Muusikatööstus. Rock ja pop

Ma kasvasin teadmisega, et ainult kujutavas kunstis maalitakse pilte, seni, kuni jõudsin muusika juurde ja avastasin, et olen ka kunstnik, hoolimata sellest, et ma ei tegele maalimisega.
Chuck Berry

Tehnilised saavutused

Muusika helikandjal

Fonogrammi-tootmise algus 19. sajandi lõpul lõi pinnase muusika laialdase tarbimise ja populaarsuse kasvuks. Muusika jäädvustamine helikandjale tegi võimalikuks muusika taasesitamise ja tiražeerimise.

See lõi uudse olukorra, kus muusikat sai kuulata ajast ja kohast sõltumata. Enam ei pidanud selleks viibima elaval esitusel, plaatidel kandus muusika kaugemale oma esituskohast ja -ajast ning jõudis sedasi ka suurema audi­tooriumini. See oli suur samm edasi aegadest, mil muusika levis vaid kas suulise pärimusena või noodi­raamatute kaudu.

Heliplaate ja nende mängimiseks vajalikke grammofone, mis olid esialgu küll jõukohased soetada ainult jõukamale klassile, hakati USA-s tootma 1890. aastatel.

Al Jolson filmis „Jazz’i-laulja“
Ernie Erdman, Sam Russo. „ Toot, Toot, Tootsie!“ filmist „Jazz’i-laulja“
Al Jolson (vokaal), Charles A. Prince Orchestra, juhatab Charles Adams Prince

Raadio, kino, televisioon

Raadioringhäälingu teke 1920. aastatel USAs ja Euroopas kasvatas muusika auditooriumit veelgi: enam ei tulnud osta muusika kuulamiseks grammofoni ja heliplaate, piisas raadio soetamisest ning võis kuulata väga mitmesugust repertuaari.

Pärast raadiot andsid muusika levikule tõuke edusammud filminduses ja televisiooni areng. Esimene täispikk helifilm Jazz’i-laulja“, mis on ühtlasi maailma esimene filmi­muusikal, linastus USA-s aastal 1927. Järgmised kaks aastakümmet ilmestas lääne­maailma laulu- ja tantsu­numbritest tulvil filmi­muusikalide buum.

Televisioon sai pärast teist maailmasõda eriti oluliseks massimeedia­kanaliks Ameerika Ühendriikides ning Suur­britannias. 1950. aastatel oli seal juba tavaline, et igasse majapidamisesse kuulus ka televiisor.

Muusikast saab tööstusharu

Muusika populaarsus kasvas oluliselt koos filmi- ja kinotehnika arengu ning televisiooni tulekuga seetõttu, et peale heli kuulamise oli nüüd võimalik ka esitust vaadata. Nii muutusid tähtsaks ka esitaja ja esituse visuaalne kvaliteet, liikuv pilt ja kohaloleku­efekt muutsid muusika publikule veelgi atraktiivsemaks.

Kõik muusika massilisele levikule kaasa aidanud leiutised andsid igaüks omakorda hoogu muusikatööstuse veelgi kiiremale kasvule. Plaadifirmad ja muusika­kirjastajad olid aina rohkem huvitatud sellise muusika avaldamisest ja turustamisest, mis läheks korda võimalikult suurele auditooriumile.

Ajalookillud

FONOGRAAF

1877. aastal leiutas ameeriklane Thomas Alva Edison nn fonograafi, millel sai esimest korda taasesitada varem salvestatud helisid. Fonograaf nii salvestas kui ka mängis muusikat algul fooliumist, hiljem vahast silindril.

GRAMMOFON

Aastal 1888 leiutas ameeriklane Emile Berliner grammo­foni, mis mängis muusikat lapikult kettalt, mida hiljem hakati nimetama heliplaadiks.

KUULAMIS­SALONG

Aastal 1889 avati San Franciscos esimene fonograafi­salong, kus inimesed said väikse tasu eest fonograafe kuulamas käia. Salongid levisid kiiresti üle Ameerika ning suuremates linnades alustasid tegevust fonograafe tootvad firmad.

HELIPLAAT

Aastal 1894 hakkas Emile Berliner müüma heliplaate, mis mahutasid kahe minuti jagu muusikat.

TIN PAN ALLEY

Enne heliplaadi­müügibuumi ja raadio tulekut oli USA-s menukas lööklaulu­kultuur Tin Pan Alley, mis sai oma nime tänava järgi New Yorgis. Sel tänaval tegutses hulga­liselt muusika­kirjastusi ja noodipoode. Heliloojad lõid lihtsaid ja meeldejäävaid laule kõigis omal ajal moodsates muusikastiilides ning publik ostis massiliselt nende noote.

