Info roll ühiskonnas

Kas tunned eset, mis on pildil? Mida niisuguse riistaga võiks teha? Kuidas seda võiks nimetada? Pakkuge klassis üheskoos võimalikult palju sõnu ja koostage loend. Olge valmis põhjendama, miks just nii- või teistsugune nimetus võiks sobida.

Vaata fotot ja loe putuka liigikirjeldust. Mille järgi on putukas oma nime saanud?

Käristaja (Psophus stridulus)

Käristaja omapäraks on erepunased tagatiivad, mis on nähtavad vaid siis, kui putukas lendu tõuseb. Lennates laseb isasloom kuuldavale valju käriseva heli. Seda on kuulda ka siis, kui käristaja kõndiva inimese eest lendu tõuseb. Maandudes sulandub aga ta tänu varjevärvusele maastikku ning teda leida on päris raske.

(Loodusheli, http://www.loodusheli.ee)

• Kuulake käristaja lennuhäälitsust Loodusheli kodulehelt, otsi „käristaja“.
• Kas keegi klassist tundis ära 1. ülesande pildil oleva vahendi? Vaadake klassis koostatud loendit. Kui lähedale oma pakkumistega eseme tegelikule funktsioonile jõudsite?
• Mis vahe on sõnadel käristi ja käristaja? Mida tähistab sõna lõpus olev -ti, mida tähendab liide -ja? Tooge lisaks nende osistega sõnade näiteid.

Loe teksti, mis kirjeldab üht info levitamise viisi. Püüa olukorda elavalt ette kujutada.

• Kus asub Itaguaí? Kuidas leidsid vastuse? Kas keegi klassist teadis vastust peast? Kuidas infot otsisite?
• Millal võiks olla see katkendis nimetatud „tol ajal“?
• Jätka töövihiku ülesannetega 1 ja 2.

Informatsioon on tähendanud teateid ja andmeid – sõnumeid –, mida inimesed üks­teisele edastavad. Niisugune tähendus on sel sõnal säilinud laialt kasutatavas, tavakeeles senini.

Mõiste info ehk teave sisu on aga viimaste kümnendite vältel omandanud ka laiema tähenduse. Informatsiooni võib käsitada kui protsessi, mis kätkeb info edastamist ja vastuvõtmist, ning teadmiste seisundit, mis on selle protsessi toimel muutunud. Info on seega seotud andmete ja teadmistega. Andmed on hulk numbreid või sõnu, mis on saadud andmesisestuse, mõõtmiste, vaatluste või mõne muu tegevuse tulemusena, informatsioon on andmete analüüsi tulemus.

Infoühiskonna põhitunnus on arvutite ja tehnoloogia kasutamine ning ühtaegu globaalsed ja personaalsed kommunikatsioonikanalid. Ühest küljest on see tarbijale mugav ja käepärane, teisest küljest sunnib lakkamatult hindama allikate ja andmete usaldusväärsust.

• Arutage klassis, kuidas tänapäeval info levib. Missugune roll on selles meedial?

Et info oleks hõlpsasti vastuvõetav, peab see vastama teatud nõuetele. Nii on välja kujunenud kindlate struktuuri- ja sisutunnustega vormid – žanrid. Žanrite olemasolu tugineb inimeste harjumusele kasutada keelt sarnastes olukordades ühtviisi. Tänapäeval räägitakse mis tahes tekstide puhul pigem liikidest ning mõistete žanr ja tekstiliik tähendus on sama, žanr tähendabki prantsuse keeles liiki.

• Jätka töövihiku ülesandega 3.

Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ja selle põhjal kirjutatud meediatekstid. Mis liiki meedia­tekstiga on tegu? Võrdle tekste, määra nende žanrid, analüüsi eri liiki tekstide keelekasutust.

Ränk lennuõnnetus Viru rabas

Eile kell 12.00 toimus Harjumaal Viru rabas lennuõnnetus, hukkusid kõik pardal viibinud 250 inimest.

Reisilennuk Boeing 757 lendas marsruudil Madrid-Tallinn, kui see äkki ootamatult oma trajektoori muutis ning sööstis otsejoones Viru raba poole. Raba kohale jõudnud, sööstis lennuk järsult maa poole.

Lennuki mustad kastid on leitud ja esmaste uuringute järel selgus, et kummaline ­käitumine ei olnud põhjustatud pilootidest, vaid õhusõidukist endast. Kummalisel ­kombel tegi lennuk vahetult enne maaga kokkupõrget haigru laulu meenutavat häält.

Politsei on algatanud juurdluse juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks.

