37. LUGEMINE
Tutvu infootsingu põhimõtetega. Milliseid neist oled juba varem kasutanud?
Kes ei oleks kuulnud ütlust „Tänapäeval ei ole vaja midagi pähe õppida, vajaliku info leiab internetist paari näpuliigutusega“. See on põhimõtteliselt õige, kuid ometi leiab üks inimene infot palju ja kiiresti, teisel ei õnnestu see aga sugugi nii hästi. Et info otsimine on tõesti tänapäevane baasoskus, tasub seda ka arendada.
Eduka infootsingu aluseks on oskus valida õiged otsingusõnad ja need otsingus õigesti vormistada. Järgnevalt mõned soovitused.
Trüki otsitav sõnaühend jutumärkidesse, nt „Rakett 69 võitja“, sest Google otsib siis veebilehti, kus need sõnad on koos ja kõrvuti. Ilma jutumärkideta otsingu korral aga otsitakse lehti, kus need sõnad esinevad, aga mitte ilmtingimata kõrvuti.
Kui soovid otsitu hulgast osa eemaldada, siis trüki vastava sõna ette miinusmärk, näiteks „Rakett 69 võitja“ –„Karl Vilhelm Valter“, siis saad kõik lehed, kus on teised võitjad, aga mitte teda.
Mõtle otsingusõnadele laiemalt kui ainult esimesed pähetulnud sõnad. Näiteks otsides Raketi saate võitjaid, võid proovida ka otsinguid „Rakett 69“, „Rakett 69 intervjuu“ vmt.
38. LUGEMINE. RÄÄKIMINE
a. Töötage paaris. Otsige internetist kolm huvitavat fakti saates „Rakett 69“ osalejate kohta.
b. Jagage leitud fakte kaaslastega.
c. Arutage, kuidas info leidsite.
39. LUGEMINE. RÄÄKIMINE
Järgmises ülesandes hakkate mõnele saates „Rakett 69“ osalenud noorele kirjutama kutset tulla teie eesti keele tunni külaliseks. Kõigepealt tutvu kutse kirjutamise nõuannetega. Millised nõuanded tunduvad sulle kõige olulisemad? Miks?
Kutse võõrale inimesele peaks olema poolametlikus stiilis ka juhul, kui see inimene on sinuvanune.
Kutse alguses peab pöörduma kirja saaja poole. Eesti keeles on igas olukorras sobiv alustada kirja lühikese tervitusega Tere! Kui tead täpselt, kellele kirjutad, on kena lisada tervitusele kirja saaja nimi. Endavanusele õpilasele kirjutades võid tervitusele lisada ainult eesnime, näiteks Tere, Birgit! Poolametlikus stiilis kirja ei ole sobiv alustada liiga kõnekeelselt, näiteks Tšau! Hommik!, või liiga isiklikult, näiteks Kallis Birgit!
Tervituse järel teata kohe põhjus, miks kirjutad, nt Kirjutan, et kutsuda Sind meie eesti keele kui teise keele tunni külaliseks. Seejärel anna kirja saajale vajalikku taustinfot. Näiteks kirjuta lühidalt, mis koolist kirjutad, milline on teie klass ja millised eesti keele tunnid. Kirja stiil ei tohiks olla liiga kõnekeelne ega isiklik, kuid samas ka mitte kuiv ega igav. Seega oleks hea kirjutada konkreetselt ning lisada elulisi ja huvitavamaid fakte, et kutse saajal tekiks teie vastu huvi. Mõnikord võib olla kasulik lisada kirjale ka paar pilti.
Kiri peaks olema paraja pikkusega, mitte liiga napp ja samas ka mitte nii pikk, et kirja saaja kaotab tähelepanu ega suuda kirja lõpuni lugeda. Kutse peamõtte juurde tasub kirja lõpus veel kord tagasi tulla, et see jääks kirja saajale selgelt meelde, näiteks Oleksime väga rõõmsad, kui oleksid nõus meie tunnikülaliseks tulema! Kirja sobib lõpetada näiteks nii: Jääme vastust ootama! / Peatsele kohtumisele lootes / Tervitades. NB! Eesti keeles ei panda lõputervituse järele koma! Lõpuks lisatakse kirja kirjutaja täisnimi, näiteks Päikese Gümnaasiumi 10.a klassi nimel Karl Kuusk.
Kirja toon peaks kindlasti olema viisakas. Sobilik on kasutada viisakusväljendeid, nt Meil oleks väga hea meel … / Oleks tõesti tore … vmt. Ka tingiva kõneviisi kasutamine teeb teksti viisakamaks, sest ei mõju nii otseselt. Võrdle näiteks: 1) Tule meie eesti keele tunni külaliseks, 2) Meil oleks väga hea meel, kui tuleksid meie eesti keele tunni külaliseks.
Eesti keeles on järjest enam levimas sinatamine. Võõraid täiskasvanuid on siiski viisakam teietada. Endavanuse õpilase puhul mõjub teietamine aga liiga ametlikult. Võõrale noorele kirjutades on sobilik kirjutada Sina suure algustähega.
