ÜLESANNE 63
Loe pealkirju. Missugusel neist sa klõpsaksid, et kirjutist ennast lugeda?
Tallinnasse jõudnud Kelly Sildaru: kooliga olen järje peal
Itaalias suri maailma vanim inimene 117-aastaselt. Pika ea saladus: toored munad
FANTASTILINE! Anett Kontaveit jõudis karjääris esimest korda WTA turniiri finaali
Venelased tahavad Eurovisiooni lauluvõistlust vaadata ja ei taha ka
Kas naine peab meest ülal pidama?
Eksperiment „Elu pensionäri kingades“
Selle suve kõige seksikamad riidetrendid
Mis nime pani tuntud näitlejapaar oma tütrele?
Pikeeriva pommitaja saatus
Ootamatu arv: 24000 eestlast ei räägi eesti keelt emakeelena
- Missuguste võtetega püütakse lugeja tähelepanu?
- Võrrelge klassis oma valikuid: missugune artikkel sai kõige rohkem klõpse? Miks? Missugused tegurid mõjutasid teie eelistusi?
Meediateksti levinuim pealkiri on lihtlausekujuline väide. Arvamuslugude pealkirjas nimetatakse autor ja tõstetakse välja ilmekas tsitaat, mis peaks ühtaegu olema köitev ja edastama loo põhisõnumi. Juhtlõigus esitatakse loo põhiidee, võetakse ülilühidalt kokku kõige olulisem. Juhtlõik on inforohke liitlause.
Peale lause struktuuri saab lauseid jagada ka suhtluseesmärgi järgi. Ka meedia kasutab vahel eri lausetüüpe oma eesmärgi saavutamiseks, näiteks reklaamides või emotsioonidele rõhuvas kõmumeedias kasutatakse sageli hüüdlauselisi pealkirju, kõmulised spekulatiivsed pealkirjad on küsilauselised jne.
Lausete tüübid suhtluseesmärgi järgi | ||||
Väitlause | Küsilause | Käsklause | Soovlause | Hüüdlause |
teatab, väidab midagi, | esitab küsimuse, et midagi teada saada, | edastab käsku, palvet, keeldu, üleskutset, | väljendab kõneleja soovi, | väljendab kõneleja vaimustust, imestust, viha, üllatust, |
nt Olen gümnaasiumiõpilane. | nt Kas oled enne midagi niisugust kuulnud? Mida sa sellest tead? | nt Kirjutage selle kohta memo. Ärge segage palun. Lõpetage kohe sagimine! | nt Läheks see ilm ometi paremaks! Jõudu tööle! Tere hommikust, head koosviibijad! | nt Oh, küll meil on ilmaga vedanud! Missuguse innuga ta kõneleb! |
Et lugeja tohutus infovoos artiklil klõpsaks ja seda edasi loeks, peab pealkiri tähelepanu tõmbama. Seepärast püütaksegi tarbijat köita ja meelitada juba pealkirjaga.
Pealkiri võib olla | |
konkreetne, üheselt tõlgendatav, mis esitab artikli olemuse ja sisu | tähelepanu tõmbamiseks kujundlik, mitmeti tõlgendatav, skandaalimaiguline, isegi eksitav |
ÜLESANNE 64
Loe läbi Indrek Koffi luuletus ja sõnasta pealkiri.
Lastekirjanik kirjutab toredat lasteraamatut.
Laps segab.
Lastekirjanik üritab segavast lapsest mitte välja teha ja jätkab toreda
lasteraamatu kirjutamist.
Laps segab edasi.
Lastekirjanik teeb lapsele ettepaneku valida mõni muu tegevus,
et tema saaks jätkata toreda lasteraamatu kirjutamist.
Laps ei kavatsegi ettepanekut arvesse võtta ja muudkui segab.
Lastekirjanik ärritub ja annab viimase hoiatuse.
Viimane hoiatus ei muuda lapse seisukohta ega käitumist.
Lastekirjanik tahab nii väga toredat lasteraamatut edasi kirjutada, et
hakkab lapse peale karjuma ja ähvardab teda mitmesuguste
vanatestamentlike karistustega.
Laps ei lase ennast ähvardustest häirida ja jätkab segamist.
Lastekirjaniku silmas on vihapisarad, ta röögatab, võtab lapse varrukast
kinni
ja viib lapse tagatuppa, keelates väljumise ja edasised segamiskatsed
kategooriliselt.
Olles naasnud töölaua taha, et kirjutada edasi toredat lasteraamatut,
märkab lastekirjanik, et vihapisaraist on saanud
kurbusepisarad ja
raevust
enesehaletsus,
ja et toreda lasteraamatu kirjutamise tung on asendunud
tühjusega.
Tore lasteraamat ei saa tol õhtul jätku.
Laps saab kallistada ja saab palun vabandust ja saab imeliku tunde, et...
noh, mis nagu jääb.
Ülesanne noorele lugejale.
Ühenda punktid joonega.
Kui on lünki, täida need.
Vasta küsimusele: kes või mis jäi selles võitluses peale?
Kirjuta õige sõna paberile.
Kasuta värvipliiatsit.
(Looming 2016/3)
- Võrrelge klassis oma pealkirju. Kas domineerisid ühemõttelised ja konkreetsed või kujundlikud pealkirjad? Kas need olid pikad või lühikesed? Kuivõrd mõjutas pealkirja teadmine, et tegu on luuletusega?
- Kas sinu pandud pealkiri oli luuletaja vastu lugupidav? Kas oleksid tahtnud seda pärast klassiarutelu muuta? Miks? Missuguseid tegureid pidasid oma hinnangu andmisel määravaks?
Meediateksti nagu mis tahes muu info vastuvõtt sõltub õige erisugustest aspektidest: meediatarbija soost, vanusest, haridusest; varasematest teadmistest ja kogemustest, maailmapildist; eelnevast kokkupuutest meediaga jpm. Meediateksti vastuvõtt võib sõltuda ka kanali eripärast.
Tekst võib saada täiesti uue tähenduse, luuakse uus reaalsus, lugejaid mõjutatakse otseselt ja kaudselt. Meedia abil kujundatakse inimeste hoiakuid, meedia mõjul võivad sündida uued iluideaalid. Tänapäeval on inimesel väga lihtne ka endal meedias sõna võtta ja arvamust avaldada (kirjutada kommentaar, helistada raadio- või telesaate otse-eetrisse, sotsiaalmeedias arvamust avaldada). Nii sünnib osalusmeedia, sünnivad uued tõekspidamised.
ÜLESANNE 65
Uuri Hea Kodaniku portaalis avaldatud üleskutset. Kuidas on lugeja tähelepanu püütud? Analüüsi nii kujundust kui ka keelt.
- Jätka töövihiku ülesandega 55.
Iga tekst on oma autori nägu, kajastab tema maailmavaadet ja arusaamu. Teksti luues valib autor, mida ja missuguses mahus ta kajastab, missuguseid keelelisi vahendeid kasutab, kuidas tarbija tähelepanu haarab, missuguseid allikaid kasutab. Teisalt sõltub iga teksti vastuvõtmine ka sellest, kes ja missugune on teksti vastuvõtja, missugused on tema teadmised, ootused tekstile, meelestatus jne. Just teksti autori ja vastuvõtja koostöös sünnib teksti tähendusruum.
- Kuulake YouTube’ist mõnd Jean Sibeliuse lühiteost, nt „Finlandia“ (1899), „Valse triste“ (1903) või „Andante festivo“ (1922), valige mõni esitus Jukka-Pekka Saraste dirigeerimisel. Iseloomustage kõlanud muusikat ja Sibeliuse helikeelt: kas see on kurb või lõbus, argine või ülev, tagasihoidlik või suurejooneline, ühtlane või kontrastne jms. Miks on Sibelius Soome rahvale nii oluline? Keda Eesti heliloojatest võiks temaga võrrelda? Miks ja mille poolest?
Kuulake ka 1948. aasta 6. detsembril Sibeliusega tehtud intervjuud (soome keeles, ingliskeelsete subtiitritega, otsi nt „Sibelius 1948“). Jälgige ajakirjaniku ja helilooja kõnevoorude vaheldumist. Kes räägib rohkem? Kas ajakirjanik saab oma küsimustele ootuspäraseid vastuseid? Mis mulje jääb Sibeliusest isiksusena? Kas tema puhul on muusika oma autori nägu? Missugune on soomlaste retseptsioon (vastuvõtt), kas suhtumine võiks olla pigem sarnane või vastuoluline?
ÜLESANNE 66
Loe tähelepanelikult meediateksti analüüsimise põhimõtteid, mis on koostatud Kadri Uguri käsitluse põhjal.
- Kes on teksti autor, missugused on tema huvid? Missugused on meie ootused teksti suhtes?
Kes on konkreetse meediateksti autor? Kas autor on teksti juures või mitte? Kas autor on üldse tuvastatav? Missugused on meie ootused autori suhtes? Miks on autor just sel viisil teksti kirjutanud, mis on tema eesmärgid, huvid, piirangud? Kas materjali on kajastatud objektiivselt? - Missuguste võtetega taotletakse tarbija tähelepanu?
Kuidas on püütud tähelepanu, nt missuguseid tekstielemente (paigutus, asend, teksti suurus vms) on kasutatud? Missuguseid keelelisi ja illustratiivseid vahendeid on tähelepanu püüdmiseks kasutatud? - Kuidas võivad eri inimesed teksti mõista?
Missugune on teksti vastuvõtja elukogemus, maailmavaade ja haridus? Missuguste tähendusteni võivad jõuda erinevad teksti vastuvõtjad? Kas autor on teksti esitanud nii, et see oleks soovitud sihtgrupile võimalikult arusaadav? Kas autori keelelised valikud on loogilised? - Missuguseid väärtusi, elustiili, vaatenurki meediatekst edastab?