(Kristel Adli)

Tähelepanu, selle kuu parim pakkumine! Lennureis Boeing 757-ga otse roostesele raba­järvele!

Just sellel reisil saad puhata parimal viisil. Tule ja imetle üht erilist haigrut. Keset rabajärve seisab ta väga erilisel rohmakal kännul! Millised sihvakad jalad! Nii peened ja pikad! Teadaolevalt on isegi lennuk temasse armunud ning soovib üle kõige just temaga ­tantsida.

Tee seda ka sina! Tule reisile Boeing 757-ga! Tule ja avasta üks tõeliselt eriline haigur.

See kõik täna tellides vaid 159 euro eest.

(Hendrik Peek)

Inimesed, tulge maa peale!

Viimasel ajal on meedias kajastatud aina Boeing 757 armumise lugu. Kõik meediakanalid räägivad sellest loost. Minu arvates on see uskumatu naiivsus!

Milleks kogu see lugu? Kõik saavad ju aru, et kuna uudis ilmus 1. aprillil, on tegu ­naljaga. Kuidas saavad inimesed midagi sellist üldse meediasse lasta? Kuidas on võimalik, et sellest räägitakse terve nädal? Järelikult ei ole meedial enam millestki muust rääkida kui rumalatest naljadest.

Minu arvates on aga tegu täieliku absurdsuse ja rahva lollitamisega. Inimesed kulu­tavad raha, et seda lugeda, meedia kulutab raha, et sellest kirjutada. Uskumatu.

Inimesed, tulge maa peale, teiega tehakse rumalat nalja, igat asja, mida avaldatakse, ei saa ju ometigi uskuda!

(Reiko Keir)

Reisilennuk ahistab linnukest

Iga päev tiirutab hiigelsuur Boeing 757 Puhatu soo kohal, et käia piilumas oma silma­rõõmu: soos elavat noort haigrut.

Nüüdseks juba igapäevaseks muutunud olukord algas pealtnägijate sõnul paar nädalat tagasi, kui tohutu reisilennuk Boeing 757 lendas oma tööülesannete tõttu üle Puhatu soo ja märkas seal elavat noort haigrut. Metallist lind armus silmapilkselt ja üritab nüüd ­haigru tähelepanu võita meeleheitlikult iga päev, liueldes aina graatsiliselt üle soo. Noor sihvakas haigur on aga uhke ja ei tee lennukist väljagi, silub vaid oma valget sulestikku.

Hõbehaigur on Eestis laialdaselt levinud ning ornitoloog Urmas Sellis on üllatunud, et Boeingule just selline tavapärane linnuliik silmarõõmuks sattus.

Tallinna lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout loodab aga, et Boeing 757 peagi oma silmarõõmust loobub. „Lennuki töökvaliteet ja -kiirus on tohutult langenud peale seda, kui talle see suleline silma jäi. See aga tähendab ettevõttele väiksemat kasumit ja võimalikku klientide kaotamist, ühtlasi ka lennuki Boeing 757 ülalpidamiskulude ­suurenemist,“ kommenteeris Mürk-Dubout.

(Vanessa Petrov)

Olin just oma tavapärasel pühapäevahommikusel jalutuskäigul, kui märkasin eemalt ­üksikut haigrut. Erakordne lind: peenikesed pikad sihvakad jalad, justkui värvilised, aga siiski värvitud suled, heleda ja halja kehaga. Uitasin pilguga ja märkasin teisel pool ­laugast tupp-villpead, mis parasjagu õitses ja kutsus mind oma lendlevate tuttidega.

Viimaks kohtudes rääkis ta mulle loo haigrust ja tema õnnetust armastusest. Tiivulise süda kuulus lennukile Boeing 787, kes paar korda kuus üle soo lendas. Tema kahjuks ei teinud linnust väljagi ning järgis ainult ettemääratud marsruuti. Samal ajal oli aga ­haigru tihe kosjaline hoopis Boeing 757, kes ei suuda kuidagi uskuda ja aru saada, et ­haigru ­südame on võitnud juba keegi teine.

Mis armukolmnurgast edasi saab, seda me veel ei tea, kuid hoiame teid, head lugejad, asjade käiguga ikka kursis.

(Ulrika Saar)

Salapärase lennuõnnetuse põhjus on teada

Täna lõpuks avaldati hiljutise lennuõnnetuse musta kasti sisu ning taastati kogu jutt, mida kokpitis enne saatuslikku õnnetust räägiti. Üllatuseks oli kõnelejaks lennuk ise, kes piloodile oma tundeid kirjeldas.

