Fotoefekti rakendusi

  • Fotoelement ja fotoelektronkordisti
  • Päikesepatarei

Fotoelement ja fotoelektronkordisti

Inimkond on õppinud fotoefekti enda teenistusse rakendama. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas ja tele­mehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, tele­visioonis, foto­graafias jne. See on saanud võimalikuks tänu eriliste seadmete – foto­elementide leiutamisele. Olenemata sellest, milline on konkreetse foto­elemendi ehitus või kasutamise otstarve, on kõikide töö­põhi­mõte ühe­sugune. Foto­elemendis tekib valguse toimel elektri­vool või muundatakse valguse energia elektri­energiaks, mille abil jõutakse soovitud eesmärgini.

Vaakumfotoelemendi ehitus ja töötamise printsiip

Lihtsaim fotoelement kujutab endast õhutühja klaas­kolbi, mille sisepind on kaetud aine kihiga, mille väljumis­töö on väike (joon. 14.1). See kiht on katoodiks. Kolvi keskel on traat­silmus – anood. Katoodi valgustamisel eralduvad sealt elektronid, mis anoodile liikudes tekitavad elektri­voolu. Tekkinud voolu tugevuse järgi on võimalik kindlaks teha näiteks katoodile langeva valguse intensiivsust. Kui ühendada foto­element releega, siis on võimalik tööle panna mitmesuguseid automaate. Näiteks tänava­valgustuse sisse- ja välja­lülitajaid, detailide loendajaid konveieri­lindil jne.

Joonis 14.1. Voolu tekkimine vaakumfotoelemendis valguse toimel.
Vaakumfotoelement ja fotoelektronkordisti

vähendada vooluallika pinget (kui fotovool on nõrgem küllastus­voolust)?

suurendada valguse intensiivsust?

kasutada väiksema sagedusega valgust (kui sagedus on suurem punapiirist)?

Fotoelektronkordisti ehitus ja töötamise printsiip

Nõrkade valgusvoogude mõõtmisel kasutatakse hoopis tundlikumat seadet, nn foto­elektron­kordistit (joon. 14.2). Selles juhitakse katoodist välja­löödud elektronid teisele elektroodile – dünoodile. Dünood tõmbab elektrone enda poole, sest ta potentsiaal on katoodi suhtes positiivne. Dünoodi pind on kaetud ainega, millele langevad elektronid löövad välja uusi elektrone. Seal­juures põhjustab üks dünoodile langev elektron mitme uue elektroni eraldumise. Need suunatakse järgmisele dünoodile, kus potentsiaal on veel positiivsem (vaata takisteid joonisel) ja protsess kordub. Selliselt suurendatakse foto­efektil tekkinud elektronide arvu, mis lubab mõõta ülinõrku valgus­vooge. Foto­elektron­kordistiga saab registreerida isegi üksikuid footoneid.

Joonis 14.2. Fotoelektronkordisti ehitus ja tööpõhimõte: K – katood; D1, D2 ja D3 – dünoodid; A – anood; R – pingejaguri takistid.

Välis- ja sisefotoefekt

Meie poolt käsitletud fotoefekti nimetatakse täpsemalt välis­foto­efektiks. Lisaks sellele esineb pool­juhtides veel teist­sugust fotoefekti – sise­foto­efekti. Viimase puhul ei löö valgus ainest elektrone välja, vaid ainult vabastab neid aatomitest. Need vabanenud elektronid saavad aines vabalt liikuda, mistõttu väheneb aine elektri­takistus. Sise­foto­efektil töötavad foto­takistid, foto­dioodid, päikese­patareid.

Nii fototakisti kui fotodioodi abil saab mõõta valguse tugevust. Fototakisti korral mõõdetakse takistit läbivat voolu­tugevust, mis sõltub valguse intensiiv­su­sest. Foto­dioodi korral tekib valguse toimel elektro­motoor­jõud, mille suurus oleneb samuti valguse intensiivsusest.

Päikesepatarei

Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist foto­elementi­dest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suureks patareiks. Siin kasutatakse foto­elemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist (n- ja p-pooljuhid) (joon 14.3). Foto­elemendi valgustamisel tekkivad vabad laengu­kandjad liiguvad läbi pooljuhte lahutava tõkkekihi (pn-siire). Seejuures laaduvad foto­elemendi pooled eri­nime­li­selt. Selliselt muutub fotoelement elektri­energia­allikaks. Nüüdis­aegsed foto­elemendid (näiteks GaAs/GaSb) muudavad elektri­energiaks umbes ühe kolmandiku valgus­energiast, mis vastab parimate bensiini­mootorite kasu­tegureile. Veel paremaid tulemusi saadakse mitme­kihiliste siiretega. Näiteks kolme­kihiline siire GaInP/GaInAs/Ge annab kasuteguriks 41% (2007. a).