Poolametlik kutse peab olema kirjutatud korrektses kirjakeeles ja vormistatud korrektselt. Seda laadi kirjas ei sobi kasutada emotikone ega korduvaid hüüu-, küsi- jm märke. Vajaduse korral lase kiri enne ära saatmist üle kontrollida.
Kirja meiliga saates ära unusta teemareale kirjutada teemat, mis on nii sõnastatud, et lugeja sellest kohe aru saaks, näiteks Kutse eesti keele tunni külaliseks.
TV H 19
40. LUGEMINE
Kujutle, et kirjutad kirja võõrale omaealisele eestlasele. Vali sobiv väljendusviis.
1. Alusta kirja nii.
- a) Lugupeetud Päikese gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane!
- b) Tere!
- c) Tšau! Kuidas läheb!
- d) Kallis Birgit! :) E. Tere!!!
2. Jätka kirja nii.
- a) Ootame Sind endale külla!
- b) Kirjutame Kuu gümnaasiumi 10. klassist ja soovime kutsuda Sind endale eesti keele tundi külla.
- c) Pöördume Teie poole Kuu gümnaasiumist seoses ettepanekuga osaleda meie eesti keele kui teise keele tunnis.
- d) Arva ära, miks just sulle kirjutan!
- e) Meil on sulle ettepanek, millest oleks tõeliselt rumal loobuda :) :) :)
3. Kirjelda teemat nii.
- a) Seoses eesti keele kui riigikeele tähtsusega, oleme seadnud endale eesmärgiks eesti keele oskuse kiire tõstmise ja selleks on hädavajalik autentse eesti keele kuulmine keelekandjalt.
- b) Tahame paremini eesti keelt osata ja selleks on meil Sinu abi vaja.
- c) Tahaksime paremini eesti keelt osata ja oleks väga tore vestelda eesti keelt emakeelena kõnelejaga.
4. Lõpeta nii.
- a) Jääme vastust ootama! Kuu Gümnaasiumi 10.a klass.
- b) Head aega! Päikest :)
- c) Palume vastata võimalikult kiiresti. Aleksandr ja Anna
41. LUGEMINE. KIRJUTAMINE
Töötage kogu õpperühmaga. Otsige saates „Rakett 69“ osalenud noori, keda sooviksite oma eesti keele tunni külaliseks kutsuda.
- Kirjutage kutse, saatke see ära ja jääge vastust ootama.
- Positiivse vastuse korral leppige kokku külastuse aeg ja teemad, millest külaline võiks rääkida.
- Negatiivse vastuse korral kirjutage teisele inimesele.
42. KUULAMINE. RÄÄKIMINE. KIRJUTAMINE
Valmistuge külalise vastuvõtuks.
- Vaadake mõnda saadet, kus külaline osales.
- Valmistuge külalist tervitama.
- Valmistage ette külalisele esitatavaid küsimusi.
- Valmistage külalisele väike kingitus.
43. KUULAMINE. RÄÄKIMINE
Viige läbi tund tunnikülalisega.
- Tervitage külalist.
- Andke sõna külalisele.
- Pärast külalise esinemist tänage teda ja esitage talle palju küsimusi.
- Tänage külalist veel ja andke üle kingitus.
44. KIRJUTAMINE. LUGEMINE. RÄÄKIMINE
a. Kirjuta blogipostitus tunnikülalise teemal. Püüa kirjutada elavalt ja emotsionaalselt: kasuta omadus- ja määrsõnu ning ka otsekõnet.
b. Pooled õpilased saavad õpetajalt ühe juhusliku a-osas kirjutatud teksti. Loe tekst läbi. Käi klassis ringi ja püüa üles leida teksti autor: mine inimese juurde, keda autoriks pead, ja kontrolli oma arvamust. Kui oled autori leidnud, siis ütle talle, mis sulle tema tekstis eriti meeldis. Seejärel vestelge lühidalt teksti teemal.
c. Teised õpilased saavad õpetajalt ühe juhusliku a-osas kirjutatud teksti. Tehke sama, mis b-osas.
45. LUGEMINE. RÄÄKIMINE. KUULAMINE
a. Töötage kolmekaupa rühmas järgmiste juhtnööride järgi.
- Otsige netist infot teadusteatri esinemiste kohta.
- Valige üks endale huvipakkuv teema, mida võiksite teadusteatris esitada.
- Mõelge välja, mida ja kuidas saaksite teistele esitada. Võite selle ise välja mõelda või saada ideid netis nähtud esinemistest.
- Valmistage oma esinemine ette.
b. Viige kõik esinemised läbi.
c. Andke üksteisele esinemiste kohta tagasisidet: mis eriti meeldis (sisu huvitavus, sisu uudsus, esinemise efektsus, esinemise sobivus teemaga jmt) ja mida võiks teinekord ka teistmoodi teha.
46. KIRJUTAMINE. LUGEMINE. RÄÄKIMINE
a. Kirjutage blogipostitus teadusteatri esinemiste kohta. Kirjuta emotsionaalselt ja värvikalt.
b. Töötage paaris. Loe kaaslase teksti ja anna sellele tagasisidet: nimeta midagi, mis sulle eriti meeldis, ja midagi, mida võiks sinu arvates veel täiendada.