18.02: Ma tahan lennata vaid üle selle soo, kus haigur seisab.
​18.03: Tal on nii sihvakad jalad, pikad ja peened.
​18.03: Ta suled on unenägude värvitut värvi.
​18.04: Tahaksin nii väga näha tema tiibade musta.
​18.04: Lendaksin alla tema juurde, et koos keerelda, pöörelda roostesel rabajärvel. Seda ma teengi!

See on kogu info, mida musta kasti abil oli võimalik taastada. Vaid paar minutit pärast seda vestlust käis kõva pauk ja lennuk kukkus alla. Eksperdid on teinud kindlaks, et ­lennuk oli pimestatud haigrust ja lendas liiga madalale, nii et lennuki vasakpoolne ­mootor tõmbas haigru endasse ja plahvatas. Selle tulemusena kukkuski lennuk sohu.

(Sander Timm)

Täna oleme tulnud Tallinna lennujaama, et puhuda veidi juttu lennukiga Boeing 757.

Rääkige, kuidas teile meeldib teie töö.

Meeldib ikka, kuidas saakski mitte meeldida, kui olen seda tööd teinud juba nii pikalt. Mulle meeldib lennata, näha ahhetama panevaid päikesetõuse ja romantilisi loojanguid. Neil hetkedel mõtlen alati oma armsamale seal kaugel soos.

See on nüüd küll üllatav avaldus. Kellele te mõtlete, kui küsida tohib?

See on üks imeline tiivuline. Nagu minagi. Seisab seal all soos ühel rohmakal kännul. Vahel on mul õnnestunud teda näha. Kui kena ta on, millised sihvakad, peenikesed ja kaunid jalad tal on. Tema imelised silmad, nii vidukil iseendas! Tema imelised suled, mis on unenägude värvitut värvi! Oh, ma igatsen teda.

Mida te sooviksite öelda oma armastatule?

Ma igatsen teda väga, tahaksin temaga tantsida, keerelda ja pöörata. Ütleksin talle, et ta vaataks, kui ägedaid tähti on täis taevas. Just seda ma tahaksin!

(Maarja Kobin)

Loe Mikk Sarve tõlgendust kärajatest. Mis teeb arutluse originaalseks?

Kärajad ja käramine

Kõik head asjad maailmas on ümmargused. Päike on ümmargune, Maa on ümmargune, Kuu on ümmargune. Meie esimene toitja, ema rind on ümmargune. Küllap sellepärast ­kogunesidki inimesed ammustel aegadel RINGI, kui tahtsid midagi olulist arutada ja hea otsuseni jõuda. Ringi kaasnimeks on olnud kera või ka kära, millest ongi tuletatud selliste aru­pidamiste muistne nimi KÄRAJAD. Sõna ainsuse vorm on KÄRA. Kärajad tähendab ­seega mitmeid, korduvaid kokkuistumisi sama asja selgeks arutamisel.

Soome keeles tähendab sõna käräjät mh kohut ja kohtupidamist. Arvata võib, et tihtilugu võis arutelu üsnagi häälekaks kujuneda. Meie tänapäeva eesti keeles ongi kära ainsaks tähen­duseks jäänud vali, häälekas kisa. Ehk on see ka põhjuseks, miks me enam asju ringis ei aruta ja oleme tühja käratsemise kaugele ja kõrgele, näiteks Toompeale pagendanud.

Kisa ja kära on nüüd küll kaugel ja kõrgel, kuid aina rohkem meid endid puudutavaid olulisi asju jääb läbi arutamata ja mõistlikult otsustamata. Siit koorubki mõte – ehk on lapsepesu­veega ka laps minema visatud? Püüdkem taas leida tühjale kärapidamisele eelne­nud aegade arukate arutelude viisi, mis aitab inimestel ­kokku saada näost näkku, nii et keegi ei ole ­ülemal ega alamal, et igaühe sõna maksab ja loeb.

(http://mikksarv.blogspot.com.ee)

• Kuidas seostab autor kära ja ringi? Mis on kärajad?
• Mida tähendab lokku lööma? Mis on lokulaud?
• Jätka töövihiku ülesannetega 4 ja 5.
• Vaata e-keelenõust (kn.eki.ee), kuidas seletab kärajaid ÕS, kuidas EKSS? Mis on EKSS? Missuguseid sõnaraamatuid koondab e-keelenõu?
• Mis olid Presidendi Kärajad? Mis on Presidendi Mõttekoda? Missuguseid ettevõtmisi ja organisatsioone praegune riigipea toetab?