Missuguseid valikuid on autor teinud ja mis väärtusi tekst kannab? Kas tekst peab silmas kellegi huvisid? Missuguseid elemente on meediasõnumis kasutatud? Kas tegu on juhuslike valikutega või vägagi läbikaalutud ja valitud elementidega? Kas kõik eeldatavad osalised on sõna saanud? - Miks on tekst loodud ja avaldatud?
Mis on meediateksti suhtluseesmärk (tähelepanu pälvimine, informeerimine, avaliku arvamuse kujundamine vms)? Miks pälvivad just teatud inimesed, elustiilid, sündmu- sed jms meedia tähelepanu, samal ajal kui teised jäävad tähelepanuta? Mis suunas meediatekstides tehtavad valikud inimesi mõjutavad, milliseid unistusi ja soove neile sisendavad?
(Innove õppekavaveeb, https://oppekava.innove.ee)
- Arutage klassis, kas selle skeemi järgi on võimalik analüüsida ainult meediatekste või ka muid avalikke tekste: kõnesid, kuulutusi teadetetahvlil, personaalseid müügipakkumisi jne.
- Jätka töövihiku ülesandega 56.
ÜLESANNE 68
Loe artikkel läbi ja analüüsi seda eespool toodud punktide kaupa.
Risto Berendson: kui kiidulaul tapab uudise
„Cantervilla mängumaal uppunud lapse ema räägib esimest korda oma loo“ – selline pealkiri vaatas mulle sel kolmapäeval vastu ühest uudisteportaalist. Ma ei tea, kas väljend „esimest korda“ pidi mind veenma seda lugu ostma, kuid ma tean, et see on mage viis üht artiklit müüa.
Paraku pole see Eesti ajakirjanduses harv nähtus. Üha sagedamini tuleb mul seepärast piinlikkust tunda. Hakkame jõudma punkti, kus enda eest ei räägi enam lugude sisu, vaid teema olulisuse peavad määrama sõnad „esimest korda“ või „eksklusiivselt“.
Kui ekraanil – ja pahatihti just selles meediumis seda väljendit kõige enam ekspluateeritakse – kõlab ikka „esimest korda“, siis taandub kõik muu hetkega teisejärguliseks. Kui saatejuht teatab, et ärimees räägib oma loo esimest korda „oma kodu seinte vahel“ nende saatele, siis asjaolu, et sama persoon on neid lugusid rääkinud meedias juba kümneid kordi, kaotabki tähtsuse. Saatejuhi väite tõeseks muutval väheolulisel nüansil „oma kodus“ ei ole siin enam rolli, sest eksklusiivintervjuu ekraanil juba kerib…
Niisuguseid sisuturunduslikke näiteid on ajakirjanduses palju. Need kvalifitseeruvad üldiselt sooja õhu ajamise väärtusega infoks, kuid need kipuvad tooni andma. Kui sellise käsitlusviisi jõulise importijana tuntud telesaate innukas reporter teatab Brüsseli terrorirünnakute järel eestlasi Amsterdamist koju tooma saadetud lennukist reportaazˇi tehes, et ainsa Eesti väljaandena „murdsime meie“ siia lennule, siis saavadki mul küsimused otsa.
Kui noor reporter seisab Koplis tavalise korrusmaja ees ja jätab seal asuvast pärandusena Vene riigi omaks saanud kahetoalisest korterist oma tekstiga mulje kui julgeolekuriskist, millele just tema esimesena siin maamunal tähelepanu pööras, siis on see juba rahva hullutamine.
Milleks ajakirjandusele selline kirbutsirkus? Kui vaid selleks, et teistest parem välja paista, siis on see odav viis ennast kiita. Kuhu on kadunud ajakirjandusliku sisu väärtus? Uskuge, isegi väikeses Eestis ilmub iga päev mõni lugu, mis räägib millestki või kellestki esimest korda. Siim Kallase või Urmas Sõõrumaa usutlusi ei sobi juba ammu ilustama väljend „eksklusiivintervjuu“, kuid need ilmuvad tihti endiselt sellise määratlusega.
Kui informatiivsetest küsimustest mis? ja miks? saab olulisemaks asjaolu, kes selle esimesena avaldas, siis on ajakirjandusel probleem. Nii devalveerub ajakirjanduslik objektiivsus millekski vähetähtsaks.
„Esimest korda“ on ajakirjanduses tegelikult üks paras õhu müümine. Äkki oleme edaspidi vähem eksklusiivsed?
(Postimees, 16.02.2017, http://arvamus.postimees.ee)
- Arutage klassis, missugused aspektid olid analüüsides teie klassis kõige olulisemad.
- Mis on sisuturundus?
- Mida tähendab eksklusiivne? Too näiteid selle kohta, kus oled märganud sõna kasutatavat.
