Seente tunnused
Seened erinevad taimedest ja loomadest.
Kübarseened on näiteks puravikud, kukeseened, riisikad ja šampinjonid.
Seen ei koosne ainult seenekübarast ja jalast. Suurem osa seenest jääb hoopis maa alla. Maa all asuvad peenikesed heledad seeneniidid. Seen koosneb seeneniidistikust ja viljakehadest. Seeneniidistik kasvab maa sees aastakümneid või isegi aastasadu.
Siin-seal tekivad seeneniidistikul sõlmekesed, millest arenevad viljakehad. Tavaliselt nimetame neid seenteks. Seene viljakehad kasvavad kiiresti ja jäävad varsti vanaks. Seeneniidistik aga jääb mulla sees edasi kasvama. Ühe seene niidistik kokku võib kaaluda mitusada kilo.
Seenekübara all asuvad torukesed või eoslehekesed. Seal valmivad eosed, mille abil seened paljunevad.
Toitumine ja kasvamine
Paljud seened toituvad taimede surnud osadest, näiteks mahalangenud viljadest, lehtedest ja oksaraagudest. Seeneniidid imavad toidu endasse. Nii lagundavad seened taimede jäänuseid ja samal ajal aitavad kaasa mulla tekkimisele.
Seened ei vaja kasvamiseks valgust. Poes müüdavaid šampinjone kasvatatakse vanades maa-alustes kaevandustes, keldrites ja teistes pimedates ruumides.
Kooselu taimejuurtega
Paljude seente niidistik kasvab kokku taimede juurtega. Seen võtab mullast enda ja taime jaoks vett ning mineraalaineid. Taimelt saab seen vastu suhkrut ja vitamiine. Sellist mõlemale kasulikku koostööd nimetatakse kooseluks. Kõigi Eesti metsapuude juured on seentega kokku kasvanud. Mitme söögiseene nimigi ütleb, millise puuga see koos kasvab.
Seened söögina
Inimene sööb seeni. Ühtesid seeni võib süüa värskelt, teisi peab aga enne söömist keetma. Mõnda seent peab keetma ainult mõne minuti, teist on vaja keeta kuni pool tundi.
Vanu söögiseeni ei tohi süüa. Vanades seentes tekivad inimesele kahjulikud ained. Paljusid seeni ei sööda aga sellepärast, et neil on ebameeldiv, paha maitse.
- Seened lagundavad taimede jäänuseid.
- Seened toodavad taimedele suhkrut ja vitamiine.
- Inimene tarvitab seeni toiduks.
- Seened aitavad kaasa mulla tekkele.
Lisa. Linnas kasvavaid seeni ära söö!
Seeneniidistik imeb mullast endasse toitaineid ja mulda sattunud saasteaineid. Linna muld on saastunud ja see saaste koguneb linnas kasvavate seente viljakehasse. Seepärast on linnaseened mürgised ja süüa ei kõlba.
Mürgised seened
Mürk on taimele ja seenele kaitseks. Mürki on vaja selleks, et näiteks putukad või lambad taime ära ei sööks.
Eestis kasvab mitut liiki mürgiseid seeni, näiteks punakas narmasnutt ning valge, roheline ja punane kärbseseen. Valgel kärbseseenel on kübar pealt valge, rohelisel kärbseseenel roheline ja punasel punane. Kõigi kärbseseente kübar on alt valge.
- Mürgi abil püüab seen toitu.
- Mürgi abil lagundavad seened taimede surnud osi.
- Mürk kaitseb seent ära söömise eest.
Lisa. Hallitusseened
Paljud hallitusseened on mürgised nii inimestele kui ka koduloomadele. Mürgine on ka leivale, saiale, moosile või muule toiduainele kasvanud hallitus.
Hallitusjuustu võib süüa, kuid seismisel hallitama läinud juust võib sisaldada mürke.
Seeneliigid
Ka seentega on nii nagu loomade ja taimedega: ühte liiki kuuluvad samade tunnustega seened.
Šampinjone on mitut liiki. Arušampinjonid kasvavad karjamaadel, neist suuremad metsašampinjonid aga kuusikutes. Poodidest saab osta aedšampinjone.
Šampinjonid tunned ära kübara järgi. Nende kübar on pealt valge, alt aga roosa, punakas või pruun. Šampinjoni jala ümber on rõngas. Šampinjonid on väga head söögiseened.
Seente puhul tuleb olla eriti tähelepanelik, sest mõned mürgised seened võivad meenutada söögiseeni.
Mõtle!
- Mille poolest arušampinjon ja valge kärbseseen erinevad?
Ma tean, et ...
- Seen koosneb seeneniidistikust ja viljakehadest.
- Seened lagundavad taimede surnud osi ja aitavad kaasa mulla tekkimisele.
