Ma kasvasin teadmisega, et ainult kujutavas kunstis maalitakse pilte, seni, kuni jõudsin muusika juurde ja avastasin, et olen ka kunstnik, hoolimata sellest, et ma ei tegele maalimisega.
Chuck BerryTehnilised saavutused
Muusika helikandjal
Fonogrammi-tootmise algus 19. sajandi lõpul lõi pinnase muusika laialdase tarbimise ja populaarsuse kasvuks. Muusika jäädvustamine helikandjale tegi võimalikuks muusika taasesitamise ja tiražeerimise.
See lõi uudse olukorra, kus muusikat sai kuulata ajast ja kohast sõltumata. Enam ei pidanud selleks viibima elaval esitusel, plaatidel kandus muusika kaugemale oma esituskohast ja -ajast ning jõudis sedasi ka suurema auditooriumini. See oli suur samm edasi aegadest, mil muusika levis vaid kas suulise pärimusena või noodiraamatute kaudu.
Heliplaate ja nende mängimiseks vajalikke grammofone, mis olid esialgu küll jõukohased soetada ainult jõukamale klassile, hakati USA-s tootma 1890. aastatel.
Ernie Erdman, Sam Russo. „ Toot, Toot, Tootsie!“ filmist „Jazz’i-laulja“
Raadio, kino, televisioon
Raadioringhäälingu teke 1920. aastatel USAs ja Euroopas kasvatas muusika auditooriumit veelgi: enam ei tulnud osta muusika kuulamiseks grammofoni ja heliplaate, piisas raadio soetamisest ning võis kuulata väga mitmesugust repertuaari.
Pärast raadiot andsid muusika levikule tõuke edusammud filminduses ja televisiooni areng. Esimene täispikk helifilm „Jazz’i-laulja“, mis on ühtlasi maailma esimene filmimuusikal, linastus USA-s aastal 1927. Järgmised kaks aastakümmet ilmestas läänemaailma laulu- ja tantsunumbritest tulvil filmimuusikalide buum.
Televisioon sai pärast teist maailmasõda eriti oluliseks massimeediakanaliks Ameerika Ühendriikides ning Suurbritannias. 1950. aastatel oli seal juba tavaline, et igasse majapidamisesse kuulus ka televiisor.
Muusikast saab tööstusharu
Muusika populaarsus kasvas oluliselt koos filmi- ja kinotehnika arengu ning televisiooni tulekuga seetõttu, et peale heli kuulamise oli nüüd võimalik ka esitust vaadata. Nii muutusid tähtsaks ka esitaja ja esituse visuaalne kvaliteet, liikuv pilt ja kohalolekuefekt muutsid muusika publikule veelgi atraktiivsemaks.
Kõik muusika massilisele levikule kaasa aidanud leiutised andsid igaüks omakorda hoogu muusikatööstuse veelgi kiiremale kasvule. Plaadifirmad ja muusikakirjastajad olid aina rohkem huvitatud sellise muusika avaldamisest ja turustamisest, mis läheks korda võimalikult suurele auditooriumile.
Ajalookillud
FONOGRAAF | 1877. aastal leiutas ameeriklane Thomas Alva Edison nn fonograafi, millel sai esimest korda taasesitada varem salvestatud helisid. Fonograaf nii salvestas kui ka mängis muusikat algul fooliumist, hiljem vahast silindril. |
GRAMMOFON | Aastal 1888 leiutas ameeriklane Emile Berliner grammofoni, mis mängis muusikat lapikult kettalt, mida hiljem hakati nimetama heliplaadiks. |
KUULAMISSALONG | Aastal 1889 avati San Franciscos esimene fonograafisalong, kus inimesed said väikse tasu eest fonograafe kuulamas käia. Salongid levisid kiiresti üle Ameerika ning suuremates linnades alustasid tegevust fonograafe tootvad firmad. |
HELIPLAAT | Aastal 1894 hakkas Emile Berliner müüma heliplaate, mis mahutasid kahe minuti jagu muusikat. |
TIN PAN ALLEY | Enne heliplaadimüügibuumi ja raadio tulekut oli USA-s menukas lööklaulukultuur Tin Pan Alley, mis sai oma nime tänava järgi New Yorgis. Sel tänaval tegutses hulgaliselt muusikakirjastusi ja noodipoode. Heliloojad lõid lihtsaid ja meeldejäävaid laule kõigis omal ajal moodsates muusikastiilides ning publik ostis massiliselt nende noote. |
Rock’n’roll’ist rock’ini
Stiilide sulam
Muusikatööstuse areng 1920. ja 1930. aastate Ameerika Ühendriikides käivitas protsessid, mille käigus tekkis uusi elujõulisi muusikastiile, plaadifirmad olid üha rohkem huvitatud uue ja huvitava materjali väljaandmisest ning avaldamist väärivat muusikat mindi otsima ka suurlinnadest väljapoole. Nii avastati uusi artiste, raadio ja heliplaatide vahendusel said eri piirkondades tegutsevad muusikud inspiratsiooni uutest muusikastiilidest ning hakkasid neid sulandama oma originaalloominguga. Näiteks afroameeriklaste jazz-ansamblid hakkasid mängima muusikat tantsuks ja nii tekkis svingmuusika, bluusi rütmikat ja kitarririffe hakkasid lisama oma muusikasse nii jazz-ansamblid New Yorgis ja Chicagos kui ka kantrimuusikud Nashville’is.
