12. Valige õige sõna ja vorm
Vabatahtlikud
Kui inimene tunneb huvi ümbritseva vastu, märkab (probleemid) ning on valmis ise käed külge lööma, on (vabatahtlik) hakkamine üks võimalus midagi kasulikku teha. Igaüks võib olla vabatahtlik (olenema) vanusest, haridusest, (sugu) või sissetuleku suurusest. Põhiline on tahe ning (ise) jaoks sobivate võimaluste leidmine. Sageli ei mõtle inimesed selle peale, et naabritädi aitamas käies, talgutel kaasa (lööma) või aktiivselt kooli hoolekogu töös osaledes ollaksegi vabatahtlik. Vabatahtlikuks saab ennast nimetada igaüks, kes annab mõnele seltsile tasuta nõu, võttes (abi) oma raamatupidamis-, juhtimis- või õigusalased teadmised. Nad peavad sellist tegutsemisviisi (loomulik) ega tule selle pealegi, et (need) võiks pidada vabatahtlikeks. Vabatahtliku tööd (tegema) oma vabast ajast. Vabatahtlikke näib (olema) palju noorte seas, sest noortel on vabatahtliku töö jaoks rohkem aega ja energiat kui töötavatel inimestel töö- ja pereelu kõrvalt. Elu jooksul on inimene vastavalt olukorrale ja (võimalused) kas rohkem või vähem vabatahtlik. Vabatahtlikkus pole ülim altruism ega (eeldama) pühendumist muu elu arvelt. Vabatahtlikuks (hakkama) seetõttu, et see pakub inimestele huvi, (arenguvõimalused) , vaheldust ning rõõmu. Vabatahtlikuna (tegutsemine) leitakse erinevaid põhjuseid. Põhjuseks on soov (miski) ära teha, võimalus muuta oma elukeskkond paremaks, samuti soovitakse olla kasulik, (aitama) teisi, omandada uusi teadmisi, leida uusi tuttavaid ning teha oma (põhitöö) täiesti erinevaid asju. Selline tegevus võib (aeg) jooksul muutuda endastmõistetavaks alternatiivse eneseteostuse vormiks.
13. Teksti põhjal tänukõne koostamine
Lugege teksti. Koostage tuluõhtu korraldajate tänukõne üritusest osavõtjatele:
1) tänage kõiki korraldajaid ja üritusest osavõtjaid;
2) väljendage tänutunnet, et kooli probleemid lähevad kogukonnale korda;
3) teatage, kui suur summa tuluõhtul kokku saadi ja kuidas seda raha kasutama hakatakse.
Tuluõhtu
Märjamaa muusika- ja kunstikooli pere oli märganud, et majale oleks uut katust vaja. Vallavalitsus oli võimaluste piires nõus remonti toetama, aga sellest ei oleks piisanud. Õpilastel ja õpetajatel küpses idee korraldada tuluõhtu ja paigutada saadud raha katusefondi katuseplaatide ostmiseks. Mõeldud – tehtud.
Õhtu kordaminemise nimel olid pingutanud kõik: õpilased, lapsevanemad, õpetajad. Tuluõhtule saabujaid võtsid vastu magusad koogilõhnad, pikk lauatäis loteriivõite ja alusele seatud suur katuseplaat, mis tuletas meelde, mille nimel tegevus toimub.
Kava esimeses pooles esinesid kooli praegustest õpilastest koosnevad ansamblid, teises osas musitseerisid ka kooli vilistlased. Rahulolevad pealtvaatajad kiitsid üksmeelselt tublisid ja andekaid esinejaid.
Kunstioksjonile oli välja pandud 13 tööd. Kõige kallimalt müüdi kunstiõpetaja Anne maal, mille lõpphinnaks kujunes 70 eurot. Järgmine maal kerkis alghinnalt 5 eurot 57 euroni.
Tühjaks sai ka loteriivõitude laud ja selle kassa kokkuvõte kinnitas, et mõnigi ostja maksis küsitust rohkem.
Tuluõhtuga koguti 1380 eurot ja 44 senti. Kohalikud ettevõtted on lubanud aidata puitmaterjalidega ning pakkunud transporti katuseplaatide tasuta kohaletoomiseks. Koolijuht on kindel, et aasta pärast on koolimajal uus katus peal.
14. Umbisikulise tegumoe oleviku kasutamine
Lugege teksti umbisikulise tegumoe olevikus. Vestelge teksti põhjal oma kodukoha väärtustest. Kasutage umbisikulist tegumoodi.