Fonograaf

Rock’n’roll’ist rock’ini

Stiilide sulam

Muusikatööstuse areng 1920. ja 1930. aastate Ameerika Ühendriikides käivitas protsessid, mille käigus tekkis uusi elujõulisi muusikastiile, plaadifirmad olid üha rohkem huvi­tatud uue ja huvitava materjali väljaandmisest ning avalda­mist väärivat muusikat mindi otsima ka suurlinnadest väljapoole. Nii avastati uusi artiste, raadio ja heliplaatide vahendusel said eri piirkondades tegutsevad muusikud inspiratsiooni uutest muusikastiilidest ning hakkasid neid sulandama oma originaal­loominguga. Näiteks afro­ameeriklaste jazz-ansamblid hakkasid mängima muusikat tantsuks ja nii tekkis svingmuusika, bluusi rütmikat ja kitarri­riffe hakkasid lisama oma muusikasse nii jazz-ansamblid New Yorgis ja Chicagos kui ka kantri­muusikud Nashville’is.

Bluusi ja kantri elemente lisasid oma muusikasse omakorda svingmuusika ansamblid. Tekkis laiaulatuslik muusika­stiilide segunemine, muusikud püüdsid üha enam luua midagi niisugust, mis publikut kaasa haaraks ja mille järgi saaks tantsida – nii sündis rütmiline muusika rock’n’roll.

Chuck Berry
Bill Haley & His Comets

Elektrilisted pillid

Rock’n’roll arenes välja 1950. aastate alguseks ning kasvas buumiks kümnendi keskpaigaks. See stiil põhines peamiselt 1940. aastatel bluusi, jazz’i, ja boogie woogie sümbioosis tekkinud rhythm and bluesil ja selles võib leida ka folk-, kantri- ning gospel­muusika mõjutusi.

Rhythm and blues’i arengule nagu muusika arengule tervikuna andis hoogu juurde elektrilise helivõimenduse leiutamine (1920) ja elektrikitarri kasutuselevõtt (1942).

Rock’n’roll pani omakorda aluse stiilile, mida 1960. aastatest tuntakse kui rock-muusikat, ja ühtlasi ka pop­muusika tekkele.

Olulised tähised ja esitajad

Esimeseks rock’n’roll-muusikaga plaadiks peavad rock’i-ajaloolased aastal 1951 ilmunud singelplaati „Rocket 88“ kollek­tiivilt Jackie Brenston & His Delta Cats, mille tegelikult mängis sisse Ike Turneri ansambel Kings of Rhythm.

Rock’n’roll’i läbilöögiks peavoolukultuuri loetakse lugu „Rock Around the Clock“ grupi Bill Haley & His Comets esituses. Juba aastal 1952 kirjutatud loo salvestas Bill Haley oma ansambliga kaks aastat hiljem ja pala vallutas muusika­edetabelite esikoha nii USA-s kui ka Suurbritannias. Loost sai noorsoo mässumeelsuse hümn.

Televisiooni ja kino abil said tuntumatest rock’n’roll'i artistidest üldrahvalikud staarid, nagu näiteks Buddy Holly, Bill Haley, Jerry Lee Lewis, Carl Perkins, Little Richard, Chuck Berry ja globaalseks megastaariks tõusnud Elvis Presley.

Chuck Berry. „School Day“
Chuck Berry (vokaal)
Jerry Leiber, Mike Stoller. „Jailhouse Rock“
Elvis Presley (vokaal)
Buck Ram, Peter Tinturin, William White. „I’m Sorry “
The Platters
Max C. Freedman, James E. Myers. „Rock Around the Clock“
Bill Haley & His Comets
Jerry Allison, Buddy Holly, Norman Petty. „That'll Be The Day“
Buddy Holly (vokaal), The Crickets
Otis Blackwell, Jack Hammer. „The Great Balls of Fire“
Jerry Lee Lewis (vokaal, klaver)

Stiili teisenemine

Rock’n’roll hääbus stiilina 1960. aastate alguseks, kuid hargnes omaette erinevateks rock’i-stiilideks, nagu näiteks

rockabilly,

garage rock,

surf rock,

twist;

1960. aastate lõpust

folk rock,

psühhe­deelne rock

hard rock;

1970. aastatel lisandusid neile

progressiivne rock,

heavy metal,

punk,

hiljem veel

indie rock

grunge.

Kõikidest stiilidest on kasvanud omakorda välja erinevaid harusid (heavy metal’i haru­stiilidena näiteks death metal, speed metal, thrash metal, sports metal jm).