Bluusi ja kantri elemente lisasid oma muusikasse omakorda svingmuusika ansamblid. Tekkis laiaulatuslik muusikastiilide segunemine, muusikud püüdsid üha enam luua midagi niisugust, mis publikut kaasa haaraks ja mille järgi saaks tantsida – nii sündis rütmiline muusika rock’n’roll.
Elektrilisted pillid
Rock’n’roll arenes välja 1950. aastate alguseks ning kasvas buumiks kümnendi keskpaigaks. See stiil põhines peamiselt 1940. aastatel bluusi, jazz’i, ja boogie woogie sümbioosis tekkinud rhythm and blues’il ja selles võib leida ka folk-, kantri- ning gospelmuusika mõjutusi.
Rhythm and blues’i arengule nagu muusika arengule tervikuna andis hoogu juurde elektrilise helivõimenduse leiutamine (1920) ja elektrikitarri kasutuselevõtt (1942).
Rock’n’roll pani omakorda aluse stiilile, mida 1960. aastatest tuntakse kui rock-muusikat, ja ühtlasi ka popmuusika tekkele.
Olulised tähised ja esitajad
Esimeseks rock’n’roll-muusikaga plaadiks peavad rock’i-ajaloolased aastal 1951 ilmunud singelplaati „Rocket 88“ kollektiivilt Jackie Brenston & His Delta Cats, mille tegelikult mängis sisse Ike Turneri ansambel Kings of Rhythm.
Rock’n’roll’i läbilöögiks peavoolukultuuri loetakse lugu „Rock Around the Clock“ grupi Bill Haley & His Comets esituses. Juba aastal 1952 kirjutatud loo salvestas Bill Haley oma ansambliga kaks aastat hiljem ja pala vallutas muusikaedetabelite esikoha nii USA-s kui ka Suurbritannias. Loost sai noorsoo mässumeelsuse hümn.
Televisiooni ja kino abil said tuntumatest rock’n’roll'i artistidest üldrahvalikud staarid, nagu näiteks Buddy Holly, Bill Haley, Jerry Lee Lewis, Carl Perkins, Little Richard, Chuck Berry ja globaalseks megastaariks tõusnud Elvis Presley.
Stiili teisenemine | |
Rock’n’roll hääbus stiilina 1960. aastate alguseks, kuid hargnes omaette erinevateks rock’i-stiilideks, nagu näiteks | rockabilly, garage rock, surf rock, twist; |
1960. aastate lõpust | folk rock, psühhedeelne rock, hard rock; |
1970. aastatel lisandusid neile | progressiivne rock, heavy metal, punk, |
hiljem veel | indie rock, grunge. |
Kõikidest stiilidest on kasvanud omakorda välja erinevaid harusid (heavy metal’i harustiilidena näiteks death metal, speed metal, thrash metal, sports metal jm). | |
Sihtgrupp – noored
Muusikatööstus hakkas 1950. aastatel tähelepanu pöörama ka teismelistele kui sihtrühmale, kellest kujunes rock- ja popmuusika peamine auditoorium. Seeläbi on rock’n’roll’iga seotud ka noorte kultuuri esilekerkimine, mis ulatus nii filmikunsti, moodi, kirjandusse, uutesse käitumisstandarditesse kui ka keelekasutusse.
