Sihivektor

Vektori koordinaadid on lõpp-punkti koordinaadid miinus alguspunkti koordinaadid.
Kui sirge läbib kahte punkti A(x1; y1) ja B(x2 ; y2 ), siis selle sihivektoriks võib võtta vektori
= = (x2 –x1; y2 –y1)
või selle vastandvektori
= = (x1 –x2; y1 –y2).
Seega võime sihivektoriga määratud sirge võrrandis võtta
s1= x2 – x1 ja s2 = y2 – y1
ning punktiks valida ühe kahest punktist A või B.
Kahe punktiga A(x1; y1) ja B(x2 ; y2) määratud sirge võrrand on
.
Märka
Alati on mugavam leida antud punktide järgi sirge sihivektor ning kirjutada sirge võrrand selle sihivektori koordinaatidega.
Valime võrrandisse punkti A. Seega on sihivektori leidmiseks vaja punkti koordinaatidest lahutada punkti koordinaadid.

Vastus
- Sirge AB võrrand on
aga ka ,
sest (4; –2) = ·(2; –1). - Võrrandi võib teisendada mõnele teisele kujule, näiteks
–(x + 3) = 2(y – 2) ning
y = x + . - Vaadates joonist näeme, et sirge läbib kohta nii, nagu algordinaat näitab.
- Tipust C tõmmatud mediaan külje AB.
- Mediaan CD langeb punkti
D(; ). - Sihivektoriks valime
= (; ). - Punktiks võrrandisse valime C.
Vastus
Nende elementidega on mediaani võrrand on .
Õiged võrrandid on veel
Harjuta ja treeni

- Kolmnurga elemendid:
KL on
CL on
BC on
AC AB
K(; )
L(; )
- Leia kesklõigu võrrand punktiga L ja sihivektoriga
- Leia kesklõigu võrrand punktiga K ja sihivektoriga
.
Vastus
- Kesklõigu KL võrrand on y = .
- Mediaani CL võrrand on y = .
- Külje BC võrrand on y = .

s:
t:
v:
Kontrollimiseks
t:
v: ;
- Vähim tõusunurk on sirgel ning nurk selle sirge sihivektori ja ühikvektori vahel on °.
- Suurim tõusunurk on sirgel ning nurk selle sirge sihivektori ja ühikvektori vahel on °.
- Punkt A(2; ) asub sirgel y = 3x – 5. See punkt asub ka sirgel
- Punkt B(; –3) asub sirgel . See punkt asub ka sirgel
- y = 2,5x –0,5