Sirge võrrand punkti ja sihi­vektoriga kaudu

  • Sihivektor
  • Sirge võrrand punkti ja sihivektoriga
  • Teljesuunalised ühikvektorid

Sihivektor

Sirge sihivektoriks on mis tahes sirgesihiline vektor  s

  • Olgu antud sirge t punkt P(x0 ; y0 ) ja sihivektor s=s1;s2. 
  • Olgu Q(x; y) suvaline punkt sirgel, siis vektor 

x = PQ = (xx0; yy0)

on sirgesihiline vektor ja järelikult kollineaarne sihivektoriga  s.

Sirge sihivektorid on nii vektor  s kui ka vektor  x. Sirgel t asub lõpmatult palju punkte.
  • Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised, seega 

x-x0s1=y-y0s2 .

Märka

Sihivektor ei saa olla nullvektor, kuid sihivektori üks koordinaatidest võib olla null.

  • Kui s1 = 0, siis saab võrrand kehtida vaid juhul, kui x – x0 = 0. Sirge võrrand on x = x0 ja see sirge on y-teljega paralleelne.
  • Kui s2 = 0, siis peab olema y – y0 = 0 ehk y = y0. See on x-teljega paralleelne sirge.

Kui sirge läbib punkti P(x0; y0) ja on vektori s=s1;s2 sihiline, siis selle võrrand avaldub kujul

x-x0s1=y-y0s2.

Näide 1

Kirjutame sirge võrrandi, kui see läbib punkti A(2; –5) ning on sihivektoriga  a= (–4; 1 ).

Kõik joonisel olevad vektorid näitavad küsitud sirge sihti
  • x-2s1 = y+5s2 , võrrandis kasutame antud punkti A koordinaate.
  • x-2-4 = y+51 , võrrandis kasutame antud sihivektori koordinaate.
  • x-2-4 = y+51  on sirge võrrand.

Võrrandit võib teisendada võrde põhiomaduse abil mõnele teisele kujule. 

  • –4(y + 5) = 1(x –2), kus –4y – 20 = x – 2, millest

y=-14x-92

Vastus

x-2-4 = y+51  ja  y=-14x-92  on sama sirge võrrandi erinevad kujud.

  1. x-32=y-15
  • s= (2; 5)
  • s= (5; 2)
  • s= (–4; –10)
  • s= (–1; 2,5)
  • S(3; 1)
  • S(–3; –1)
  • S(4; 3,5)
  • S(–3; –14)
  1. x+1-2 = y4
  • t= (–2; 4)
  • t= (2; –4)
  • t= (–1; 2)
  • t= (–5; 10)
  • T(1; 0)
  • T(–1; y)
  • T(–1; 0)
  • T(8; –18)

Koordinaattelgedega paralleelsed sirged

Näide 2

Leiame punkti P(3; –4) läbivad sirged, mis on paralleelsed koordinaattelgedega.

x-teljega paralleelne sirge

  • Sirge sihivektoriks sobib x-telje sihiline ühikvektor

i = (1; 0).

  • Sirge võrrand on

x-31=y+40  ehk​

y + 4 = 0 või

y = –4.

y-teljega paralleelne sirge

  • Sirge sihivektoriks sobib y-telje sihiline ühikvektor

j= (0; 1).

  • Sirge võrrand on

x-30=y+41  ehk

x – 3 = 0 või

x = 3.

Ühikvektorid

x-teljega paralleelne sirge

  • x-11=y-30
  • x+25=y-10
  • x-71=y0

y-teljega paralleelne sirge

  • x0=y+11
  • x+1000=y-2-2
  • x-6-1=y-21

Harjuta ja treeni

  • s=(1;0)
  • s=(1;-2)
  • s=(3;-2)
  • s=(0;2)
  • s=(3;1)
  • s=(1;3)
  1. s x-112=y+3-3 ,
    M(25, )
  2. t x-5 = y+11 ,
    M(25, )
  3. v x-311 = y-22 ,
    M(25, )

Ruudu kolm tippu on määratud kohavektoritega (2; 2), (–2; –2) ja (–2; 2). Millised sirged läbivad ruutu?

  • s
  • t
  • v
  1. s: S(5; 0), s=(4; –5),
    M; 25)

  2. t: T(1; 3), s=(–8; 4),
    M; 25)

  3. v: S(6; 1), s=(–1; 15),
    M; 25)

Ruudu kaks tippu on määratud kohavektoritega (6; 1) ja (6; –5). Millised sirged ei läbi mõnda ruudu tippu?

  • s
  • t
  • v

Sirge võrrand  

x0
y0
s1
s2