seen. Rohevetikad ja tsüanobakterid on fotosünteesijad ning suudavad ise orgaanilist ainet toota. Seeneniidid võtavad keskkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks.
Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Paljud seened on loomade, taimede või teiste seente parasiidid. Enamik parasiitseid seeni on mikroskoopilised, näha võib ainult nende elutegevuse jälgi, nagu nt mädanema läinud puuviljad või pruunide plekkidega kaetud puulehed.
Seened võivad olla inimesele kahjulikud
Seened kasvavad kõikjal, neid leidub ka meie elu- ja tööruumides, kus nad võivad kahjustada nii ehitusmaterjali kui ka inimesi. Majavamm on seen, kes lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada majaseinad ja põrandad. Niisketes ruumides levivad hallitusseened paiskavad õhku eoseid, mis tekitavad inimestel allergiat.
Seened ja bakterid on peamised toiduainete riknemise põhjustajad. Mõned toiduainetel kasvavad seened eritavad inimestele mürgiseid ühendeid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi. Enamasti omandab riknenud toit ebameeldiva lõhna ja välimuse, kuid alati ei pruugi inimene palja silmaga toidul elavat seent näha.
Kultuurtaimede seas levivad seenhaigused võivad põhjustada suurt kahju, hävitades taimi ja tihti ka saagi. Metsatööstuses võivad puitu mädandavad seened suurt kahju tekitada. Kõrrelisi nakatab seen nimega tungaltera. Inimestel võib tungaltera esile kutsuda hallutsinatsioone, gangreeni ja närvisüsteemi häireid. Tungalteraga saastatud viljast valmistatud leiva söömine on põhjustanud inimeste massilist haigestumist ja surma.
Seened võivad inimese elukeskkonda kahjustada mitmel eri moel. Puitkonstruktsiooniga majades võib vohama hakata , mis lagundab puitu ja seetõttu võib taolises majas elamine muutuda ohtlikuks. Samuti on olemas hulk , mis võivad elutegevuse tagajärjel ruumidesse eritada mürke või tekitada allergiat. Mõlemad seenetüübid levivad paremini elukohas.
Seened võivad kahjustada ka meie toitu. Hallitusega kaetud toit , kuna . On olnud õnnetusjuhtumeid, kui pärast leiva söömist on inimesel tekkinud hallutsinatsioonid, närvisüsteemi häired või gangreen. See võib olla põhjustatud seenest nimega .
Seened võivad olla inimesele kasulikud
Seened toiduna
Inimesed on seeni läbi aegade toiduks kasutanud. Kuigi seened ei sisalda palju energiat, on nad head vitamiinide ja erinevate mineraalainete allikaks. Enamik poes müüdavatest seentest ei pärine metsast, vaid on kasvatatud seenefarmides. Eesti looduses leidub umbes 400 söödavat seeneliiki, kuid enamasti korjatakse vaid paarikümmet liiki. Selle põhjuseks on vähene seenetundmine, mistõttu ollakse ettevaatlikud.
Seeni kasutatakse palju toiduainetööstuses, nt hallitusjuustude valmistamisel. Salaami vorsti ja sojakastme tootmisel kasutatakse samuti erinevat liiki seeni. Pärmseened ehk pagaripärm on väga vajalikud pagaritööstuses, samuti kääritatud jookide valmistamisel.
Seened meditsiinis
Seente toodetud ainete abil on võimalik ravida näiteks bakterhaigusi, viirushaigusi, südameveresoonkonna haigusi, erinevaid parasiidinakkusi, põletikku, vähki ja diabeeti. Seentest valmistatud ravimeid kasutakse laialt, seentest uute ainete eraldamine ja nende mõju uurimine pole aga kaugeltki lõppenud.
Seened teaduse mudelorganismidena
Kuna seened kasvavad ja paljunevad kiiresti, on nad head mudelorganismid laborikatsetes. Bioloogias on nende abil tehtud mitmeid olulisi avastusi. Eriti head mudelorganismid on üherakulised pärmseened.
Seeni kasutatakse keskkonna puhastamiseks
Sarnaselt bakteritega on ka seeni võimalik kasutada keskkonna puhastamiseks – seened suudavad lagundada mitmesuguseid mürgiseid jäätmeid ning muuta need süsinikdioksiidiks, veeks ja põhielementideks. Seeni kasutakase ka tööstuses kemikaalide ja ensüümide tootmiseks. Parasiitseid seeneliike kasutatakse ka kahjuritõrjes.
- Söögiseened on tervislikud, kuna neist on võimalik saada mineraalaineid ja vitamiine.
- Kõik seened on söödavad.
- Pärmseente abil on võimalik toota kääritatud jooke.
- On selliseid seeni, mis teatud juhtudel mõjuvad tervisele halvasti, kuid teistes tingimustes võib nende abil toota midagi kasulikku.
- Teadlased ei taha seentega kokku puutuda, kuna need on teaduses kasutud ning põhjustavad ebameeldivat hallitust.
- Mõningaid seeni on võimalik kasutada keskkonna puhastamiseks mürgistest ainetest.
Lisa. Kogemata tehtud avastus, mis päästis miljoneid inimelusid
Esimese antibiootikumi penitsilliini avastas baktereid uurinud Šoti bioloog Alexander Fleming kogemata. Ta märkas, et hallitusseentega reostunud katseklaasidel tekkisid hallituse ümber bakterivabad tsoonid.
„Kui 28. septembri hommikul 1928. aastal just pärast päikesetõusu ärkasin, ei olnud mul kindlasti plaanis tuua meditsiini revolutsiooni, avastada esimene antibiootikum,” rääkis ta hiljem. „Kuid just seda ma tegin.”
Fleming kasvatas bakterivaba tsooni tekitanud hallitusest puhta kultuuri ning leidis, et tegemist on perekonnast Penicillium pärit hallitusseenega. Ravimi valmistamise ja masstootmisse viimisega läks aga veel aega. Meetodi penitsilliini puhastamiseks ja tootmiseks suurtes kogustes töötas välja austraallase Howard Florey juhitud töörühm üle kümne aasta hiljem. 1945. aastal said Fleming ja Florey oma töö eest Nobeli meditsiiniauhinna.
Penitsilliin päästis teise maailmasõja ajal hulga inimelusid. Kuigi looduslik penitsilliin ravib üsna väheseid bakterinakkusi, on seda võimalik keemiliselt muundada ja muuta mürgiseks paljudele bakteritele.
Bakteriteadlane Alexander Fleming avastas kogemata kõige esimese . Selle nimi on ja seda toodavad .
Mõisted
- lagundajad – organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad
- parasitism – looduses esinev organismidevaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine aga kahju
- majavamm – seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid
- tungaltera – kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallutsinatsioone, gangreeni ja närvisüsteemi häireid
