Infra- ja ultravalgus

  • Infravalgus ja selle toimed
  • Ultravalgus ja selle toimed

Kõik väga kuumad kehad on valgus­allikad, näiteks Päike või hõõglamp. Lisaks nähtavaile elektro­magnet­lainetele ehk valgusele kiirgavad kuumad kehad ka valgus­lainetest pikemaid ja lühemaid elektro­magnet­laineid. Valgusest suurema laine­pikkusega elektro­magnet­laineid kutsutakse infra­punaseks kiirguseks ehk infra­valguseks. Väiksema laine­pikkusega laineid nimetatakse ultra­violetseks kiirguseks ehk ultra­valguseks. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem hakkab see kiirgama. Eriti suureneb ultra­valguse kiirgumine (vt joon. 11.3).

Infravalgus ja selle toimed

Infravalguse allikad

Infravalgust kiirgab iga keha, ka siis, kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond. Seepärast kutsutakse infravalgust ka soojus­kiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, auto­mootor või inimkeha on infra­valguse allikad.

Infravalguse kasutamine

Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojus­raviks, laser­sides, sõjanduses (öönägemis­seadmed). Infra­puna­astronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või juba kustuvaid tähti. Nende gaasi- ja tolmu­pilved ei lase läbi valgust, küll aga infra­valgust. Infra­valguse abil leiavad mitmed rööv­loomad, näiteks maod, öösiti oma saak­loomi.

Infravalgusega on seotud ka nn kasvu­hoone­efekt, mille tulemusena Maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu või tõuseb tasapisi. Põhjusest saame aru, kui uurime, miks kasvu­hoones on soojem kui õues.

Päikesevalgus, mis tuleb läbi klaaside kasvu­hoonesse, neeldub mullas ja taimedes. Valgus­energia muundub mullas soojus­energiaks. Nagu iga soe keha, hakkab ka muld infra­valgust kiirgama. Kuid klaasil on omadus hästi läbi lasta valgust, ent halvasti infra­valgust. Seega klaas, mis laskis valguse kasvu­hoonesse sisse, ei lase enam kogu infra­valgust välja. Soojus jääb osaliselt kasvu­hoonesse ning temperatuur hakkab seal tõusma.

Maakera atmosfääris olev süsi­happe­gaas ja veeaur töötavad sarnaselt kasvu­hoone­klaasiga ja takistavad Maa poolt kiiratava infra­valguse ehk soojus­kiirguse levikut maa­ilma­ruumi.

Ülemaailmne uputus kui üks võimalik kasvuhooneefekti tulemus

Inimtegevuse tulemusel, näiteks nafta, gaasi ja teiste kütuste põletamisel suureneb pidevalt CO2 sisaldus õhus. See võib põhjustada Maa keskmise temperatuuri tõusu nii palju, et mandri­jää hakkab sulama. Sel juhul tõuseks maa­ilma­mere pind ja paljud madalamad maad jääksid vee alla.

Jääaeg kui teine võimalik kasvuhooneefekti tulemus

Kuid võib ka juhtuda, et inim­tegevuse tulemusel Maa atmosfääri läbi­paistvus väheneb (suits ja muud saaste­ained). See tähendab, et Päikeselt jõuab Maale vähem soojust, sest udune ja suitsune taevas peegeldab rohkem Päikese valgust tagasi kosmosesse. See tooks kaasa Maa keskmise temperatuuri languse. On ennustatud, et võib tulla isegi uus jääaeg.

Mis meid siis ees ootab? Seda on võimatu ennustada, osa teadlasi arvab, et saabub uputus, teine osa arvab, et tuleb jääaeg, kuid on ka neid, kes arvavad, et ei juhtu seda ega teist, s.t kliima ei muutu oluliselt.

Ultravalgus ja selle toimed

Ultravalguse allikad.
​Ultravalguse kasutamine.
Osooniaugud

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultra­valgust ta kiirgab. Palju ultra­valgust kiirgavad tähed, kaarleek, gaas­lahendus­lamp (näiteks elav­hõbeda­auruga täidetud kvarts­lamp), plasma jne. Ultra­valgus omab ka foto­keemilist (vt ptk 3.5) ja bio­loogilist toimet, kusjuures toime on seda tugevam, mida väiksem on laine­pikkus. Mõõdukates annustes on Päikeselt tulev ultra­valgus inimesele kasulik (päevitamine, D2 vitamiini tekki­mine organismis). Suurtes kogustes võib ultra­valgus tekitada naha­vähki ja silma­haigusi. Seepärast tuleks valge nahaga inimestel vältida liigset päevitamist ja kanda suvel klaasist päikese­prille, sest klaas neelab hästi ultra­valgust.

Foto: Rene Suurkaev/EPL

Päikeselt tuleva liigse ultra­valguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osooni­kiht, kus neeldub suur osa ultra­valgusest. Viimasel ajal on see kiht hõrenenud ja sinna on tekkinud nn osooni­augud. Selle tulemusena jõuab Maale nüüd rohkem ultra­valgust kui varem.

Osoonikihi hõrenemist seostatakse freoonide laialdase kasutamisega tehnikas ja olmes. Näiteks kasutatakse freooni aerosool­balloonides surve­gaasina. Ballooni kasutamisel atmosfääri sattunud freoon aga lagundab osooni molekule.

Ülesanded

1. Infra- ja ultravalguse sagedus
Vihje
Küsimusele leiad vastuse ka õppetüki alguses olevalt jooniselt.
Ülesande lahendamisel võib lähtuda laine kiiruse, lainepikkuse ja sageduse seosest:
v = fλ,
teades, et valgus levib sõltumata lainepikkusest valguse kiirusel ning et nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 380...760 nm.
Vastamiseks vajalikud andmed on ka ptk 2.1 tabelis 2.1. „Valguslainet iseloomustavad suurused”.

Infravalguse sagedus on  kui ultravalgusel. Sageduste vähim suhe on .

2. Infra- ja ultravalguse võnkeperiood

Ultravalguse võnkeperiood on  kui infravalgusel. Perioodide vähim suhe on .

?

  1. Kas Kuul esineb kasvuhooneefekt?
  2. Kas süvamere kalade helendus sisaldab infravalgust?
  3. Kas ultravalgust kiirgav keha annab samal ajal ka infravalgust?
  4. Kas läbi aknaklaasi on võimalik päevituda?
  5. Miks tuleb keevitamisel kanda tumedast klaasist prille?

🌈 Oluline

  1. Infravalguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel.
  2. Infravalgust nimetatakse ka soojuskiirguseks.
  3. Ultravalguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel.
  4. Ultravalgus on silmadele kahjulik.