Popmuusika
Lihtne ja lööv
Popmuusika kui stiili esialgse mudeli loojateks peetakse 1960. aastate algul tegevust alustanud Briti ansamblit The Beatles, kes sulandas oma loomingus rock’n’roll’i rütmika ja Briti skiffle’i energiat, soulile omaseid mitmehäälseid vokaalharmooniaid ja ka lüürilisi ning sentimentaalseid ballaade.
Võimalikult laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutanud popmuusika oli kui rock’i kergema ja pehmema kõlaga ja meloodilisem kaaslane.
Hiljem on ka popist välja kasvanud kõikvõimalikke alastiile: folk pop, europop, synth-pop, new wave, indie pop, dance-pop, post-punk, pop-rock jms.
Kuulamissoovitus
- The Beatles. „Love Me Do“ (pop)
- The Smiths. „This Charming Man“ (indie)
- Joy Division. „Love Will Tear Us Apart“ (post-punk)
- Duran Duran. „Planet Earth“ (new wave)
Pop pole alati populaarne
Popmuusikat aetakse sageli segamini terminiga „populaarmuusika“ ehk populaarse muusikaga. Kitsamalt tähendab popmuusika siiski stiili, hoolimata sellest, et kõlapilt ja omadused on aastakümnete jooksul teiste stiilidega segunedes ja uute instrumentide lisandudes muutunud.
Termin „populaarmuusika“ aga hõlmab kõiki muusikastiile, mis on mingil ajahetkel moes ehk populaarsed. Populaarmuusika võib olla ka räpp, drum’n’bass, funk, disko, reggae jm. Ning popmuusika omakorda võib võtta ainest kõigist nimetatud stiilidest.
Mõisted
boogie-woogie – 1920. aastatel levinud afroameerika tantsumuusika stiil
folk rock – folkmuusika sugemetega rock-muusika stiil
fonograaf – seadeldis fonogrammi salvestamiseks ja salvestatu mahamängimiseks
fonogramm – helisalvestis
garage rock – lihtsa ülesehituse ja lihtsate väljendusvahenditega rock-muusika stiil
grunge – punkmuusikast välja arenenud rock-muusika stiil
hard rock – rütmibluusi juurtega rock-muusika stiil
heavy metal – intensiivse kitarripartiiga rock-muusika stiil
indie rock – peavoolust erinev rock-muusika stiil
popmuusika – laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutav levimuusika liik
progressiivne rock – süvamuusika sugemetega rock-muusika stiil
psühhedeelne rock – mitmesuguseid heliefekte kasutav rock-muusika stiil
punk – taotluslikult tahumatu rock-muusika stiil
rhythm and blues (ka R&B või RnB) – bluusi, jazz’i, ja boogie-woogie sulandumisel tekkinud muusikastiil
rockabilly – rock’n’roll’i ja kantrit ühendav rock-muusika stiil
rock’n’roll – rhythm and blues’ist välja kujunenud rock-muusika eelkäija
skiffle – lihtne rahvapärane levimuusika stiil Inglismaal
surf rock – meloodiline ja meelelahutuslik rock-muusika stiil
Mõttekoht
- Millised 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tehnilised uuendused ja leiutised aitasid kaasa muusika massilisele levikule?
- Milline oli 20. sajandi esimesel poolel toimunud muusikastiilide sulandumise tulemus?
- Milliste mõjurite koostoimest arenes välja rock’n’roll?
- Kes oli 1950. aastatel muusikatööstuse sihtrühm ja millised nähtused sellega kaasnesid?
- Individuaalne töö. Rock’i stiilid. Vali üks rock-muusika stiil ja tee sellest ettekanne koos pildimaterjali ja muusikanäidetega. Esita ettekanne klassikaaslastele.
- Mille põhjal eristad rock- ja popmuusikat?
- Korraldage muusikaviktoriin tuntumatest filmimuusika hittidest (iga õpilane valib ühe näite). Leppige kokku, kas palad valitakse seriaalide, Eesti filmide, viimase 5 aasta filmide või hoopis filmimuusika Oscareid võitnud linateoste hulgast. Selgitage välja nii parim filmimuusika tundja kui ka parim lugu.