Sihtgrupp – noored

Muusikatööstus hakkas 1950. aastatel tähelepanu pöörama ka teismelistele kui sihtrühmale, kellest kujunes rock- ja pop­muusika peamine auditoorium. Seeläbi on rock’n’roll’iga seotud ka noorte kultuuri esilekerkimine, mis ulatus nii filmikunsti, moodi, kirjandusse, uutesse käitumis­standarditesse kui ka keelekasutusse.

Popmuusika

Lihtne ja lööv

Popmuusika kui stiili esialgse mudeli loojateks peetakse 1960. aastate algul tegevust alustanud Briti ansamblit The Beatles, kes sulandas oma loomingus rock’n’roll’i rütmika ja Briti skifflei energiat, soulile omaseid mitmehäälseid vokaal­harmooniaid ja ka lüürilisi ning sentimen­taalseid ballaade.

Võimalikult laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutanud popmuusika oli kui rock’i kergema ja pehmema kõlaga ja meloodilisem kaaslane.

Hiljem on ka popist välja kasvanud kõik­võimalikke alastiile: folk pop, europop, synth-pop, new wave, indie pop, dance-pop, post-punk, pop-rock jms.

The Beatles

Kuulamissoovitus

  • The Beatles. „Love Me Do“ (pop)
  • The Smiths. „This Charming Man“ (indie)
  • Joy Division. „Love Will Tear Us Apart“ (post-punk)
  • Duran Duran. „Planet Earth“ (new wave)
Duran Duran

Pop pole alati populaarne

Popmuusikat aetakse sageli segamini terminiga „populaar­muusika“ ehk populaarse muusikaga. Kitsamalt tähendab pop­muusika siiski stiili, hoolimata sellest, et kõlapilt ja omadused on aasta­kümnete jooksul teiste stiilidega segunedes ja uute instru­mentide lisandudes muutunud.

Termin „populaarmuusika“ aga hõlmab kõiki muusikastiile, mis on mingil ajahetkel moes ehk populaarsed. Populaar­muusika võib olla ka räpp, drum’n’bass, funk, disko, reggae jm. Ning popmuusika omakorda võib võtta ainest kõigist nimetatud stiilidest.

Mõisted

boogie-woogie – 1920. aastatel levinud afroameerika tantsu­muusika stiil

folk rock – folkmuusika sugemetega rock-muusika stiil

fonograaf – seadeldis fonogrammi salvestamiseks ja salvestatu maha­mängimiseks

fonogramm – helisalvestis

garage rock – lihtsa ülesehituse ja lihtsate väljendusvahenditega rock-muusika stiil

grunge – punkmuusikast välja arenenud rock-muusika stiil

hard rock – rütmibluusi juurtega rock-muusika stiil

heavy metal – intensiivse kitarripartiiga rock-muusika stiil

indie rock – peavoolust erinev rock-muusika stiil

popmuusika – laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutav levimuusika liik

progressiivne rock – süvamuusika sugemetega rock-muusika stiil

psühhedeelne rock – mitmesuguseid heliefekte kasutav rock-muusika stiil

punk – taotluslikult tahumatu rock-muusika stiil

rhythm and blues (ka R&B või RnB) – bluusi, jazz’i, ja boogie-woogie sulandumisel tekkinud muusikastiil

rockabilly rock’n’roll’i ja kantrit ühendav rock-muusika stiil

rock’n’rollrhythm and blues’ist välja kujunenud rock-muusika eelkäija

skiffle – lihtne rahvapärane levimuusika stiil Inglismaal

surf rock – meloodiline ja meele­lahutuslik rock-muusika stiil

Mõttekoht

  1. Millised 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tehnilised uuendused ja leiutised aitasid kaasa muusika massilisele levikule?
  2. Milline oli 20. sajandi esimesel poolel toimunud muusikastiilide sulandumise tulemus?
  3. Milliste mõjurite koostoimest arenes välja rock’n’roll?
  4. Kes oli 1950. aastatel muusikatööstuse sihtrühm ja millised nähtused sellega kaasnesid?
  5. Individuaalne töö. Rock’i stiilid. Vali üks rock-muusika stiil ja tee sellest ettekanne koos pildimaterjali ja muusikanäidetega. Esita ettekanne klassikaaslastele.
  6. Mille põhjal eristad rock- ja popmuusikat?
  7. Korraldage muusikaviktoriin tuntumatest filmimuusika hittidest (iga õpilane valib ühe näite). Leppige kokku, kas palad valitakse seriaalide, Eesti filmide, viimase 5 aasta filmide või hoopis filmimuusika Oscareid võitnud linateoste hulgast. Selgitage välja nii parim filmimuusika tundja kui ka parim lugu.