Täidesaatev võim
Demokraatlikus riigis teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Ministrid on tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust.
Arutlemiseks
- Milliseid ministreid praegusest valitsusest tead nimetada?
Valitsuse moodustamine
Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse.
Valitsuse moodustamise üldine põhimõte on, et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Vastasel juhul võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna.
Arutlemiseks
- Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?
- Vaata tabelit. Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis?
Valitsuse moodustamine
PRESIDENTAALNE RIIK, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid |
PARLAMENTAARNE RIIK, palju parteisid, nt Eesti |
Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. |
Valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. |
Valitsusmudelid
Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda.
Koalitsioonivalitsus
- Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti.
- Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud partei(de) soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel.
Milline valitsusmudel on Eestis? Mille poolest on selline valitsemisviis hea, mille poolest halb?
Eesti valitsuse struktuur
Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn portfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi.
Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantsler, lisaks võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti välisesindused).
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
www.valitsus.ee
VABARIIGI VALITSUSE SEADUS
§ 6. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse astumine
(1) Vabariigi Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
(2) Vabariigi Valitsus või minister annab järgmise ametivande:
«Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.».
Arutlemiseks
- Mille poolest sarnanevad Riigikantselei ja Riigikogu kantselei tegevus?
- Kumb on parem, kas see, kui minister on valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik? Põhjenda ja too näited nii praegusest ajast kui ka lähiajaloost.
- Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees?
Valitsuse töö
PÕHISEADUS
§ 87. Vabariigi Valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
- võtab vastu seaduseid
- esitab Riigikogule seaduseelnõusid
- suhtleb Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustega
- kuulutab katastroofi korral riigis välja eriolukorra
Kuidas sünnivad valitsuse otsused?
Valitsus teeb oma otsused istungil, mis toimub üldjuhul kord nädalas. Istungit juhatab peaminister ja sellel osalevad kõik valitsuse liikmed. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus ka riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib valitsuse istungist sõnaõigusega osa võtta ka abiminister, samuti võib peaminister kutsuda valitsuse istungile ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- ja välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei. On saanud tavaks, et valitsus langetab otsuseid konsensuslikult.
Kodaniku käsiraamat. Integratsiooni sihtasutus: Tallinn, 2008.Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses. Mis on peamine erinevus?
Valitsuse võim piirkondlikul tasandil
Maakond on riigi haldusüksus, kus on tagatud elanikele riigi teenuste pakkumine. Kuni 2018. aastani esindas maakonnas riigivõimu maavalitsus eesotsas maavanemaga. Maavalitsust ei valinud kohalik elanikkond omavalitsuslikul põhimõttel, vaid selle määras valitsus. Pärast haldusreformi maavalitsused suleti ja nende ülesanded jagati riigiasutuste ja omavalitsuste vahel. Rahandusministeeriumi koosseisus alustas tööd regionaalhalduse osakond, mille maakondlikud talitlused võtsid üle osa maavalitsuste seniseid ülesandeid. Maakondliku talitluse ülesanded on näiteks nõustada kohalikku omavalitsust ning koordineerida riiklike teenuste osutamist maakonnas.
Arutlemiseks
- Kuidas viivad ministeeriumid ja regionaalhalduse osakonna maakondlikud talitlused ellu valitsuse poliitikat piirkondlikul tasandil?
Valitsuse jätkusuutlikkus
Valitsused iseseisvuse taastanud Eestis
PEAMINISTER |
VALITSEMISPERIOOD (päevades) |
|
2021–... | Kaja Kallas | |
2019–2021 | Jüri Ratas | 639 |
2016–2019 |
Jüri Ratas |
888 |
2015–2016 |
Taavi Rõivas |
595 |
2014–2015 |
Taavi Rõivas |
380 |
2011–2014 |
Andrus Ansip |
1086 |
2007–2011 |
Andrus Ansip |
1463 |
2005–2007 |
Andrus Ansip |
723 |
2003–2005 |
Juhan Parts |
735 |
2002–2003 |
Siim Kallas |
438 |
1999–2002 |
Mart Laar |
1041 |
1997–1999 |
Mart Siimann |
739 |
1995–1997 |
Tiit Vähi |
498 |
1995 |
Tiit Vähi |
204 |
1994–1995 |
Andres Tarand |
161 |
1992–1994 |
Mart Laar |
749 |
1992 |
Tiit Vähi |
266 |
1990–1992 |
Edgar Savisaar |
668 |
VABARIIGI VALITSUSE SEADUS
§ 8. Vabariigi Valitsus astub tagasi:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumisel;
3) peaministri surma korral;
4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.
PÕHISEADUS
§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Arutlemiseks
- Riigikogu valimised toimusid aastatel 1992, 1995, 1999, 2003, 2007, 2011, 2015 ja 2019. Ennusta ja anna hinnang Eesti valitsuste nn elueale.
- Mida tähendab parlamendi umbusaldusavaldus valitsusele?
Valitsuse sada päeva
Komme anda esimene hinnang uue valitsuse tegevuse kohta just esimese saja päeva alusel sai alguse 1933. aastal ametisse astunud Ameerika Ühendriikide presidendist Franklin D. Rooseveltist. Ühendriikide Kongress andis president Rooseveltile sada päeva, et täita valimislubadused tööpuuduse leevendamiseks majanduskriisis vaevlevas riigis. Esimese saja päeva jooksul on meedia kriitika valitsuse aadressil tavapäraselt ka leebem.
Arutlemiseks
- Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva?
Andrus Ansip on kõige kauem valitsusjuhi ametis olnud Eesti peaminister
Pärast 9 aastat peaministrina lahkus sel nädalal ametist Malta peaminister Lawrence Gonzi. Sellega sai Andrus Ansipist ametisoleku aja poolest teine peaminister Euroopas.
Nimelt oli Gonzi Malta peaminister 2004. aasta märtsist kuni 2013. aasta märtsini ehk kokku 9 aastat. Gonzi partei kaotas võimu tänavu 9. märtsi valimiste järel. Andrus Ansip on aga Eesti peaminister olnud 12. aprillist 2005 ehk 8 aastat ja 181 päeva, ning kui ta juhib valitsust oma ametiaja lõpuni, tõuseb tema peaministristaaž 10 aastani.
Temast kauem on ametisolevatest peaministritest valitsust juhtinud vaid Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kes asus ametisse 20. jaanuaril 1995 ehk 18 aastat ja 52 päeva tagasi.
Oliver Kund. Andrus Ansipist sai järjekorras teine pikaaegseim peaminister. Postimees, 12.03.2013.
Arutlemiseks
- Mis sina arvad, kas demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul nii kaua?
Küsimused
- Uuri internetist ministeeriumide kohta. Milline ministeeriumi kodulehekülg on kodanikule kõige informatiivsem? Põhjenda.
- Leia järgmiseks ühiskonnaõpetuse tunniks meediast näide valitsuse tegevuse või tegevusetuse kohta ühes konkreetses põhiseadusega sätestatud valdkonnas.
- Milline on täidesaatva ja seadusandliku võimu suhe demokraatlikus riigis?