Eesti keeles on väga palju tuletisi. Neid moodustab iga emakeelekõneleja tarbe korral spontaanselt ja paljusid tuletisi õigekeelsusallikatest ei leiagi. Liitega saab väljendada isikut, nähtust, vahendit, omadust, viisi ja kohta, tegevuse põhjuslikkust, kestust, enesekohasust jm. Liidetel on mitu funktsiooni: saab moodustada uut mõistet väljendava sõna, nt Eesti → eestlane, anda sõnale mingi lisatähenduse, nt punane → punakas või ka muuta sõnaliiki, nt tark → targutama.

Osa liiteid on produktiivsemad, s.t neid saab kasutada paljude uute sõnade moodustamisel, osa vähem produktiivsed. Näiteks saab kõikidest verbidest moodustada tegija- ja teonime (rääkija, rääkimine) ning sageli ka abstraktsemat laadi tegevust väljendava nimisõna (vasturääkivus).

• Too näiteid tegevust väljendavate nimisõnatuletiste kohta, kasutades liiteid -us (tõdemus, haridus, ebalus jts), -u (arutelu, tähelepanu), -e (hüve), -ng (lõiming).
• Missuguseid sõnamoodustusviise peale tuletuse veel kasutatakse? Kuidas tulevad keelde uued sõnad?

• Jätka töövihiku ülesandega 6.

• Loetle liiteid, mida on nendes näitesõnades kasutatud. Mida need väljendavad?
• Missugust sõnamoodustusviisi peale tuletuse on kasutatud teise veeru sõnades?
• Kus asub eesti sõnas liide? Too vastupidine näide mõnest võõrkeelest.

Ühend- ja väljendverbist (vastu rääkima, juures olema) moodustatud tegija- ning teonimesid võib kirjutada nii kokku kui ka lahku (vastu rääkimine ehk vasturääkimine, juures olija ehk juuresolija), samuti kesksõnadest moodustatud lt-liitelisi määrsõnu (vastu rääkivalt ehk vasturääkivalt, korda seatult ehk kordaseatult).

Omaette tähendusega verbituletised kirjutatakse alati kokku, nt ettevalmistus, koosviibimine, kokkulepe, läbirääkimised, pealtvaataja, tähelepanu.

Loe märkust, mis on lisatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusele ühend- ja väljendverbide kokku- ja lahkukirjutamise kohta. Seletage klassis, mille poolest toodud näited erinevad. Moodustage näitelauseid, mis tähendusvahet selgitavad.

Ühendverbist tuletatud teo- ja tegijanimede kokkukirjutamine on vajalik eeskätt sellistes süntaktilistes positsioonides, kus lahkukirjutamine võib jätta tähendusseose kahemõtteliseks, vrd

• Jätka töövihiku ülesandega 7.

Vaadake YouTube’ist videot „Gangnam Style“. Mis mulje lugu jätab? Missugune on selle potentsiaal saada maailmakuulsaks?

• Mida tähendab sinu arvates sõna meem? Missugused on teie klassi populaarsemad meemid? Mis on meemi puhul teie arvates oluline?
• Lugege, kuidas seletatakse meemi tähendust filosoofias. Kas ja kuidas on sõna tähendus ja kasutusvaldkond muutunud? Kuidas on see seotud filosoofia meemi-mõistega?

Meem (ingl k meme) on kultuuriline objekt, nt miniseelik, arvutiviirus või usk vaimudesse, mis paljuneb, levib, areneb levides ning näib elavat oma elu. Termini vermis zooloog Richard Dawkins raamatus „Isekas geen“ (The Selfish Gene, 1976): see on suguluses geeniga (bioloogilise valiku üksusega), mäluga ja mimēsis’e ehk matkimisega. Dawkinsi idee seisneb selles, et evolutsiooniprotsessid võivad toimuda mis tahes paljunemisvõimeliste üksustega – need ei pea tingimata olema bioloogilised üksused.

(Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga ja Bruno Mölder. Vagabund, 2002)

Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on piltlikult nimetatud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist.

Meemi mõiste oma sisulises tähenduses pole uus. Asjaolu, et inimkonna arengus on looduslikust pärilikkusest olulisemaks muutunud kultuuri kaudu edasi antavad väärtused, oli nii või teisiti täheldatud juba 18. sajandi valgustusfilosoofias. 19. sajandil toimunud loodusteaduste areng kinnitas seda. Ehkki veel 20. sajandil võidi uskuda, et kasvatusest ja kultuurist eemale jäänud vastsündinul on kaasasündinud inimlikud omadused (Tarzan, Mowgli jt ilukirjanduslikud tegelased), näitasid paljud tõsiasjad, et inimeseks saab inimesena sündinud olend areneda üksnes inimkeskkonnas. Teisiti öeldes, ilma kasvatuseta ja kultuuriliste väärtuste edasiandmiseta (ehk meemideta) jääb inimolend looma tasemele (ei hakka kõnelema, kõndima jne).