Et rääkida kogukonna, naabruskonna või elukeskkonna eelistest, ei pea elama alati ökokogukonnas. Ka siis, kui inimene elab suure linna magalarajoonis, tasub vaadata kodukohas ringi ja leida põhjuseid, miks see koht on elamiseks hea. Inimesed, kes teavad oma kodupaiga eeliseid, on eluga rohkem rahul. Naabruskonda hindavad inimesed oskavad hoida koduümbrust eriilmelisena. Elanikud naudivad piirkonna rohelust, nad leiavad kaupu ka kohalikest väikepoodidest. Nad väärtustavad koolide, lasteaedade ja mänguväljakute olemasolu ning hindavad ühistranspordi kättesaadavust. Kodupaiga väärtustamiseks õpivad elanikud tundma piirkonna looduslikke iseärasusi – jõgesid, järvi, ojasid, künkaid, orgusid, metsi ja nõmmesid. Nad tunnevad kohalikke legende ja nende tausta. Inimeste elule annavad lisaväärtust kohalikud pidustused, laadad, koolitused ja hooajaüritused. Inimesed on aktiivsed ja jagavad oma arvamust teistega. Nii korteriühistud kui ka kohalikud omavalitsused kasutavad ära iga uue idee. Elanikud näevad end kogukonna osana.
Katrin Lipu artikli „Hinnake oma kodupaika vääriliselt” põhjal, www.bioneer.ee15. Leidke sobivad tekstiosad
Avatud koduhoovide päevad
Tore on elada inimeste keskel, kes tunnevad rõõmu elamisest just selles asumis, hoolivad teistest ja iseendast ning vaatavad oma elukeskkonnale laiemalt kui vaid oma korteri . Siin pole võõraid, kõik on omad − omad kollektsionäärid ja käsitöömeistrid, omad kunstnikud ja pillimängijad, omad tippsportlased ja tippkondiitrid, isegi omad murelapsed ja . Kõiki austava õhustiku loomiseks ja naabruskonna rahvale huvitava tegevuse pakkumiseks on elanikud . Need mittetulunduslikud seltsid korraldavad oma linnaosa elanikele : ümbruse korrastamist, laste mänguväljakute ehitamist, jalgrattasõidu harjutamiskohtade rajamist. Ühed populaarsemad üritused on avatud hoovide päevad, kus üksteisega lähemalt tutvuda. Avatud hoovide päevad on täis üritusi, kus iga elanik saab ennast tutvustada. Korraldatakse tasuta või laatu või turge, põhimõttel sõbralt sõbrale, naabrilt naabrile, endalt teistele. Kellel on maja ees või taga vaba ruumi ja on küpsetamine, avab selleks päevaks välikohviku. Kohalikud talendid – nii lapsed kui ka täiskasvanud pillimängu, laulude ja tantsudega. Kõigil kollektsionääridel on võimalik oma kogusid. Võimalus juua koos naabrinaisega tassike teed, pidada maha malepartii tänava lõpust, sõlmida tutvust lähedal elava koeraomanikuga või pakkuda lasterikkale perele oma lastele väikseks jäänud ja jalanõusid – kõik see aitab luua kodust ning tugeva ühistundega naabruskonda.
16. Infinitiivi kasutamine
Ökoküla
Euroopas ja laiemaski maailmas on viimaste aastakümnete jooksul hoogu ökokogukondade ja ökokülade liikumine. Ökokülade tekkimisest saadik on neis oma toitu ise, on oma joogivett, on loodussõbralikku kodukeemiat. Samuti on inimesed ökoloogilistest materjalidest ehitatud majades. Ökokogukondades on põllumehed tegelema mahepõllundusega. Aastaid ei ole enam mürke, vaid tarvitatakse looduslikke kahjuritõrjevahendeid. Seal on põllusaadusi, mida realiseeritakse nii talupoodides kui ka suuremates kaubakettides. Eraisikutelt välja maad kasutatakse kogukonnas ühiselt. Kogukonna liikmed hoolitsevad ühiskasutuses oleva maa eest ja on järjepidevalt metsade maharaiumise vastu. Ökokülades on oma eluviisi ja on aktivistide eestvedamisel palju põnevaid piirkondlikke muusikapäevi, tuluõhtuid, ökotoidu päevi ja laatasid.
