Rakuteooria põhiseisukohad
1)
2)
3)
4)
Näidisvastus
2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel.
3) Rakul on olemas kõik elu tunnused.
4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Kas eeltuumne või päristuumne organism?
- Mügarbakterid
- Puravikud
- Eukarüoodid
- Sinivetikad
- Arhed
- Võililled
- Escherichia coli
- Prokarüoodid
- Homo sapiens
- Protistid
- Bakterid
- Loomad
- Taimed
- Seened
Organellid
Organell on
Näidisvastus
Organellid on näiteks:
1)
2)
3)
Näidisvastus
Raku organellid ja nende ülesanded
Pilt | Organell | Ülesanne |
 | NäidisvastusRibosoom | NäidisvastusSünteesib valke. |
 | NäidisvastusMitokonder | NäidisvastusVarustab rakku energiaga. |
 | NäidisvastusGolgi kompleks | NäidisvastusVõtab vastu, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid ning sorteerib, pakib ja töötleb ümber valke. |
 | NäidisvastusLüsosoom | NäidisvastusLagundab ebavajalikke aineid. |
Kudede ülesanded
Epiteelkoe ja närvikoe rakkudes on sama DNA, kuigi need koed näevad väga erinevad välja. Kõikide kudede ehitus on kooskõlas nende ülesannetega.
Epiteelkude eraldab keha väliskeskkonnast ning kaitseb organismi. Epiteelkude ei lase mitte midagi ega mitte kedagi läbi. Epiteelkude on ainult keha välispinnal.
Närvikoe ülesandeks on võtta vastu ärritusi, neid analüüsida, edastada ning salvestada. Selle kaudu reguleeritakse organismi eri osade elutegevust.
Lihaskude reageerib ärritustele ning on võimeline kokku tõmbuma. Vööt- ja silelihaskoe liigutused alluvad tahtele, kuid südamelihaskoe omad mitte.
Sidekoel on nii toite- kui ka tugiülesanne. Rasvkude aitab näiteks kaitsta siseelundeid löökide eest ning vähendab organismi soojakadu. Luu- ja kõhrkude kaitseb ning toestab keha. Veres olevad valgelibled transpordivad hapnikku kõikide kehaosadeni.
∘ Vigane lause:
Õige oleks hoopis:
∘ Vigane lause:
Õige lause oleks hoopis:
∘ Vigane lause:
Õige lause oleks hoopis:
∘ Vigane lause:
Õige lause oleks hoopis:
Näidisvastus
Epiteelkude ei lase mitte midagi ega mitte kedagi läbi.
Epiteelkude on ainult keha välispinnal.
Vööt- ja silelihaskoe liigutused alluvad tahtele, kuid südamelihaskoe omad mitte.
Veres olevad valgelibled transpordivad hapnikku kõikide kehaosadeni.
Parandatud laused:
Epiteelkude võimaldab ainevahetust väliskeskkonnaga.
Epiteelkude katab keha välispinda ning elundeid.
Vöötlihaskoe liigutused alluvad tahtele, kuid sile- ja südamelihaskoe omad mitte.
Veres olevad punalibled transpordivad hapnikku kõikide kehaosadeni.
Rakumembraani ehitus ja ülesanne
Rakumembraanil on palju ülesandeid. Kirjuta kaks rakumembraani ülesannet.
1)
2)
Näidisvastus
2) Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel.
Mõisted
∘ Aktiivne transport (läbi rakumembraani) –
∘ Difusioon –
∘ Fagotsütoos –
∘ Kolesterool –
∘ Fosfolipiid –
Näidisvastus
Difusioon – ainete iseeneslik liikumine kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda.
Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.
Kolesterool – lipiid, mille ülesanne on rakumembraanis molekule omavahel siduda ja reguleerida rakumembraani voolavust erinevate temperatuuride juures.
Fosfolipiid – lipiidid, mis moodustavad vesilahuses membraane. Nad on rakumembraani peamised koostisosad.
Passiivne või aktiivne transport
- Vesi liigub taimerakku ja tekitab seal siserõhu
- Sel viisil viivad soolases vees elavad kalad kehast välja naatriumiioone
- Vesi liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse
- Nii liiguvad näiteks hapnik ja süsihappegaas läbi taimede õhulõhede
- Difusioon
- Ei vaja lisaenergiat
- Nii liiguvad väikesed laetud ioonid läbi rakumembraani
- Aineosakeste liikumine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda
- Osmoos
- Aineosakesed liiguvad kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse
- Glükoosi ja aminohapete liikumine läbi rakumembraani
- Vajab lisaenergiat ja transportvalke
Tsütoplasma ja tsütoskelett
- Geelitaoline aine
- Osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises
- Liigutab kromosoome rakujagunemise ajal
- On jääkainete eritumiskohaks
- Seal toimub aminohapete süntees
- On rakkudele tugi- ja liikumissüsteemiks
- Sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid
- Koosneb peenetest, keskmise jämedusega või jämedatest valguniitidest
- Seal toimub glükoosi lagundamine
- Tagab toitainete laialikandmise rakus
- Aitab rakumembraanil sisse nöörduda ja rakul kaheks jaguneda
- Seal paikneb raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid
- Valgulise koostisega võrgustik
Rakutuum ja kromosoomid
Pärilikkusaine DNA asub päristuumsetes rakkudes ja eeltuumsetes rakkudes . Rakutuuma ülesanne on raku elutegevuse juhtimine ja . Tuuma ümbritseb tuumamembraan, tuuma sees on aga üks või mitu , kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
DNA on rakutuumas kokku pakitud. Üks kokku pakitud DNA molekul moodustab . Need on selgesti eraldatavad vaid jagunevas rakus. Muul ajal on kromosoomid lahti pakitud ja sellist DNA ja valkude kogumit nimetatakse . DNA lõike, mis sisaldavad infot ühe valgu või regulatoorse RNA molekuli sünteesimiseks, nimetatakse . Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja .
