Kõlaränd
Üleilmastumine
Oli aeg, mil maailma erinevad rahvusgrupid elasid aastatuhandeid täielikus või suhtelises isolatsioonis, nende aineline ja suuline kultuur (sealhulgas muusika) arenesid konkreetse kogukonna piirides ja seda ei mõjutanud teised kultuurid.
Tänapäevaks on maailm globaliseerunud ja kultuurimõjud segunenud. Erinevate kultuuride elemente on aidanud levitada kaubavahetus, sõjad ja maadevallutused, orjakaubandus ning eriti jõuliselt Euroopa maade koloniseerimispoliitika.
Parema paiga otsingul
Asumaade vallutamisega kaasnes inimeste ränne. Sajandite vältel on Euroopa rahvaste esindajad asunud elama Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, aga ka Austraaliasse ja Uus-Meremaale, vähemal määral Aafrika ja Aasia riikidesse. Toimunud on ka lakkamatu ümberasumine Euroopa piirides.
Loomulikult võtsid uusasunikud kaasa oma muusika, mis segunes uues elukohas sealsete põliselanike ja teiste ümberasunute muusikatraditsioonidega.
Uustulnukad Euroopas
Alates 20. sajandi keskpaigast on rahvaste ränne olnud ka vastupidine. Seoses majanduse tõusu ja vajadusega odava tööjõu järele on Euroopasse kolinud miljoneid inimesi endistest asumaadest:
- Aasiast (India, Pakistan jm),
- Kariibi mere maadest (Jamaica),
- Prantsusmaa kolooniatest Aafrikas (Alžeeria, Maroko, Tuneesia, mitmed Lääne-Aafrika riigid),
- Portugalile kuulunud Brasiiliast ja Angolast jm.
Kultuuride vastasmõju
Kahesuunalise inimrände tulemusel levis informatsioon erinevate muusikakultuuride kohta ja sellise vastasmõju tulemusel kujunesid välja stiilid, mis koonduvad mõiste alla world music ehk maailmamuusika.
Maailmamuusika
Rahvaloomingu levik
Eksootilised muusikakultuurid on juba pikka aega paelunud klassikalise muusika heliloojaid ja jazz-muusikuid ning mitu regionaalset muusikastiili said populaarseks moeasjana, näiteks Argentina tango, Ladina-Ameerika tantsud või Brasiilia bossanoova.
Laiema tähelepanu pälvis maailma rahvaste muusikaline folkloor 1980. aastatel, mil maailmamuusika hakkas kiiresti levima. Üks esimesi tänini tähelepanuväärsemaid maailmamuusika plaate oli laulja Paul Simoni „Graceland“ (1986), mille salvestamisse olid kaasatud muusikud Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Juba 1980. aastal alustas tegutsemist laulja Peter Gabrieli asutatud organisatsioon WOMAD, mis korraldab alates 1982. aastast samanimelist, nüüd juba paljudes maailma paikades toimuvat muusikafestivali. Peter Gabriel asutas 1989. aastal ka mõjuka plaadifirma Real World Records, mille repertuaaripoliitika iseloomustab hästi maailmamuusika olemust: popmuusika reeglite järgi produtseeritud plaatidel teevad koostööd erinevate maade muusikud, rõhutamaks maailma kultuurilist kirevust.
Kuulamissoovitus
Paul Simon. „Graceland“
Kirev muusika käsitlus
Maailmamuusika hõlmab nii erinevatest kultuuridest pärit instrumentide ja stiilivõtete üheaegset kasutamist kui ka selgeid seoseid popmuusikaga.
Maailmamuusikas kasutatakse sageli arhailisi, ehtsaid rahvapille koos elektriliste instrumentide ja elektroonilise helitöötlusega.
Suur osa maailmamuusikast on loodud ja levib lääne muusikatööstuse reeglite järgi.
Maailmamuusika Eestis pole eriti levinud. Eranditeks on ansambel Bombillaz, mis segab kokku reggae, bhangra ja afromuusika, ning Svjata Vatra, kus segunevad ukraina ja eesti pärimusmuusika.
Etniline helikogum
Terminina on „maailmamuusika“ mõneti problemaatiline. Paljud eelistavad spetsiifilisemaid stiilinimetusi, kui aga lähtuda põhimõttest, et maailmamuusika mõiste alla mahub igasugune geograafilist ja etnilist määratlemist võimaldavate kultuuride segunemisel sündinud muusika, võib selle sildi alla paigutada ka sellised üle maailma populaarsed muusikastiilid nagu näiteks kõrvalolevas tabelis.
Populaarsed etnomuusikastiilid |
|
Tuntumad maailmamuusikatähed |
|
- Lühend nimetusest World of Music, Arts and Dance
- Peter Gabrieli asutatud plaadifirma, mis annab välja maailma eriilmelist muusikat
- Paul Simoni loodud laul, mille salvestuses lõid kaasa muusikud Lõuna-Aafrika Vabariigist
- Peter Gabrieli asutatud organisatsioon, mis korraldab samanimelist muusikafestivali
Kuulamissoovitus
- Buena Vista Social Club
- Gipsy Kings
- Svjata Vatra
Pärimusmuusika Eestis
Vanem ja uuem rahvalaul
Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam ja ehedam välismõjudeta esindaja on regilaul, mida iseloomustab väikese ulatusega meloodia, algriimilisus, tekstikesksus ja tihe seos maaühiskonna töö- ja aastaaegade tsükliga ning elukorraldusega (kalendrilaulud, töölaulud, jutustavad laulud, kiige- ja hällilaulud, mängu- ja tantsulaulud jms).
Seoses linnastumise ja võõra kultuuri (eelkõige saksa ja vene) pealetungiga eriti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, hakkas regilaul taanduma, kuid säilis igapäevase elu loomuliku osana veel pikka aega mõnes isoleeritumas Eesti regioonis, näiteks Setumaal ja Kihnu saarel.
Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis ei peegelda enam maaühiskonna elukorraldust, vaid on suurel määral meelelahutuslik või sentimentaalne. Pillidest said juba ammusest ajast kasutuses olnud kandle ja torupilli kõrval populaarseks lõõtspill ja viiul.
Rahvalik stiil
20. sajandi vältel on Eestis teinud võidukäiku nn rahvalik muusika: sageli kindla autori ja välismaist päritolu meloodiaga, mis on läinud rahva hulka, seal levides muutunud ning saanud sedasi rahvaliku muusikapärimuse osaks.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt hakati juhinduma loosungist „sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik“, sellega kaasnesid stiliseeritud rahvatantsud ja kostüümid ning pseudorahvuslik muusika, mis ülistas kolhoose ja suurt nõukogude kodumaad.
Töödeldud rahvalaul
Kui totalitaarne stalinism kadus, muutus ka Eesti rahvamuusika esitamine ja kasutamine. Eesti rahvaviise töötlesid väga leidlikul moel juba 20. sajandi alguses Cyrillus Kreek, Mart Saar jt. 1960. aastatel kerkisid esile Veljo Tormis ja Ester Mägi, kes lähenesid ehedale Eesti rahvalaulule uudsel moel.
Ansambel Collage ja helilooja Uno Naissoo tõid rahvaviisi jazz-muusikasse, tekkis hulk folklooriansambleid, näiteks Leegajus, Leigarid, Hellero, mis seadsid eesmärgiks võimalikult autentse rahvamuusika ettekandmise.
Folk-ansamblid ja autorilaul
1972. aastal alustas tegutsemist ansambel Kukerpillid, mille repertuaarist moodustas suure osa eesti rahvalik muusika.
Kukerpillide eeskujul sündis teisigi samasuguseid ansambleid, näiteks Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing.
Praegu väga populaarne Curly Strings ühendab ameerikalikku bluegrass-muusikat eestipärase rahvaliku muusikaga ja ansambliliikmete omaloominguga.
Alates 1970. aastatest kujunes omaette fenomeniks nn autorilaul, milles on sageli ka folkloorseid elemente (ka folklaul), seda viljelesid näitlejad Priit Pedajas ja Tõnu Tepandi, hiljem ansambel Johansonid.
Pärimusmuusikud Viljandist
Tänu aktiivsele ja järjepidevale rahvapärimuse kogumisele on Eesti rahvamuusika hästi dokumenteeritud. Eesti folkloori keskarhiiv on Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartus.
Uus pärimusmuusikute põlvkond kerkis esile eelkõige tänu Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiale, kust on võrsunud enamik tänapäeval aktiivseid pärimusmuusikuid. Neid iseloomustab keskendumine rahvamuusika autentsele esitamisele ning samas ka avatus tehnoloogilistele uuendustele ja teiste muusikastiilide (jazz, pop, elektrooniline muusika) ning kultuuride mõjule.
MUUSIKUD | Tänapäeval tegusatest muusikutest kerkivad esile lauljad Meelika Hainsoo ja Mari Kalkun, viiuldaja Maarja Nuut, lõõtsamängija Juhan Uppin ning ansamblid Paabel, RO:TORO, Puuluup ja Trad.Attack!. |
SÜNDMUSED | Eestis toimub arvukalt pärimusmuusikafestivale. Tuntuim on Viljandi pärimusmuusikafestival, kuid head valikut pakuvad ka Viru Folk ja Võru folkloorifestival. Rahvamuusika on alati aukohal meie tantsu- ja laulupidudel. |
- Üksikisiku laul, milles sageli on ka folkloorseid elemente:
- Helitöö, milles leidub rahvalaulutsitaate:
- Laul, mida iseloomustab väike heliulatus, algriim, tekstikesksus ning tihe seos töö- ja aastaaegade tsükliga:
- Kindla autori ja välismaise päritoluga laul, mis rahva hulgas levides on muutunud siinkandi muusikapärimuse osaks:
- Meelelahutuslik või sentimentaalne salmilaul, mis ei peegelda maaühiskonna elukorraldust ega aastaringi:
Kuulamissoovitus
- Priit Pedajas
- Collage. „Suur tamm“
- Trad.Attack!. „Kooreke“
Mõisted
etniline – mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev
globaliseerumine – ülemaailmseks muutumine, üleilmastumine
maailmamuusika – kultuuritraditsioonide segunemisel ja vastastikkusel mõjutamisel tekkinud ning erinevaid pärimusmuusika stiile hõlmav muusika; ingl world music
Mõttekoht
- Mis olid maailmamuusika väljakujunemise eeldused?
- Mis iseloomustab maailmamuusikat?
- Tuleta meelde, mida õppisid eelmisel aastal pärimusmuusika kohta. Mis on rahvamuusika ja pärimusmuusika erinevus?
- Mis iseloomustab tänapäeva pärimusmuusikuid ja kus seda eriala Eestis õppida saab?
- Milliseid Eesti pärimusmuusikuid oled kuulanud? Millised on sinu muljed?
- Nimeta mõni Eesti ansambel ja/või solist, kes on kasutanud järgnevaid rahvapille: torupill, parmupill, lõõtspill, viiul, kannel.
- Koosta kaks kuni 10 loost koosnevat loetelu muusikateostest, mida võiks maailmas ringi rännates kasutada Eesti muusika tutvustamiseks. Üks valik pane kokku lugudest, mille loomisel on kasutatud autentset rahvamuusikat, teine valik folkloorsete elementidega originaalloomingust.
- Moodustage grupid ja koostage valitud regilaulule erinevaid saateid: a) vokaalne (mitmesugused hääletämbrid, beatbox); b) instrumentaalne; c) elektrooniline.