(Vikipeedia)

• Kuidas võis „Gangnam Style“ jõuda populaarseimate meemide esikümnesse? Selgitage fenomeni.
• Otsige veebist, missugused on läbi ajaloo maailma populaarsemad meemid. Missugune on tänavune senine esikümme?

Otsige ERRi Klassikaraadio arhiivist üles sarja „Uus raamat“ saade, milles Peeter Helme tutvustab Keiti Vilmsi raamatut „@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik“. Kuulake seda tähelepanelikult ja arutlege kuulatu üle järgmiste küsimuste toel.

Töötage paaris või väikeses rühmas ja seletage võimalikult täpselt järgmisi võõrsõnu. Sõnade osiste seletused, nagu need on võõrsõnade leksikonis, on siin antud.

Loe, kuidas Jaan Kaplinski kirjeldab üht väga erilist keelenähtust. Selgita oma sõnadega, mis on ideofoonia.

• Mis vahe on ideofoonial ja onomatopoeetikal?
• Jätka töövihiku ülesandega 8.

Võrdle kaht pilti: kumb neist vastab sinu ettekujutusele inglitest? Kirjelda mõlemat pilti lühidalt, aga esitades iseloomulikke detaile.

Siinse teksti aluseks on teoloogiadoktor Toomas Pauli mahukam artikkel „Inglid läbi aja“, mis on avaldatud ajakirjas Horisont. Missugust ülevaadet ootad? Kuidas lugemiseks häälestud?

• Mis teeb teksti populaarteaduslikuks, publitsistlikuks? Too tekstist selle kohta näiteid.
• Seleta oma sõnadega, mis on paranähtused, mis telepaatia, mis reinkarnatsioon. Otsi tekstist veel võõrsõnu. Missuguseid eesliited ära tunned? Mida need tähendavad? Too veel näiteid eesliidetega anti-, re- ja post-.
• Mis võiks selle katkendi põhjal olla autori sõnum? Mida tähendab, et „eestlased on tontusksed“? Kas oled selle väitega nõus? Korraldage klassiarutelu „Kas eestlased on usklikud?“.
• Jätka töövihiku ülesannetega 9–11.

Peale eesliidete on võõrsõnades sageli äratuntavad ka lõpposised, needki kannavad mingit abstraktsemat laadi tähendust. Näiteks eesliide re- annab märku kordumisest, nt reprodutseerima, pro- asendusest, nt prorektor, a- vastandusest, nt asotsiaalne, aga näiteks -ism sõna lõpus viitab kindlasti mingile suunale või voolule, -ioon tegevusele või selle tulemusele, -ist ja -or tegijale.

Ortograafia poolest väärivad tähelepanu i-ainest sisaldavad järjendid. Et eesti keeles hääldatakse vokaali ees i poolvokaalina j, oleks mõeldav seda ka kirjas kajastada ja mõnel juhul nii tehaksegi, nt portsjon, materjal. Tavalisem on siiski kirjapildi i, nt pansion, materiaalne.

• Too näiteid niisuguste võõrsõnade kohta, mille lõpus on -aaž, -uur, -aat, -and.

Loe artiklit „Mida eestlased usuvad?“ (lühendatud) ja täida ülesanded teksti järel.

• Otsi internetist infot Eesti elanike praeguste usuliste veendumuste kohta. Missuguste märksõnadega infot otsid?
• Vali paar võimalikult värsket ajakirjanduslikku allikat ja pane tähele, kuidas on seal andmeid esitatud. Mida on pealkirjas esile tõstetud, mida juhtlõigus? Kas artikli juures on diagramme või muud graafikat? Kuidas ajakirjanik infot vahendab?
• Otsi internetist üles sotsiaal- ja turu-uuringute firma SAAR POLL tehtud uuring „Elust, usust ja usuelust 2015“ ja võrdle selle esitust ajakirjandustekstiga. Arutage klassis üheskoos, mis on sarnast, mis erineb.
• Pane klassiarutelule tuginedes kirja oma arvamus eestlaste usklikkuse-uskmatuse kohta. Kinnita oma seisukohta näidetega.