Emotsioonide juhtimine

Arutle

  • Kuidas mõistad vanasõna sädemest tuli, sõnast tüli. Joonista selle kohta pilt.
  • Mida inimesed teevad, kui nad õnnelikud on?
  • Mida inimesed teevad, kui nad vihased on?
  • Mida sina teed, kui sa vihaseks saad?

1. Tunded

Kõik emotsioonid on inimesele vajalikud.

Inimesel on palju tundeid. Kõik tunded ehk emotsioonid on normaalsed ja vajalikud. Ka igas suhtes tuntakse nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid.  Tunnete väljanäitamine on samuti oluline. See aitab teisel inimesel mõista, kuidas sa maailma suhtud ja mida asjadest arvad. Oluline on oma tundeid väljendada nii, et see kedagi teist ei riivaks. Selleks on vaja osata oma tundeid juhtida.

See tähendab, et sa pead:

  1. aru saama ja oskama nimetada, mida tunned;
  2. suutma end vajadusel rahustada;
  3. mõtlema, kuidas tunnet sedasi väljendada, et see kellelegi haiget ei teeks.

Viha on tunne nagu rõõm või üllatus. Tunde tekkimisest annab märku ka keha. Näiteks süda hakkab kiiremini lööma ja lihased tõmbuvad pingesse. Vihastavad kõik, kuid peame oskama oma kehas vihastamise märke ära tunda ja viha kontrollida. Nii me ei tee ennast, teisi ja suhteid kahjustavaid tegusid. Inimesed kasutavad tugeva emotsiooniga toimetulekuks erinevaid enese-juhtimise tehnikaid.

Inimesel on palju tundeid. Need kõik on elamiseks vajalikud. Mõnikord on vajalik tundeid juhtida ja suunata. Seda on vaja teha nii positiivsete kui ka negatiivsete tunnetega.

Arutle

  • Kas sa oled viha tundunud? Kas see on meeldiv või ebameeldiv tunne?
  • Meenuta, mis su kehaga juhtub, kui sa vihane oled?
  • Meenuta, mis su mõtetega juhtub, kui sa vihane oled?
  • Leia olukordi, kus oleks vaja kontrollida oma viha
  • Meenuta, mis su kehaga juhtub, kui sa oled väga rõõmus või õnnelik?
  • Leia olukordi, kus oleks vaja kontrollida oma rõõmu?

2. Tundesõnad

Kahtlus, kurbus, masendus, heaolu, kohusetunne, vaenulikkus, õelus, ahnus, nukrus, raev, ükskõiksus, joovastus, segadus, hellus, põnevus, rahutus, avameelsus, tujutus.

Arutle

  • Mis sõna tähendust sa ei tea?
  • Mida sina tunnete kohta kõige rohkem kasutad?
  • vihane
  • ärritunud
  • rahulolematu
  • rahulik
  • raevunud

Eesti keeles on ligikaudu 300 erinevat sõna, mis kirjeldavad tunnet. Sageli kasutatakse igapäevaelus ainult mõnda nendest. 

Arutle

  • Mis tunde juures tasuks endale öelda stopp? Põhjenda oma arvamust.

3. Enese-juhtimise tehnikad

Tugevate ja ebameeldivate tunnetega toime tulemiseks ei ole  tehnikat, mis kõigile sobiks. Enda "maha jahutamiseks" on mitmeid võimalusi. Hea on neid harjutada rahulikus meeleolus, sest nii suudab aju tehnikad selgeks õppida. Omandatud tehikaid on hea keerulises olukorras kasutada.

Võid proovida näiteks järgmisi tehnikaid:

  • sügav hingamine
  • mõttes numbrite loendamine
  • muusika kuulamine
  • vanniskäik või soe dušš
  • endaga kõnelemine (ma ei vihasta selle peale, ma suudan jääda rahulikuks, ma saan hakkama)
  • tähelepanu kõrvalejuhtimine (teen midagi muud)
  • füüsiline tegevus (kõndimine, jooksmine, rattaga sõitmine, puutöö).
Enda tugevaid negatiivseid emotsioone saab "maha jahutada".

Arutle

  • Mida need tehnikad tähendavad? Katseta.​
  • Mis olukordades need enda rahustamise tehnikad sobivad?
  • Mida sina oled enda rahustamiseks kasutanud?

Vaata pilte. Mille järgi saad aru, et loo tegelastel on vaja olukorrast lahkuda ehk „aeg maha võtta“?

​„Sa tegid jälle suitsu!
​Me olime kokku leppinud,
​et sa ei tee!“

​„Ma ei saa ju ühe
​päevaga maha jätta!
​Sa kogu aeg õiendad!“

„Palun, arutame . Püüame leida lahenduse.“

„Palun vabandust, ärritusin .“

„Andesta, .“

„Ma eksisin, .“

Arutle

  • Loe täiendatud laused paarilisele ette. 
  • Kas lause on sobiv tüli lahendamiseks?

Kokkuvõtteks

Vväldi viha muutumist sinu peremeheks. Tea olukordi, mis võivad sind ärritada.

I ise vastutad oma käitumise eest. Keegi teine ei muuda sind agressiivseks, kui sa seda ise endale ei luba.

Hhoia oma hääl ja keha headeks sõnadeks ja tegudeks. Hoidu vihasena teistele halvasti ütlemast ja haiget tegemast.

Aanna aega rahuneda, siis saad mõelda, kuidas oleks parim tegutseda.

sügav hingamine

mõttes numbrite loendamine

muusika kuulamine

vanniskäik või soe dušš

endaga kõnelemine (ma ei vihasta selle peale, ma suudan jääda rahulikuks, ma saan hakkama)

tähelepanu kõrvalejuhtimine (hakkan midagi muud tegema)

füüsiline tegevus (lähen kõndima, jooksma, rattaga sõitma, teen puutööd)

Palun oota