Joonis 14.3. Elektromotoorjõu tekkimine sisefotoefektil töötavas fotoelemendis: a) valgustamata fotoelement; b) valguskvant hf tekitab p-pooljuhis vaba augu ja elektroni, mis läheb läbi tõkkekihi n-pooljuhti; c) p-pooljuht laadub positiivselt, n-pooljuht negatiivselt.

Päikesepatareid kui energiaallikad

Kuigi üks fotoelement annab vähe elektri­energiat, võivad nad patareiks ühendatult olla märkimis­väärseks energia­allikaks. Näiteks kosmose­laevades saadakse energiat just päikese­patareidest. Taoliste patareide alusel on juba loodud ka maa­pealseid elektri­jaamu, mille võimsus ulatub kümnete mega­vattideni. Need on täna­päeval väikesed võimsused, kuid Maa energia­probleemi üht lahendust nähakse ka päikese­patareides. Annab ju Päike Maale igas sekundis ligemale 3 · 1010 MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiid­hüdro­elektri­jaama energiaga.

Päikesepatarei

Portugalis hakati 2006. a projekteerima jaama võimsusega 116 MW, mille pindala on umbes 500 jalg­palli­väljaku suurune (250 ha).

Energia transport kosmosest Maale

Päikesepatareidest on rohkem kasu kõrbe­aladel, kus Päike paistab peaaegu kogu päeva, mujal segab patareide tööd pilvkate. Sellest hädast loodetakse üle saada suurte, mitme ruut­kilo­meetri suuruste päikese­patareide paigutamisega kosmosesse. Seal nad saavad energiat toota ööpäeva­ringselt. Saadud energia muudetakse elektro­magnet­lainete (mikro­lainete) energiaks ja need lained suunatakse Maale (joon 14.4). Mikro­lained läbivad Maa atmosfääri peaaegu neeldumata ja Maa peal muudetakse nende energia uuesti elektri­energiaks.

Joonis 14.4. Kosmoses olevalt päikesepatareilt suunatakse energia Maale.

Ülesanded

  1. Esitage omapoolne fotoelemendi gradueerimise projekt.
  2. On teada, et päikesekiired toovad Maale igas sekundis ca 1,3 kJ kiirgus­energiat 1 m2 kohta. Hinnake, kas päikese­paiste­lisel päeval sõidu­autole langevast Päikese valguse energiast piisaks sellega sõitmiseks. Auto massiks võtta 1000 kg, kiiruseks  1 m s , MathType@MTEF@5@5@+= feaagGart1ev2aqatCvAUfeBSjuyZL2yd9gzLbvyNv2CaerbnLNCPf gzGaLCVbqedmvETj2BSbqefqvATv2CG4uz3bIuV1wyUbqee0evGueE 0jxyaibaieIcFv0Je9sqqrpepC0xbbL8F4rqqrFfpeea0xe9Lq=Jc9 vqaqpepm0xbba9pwe9Q8fs0=yqaqpepae9pg0FirpepeKkFr0xfr=x fr=xb9adbaqaaeGacaGaaiaabeqaaeaadaabaaGcbaGaaGymamaala aabaGaaKyBaaqaaiaajohaaaGaaiilaaaa@3933@ hõõrde­teguriks 0,3. Selleks hinnake sõiduauto katuse pindala ja eeldage, et kogu päikese­valgus neeldub auto katusele paigutatud päikese­patareis ja muudetakse kasulikuks tööks.
  3. Hinnake, kui suur peaks olema päikese­patarei pindala, et Eestis võiks selle abil saada kasulikku võimsust 100 W. Kasuteguriks lugeda 15% ja eeldada, et maapinnaga risti langevate päikesekiirte võimsus on 1,3 kW ühe ruutmeetri kohta.

?

  1. Milline võiks olla tänavavalgustuse automaatlüliti elektriline skeem?
  2. Kas ka sisefotoefektil on punapiir?
  3. Kuidas fotovoolu abil kindlaks teha fotoelemendile langenud valguse intensiivsust?
  4. Kas fotovoolu tugevus oleneb fotoelektron­kordisti pinge­jaguri takistite suurusest? Kui, siis kuidas?
  5. Milline võiks olla graafik, mis kirjeldab vaakum­fotoelemendis tekkiva fotovoolu ja valguse intensiivsuse vahelist seost?

🌈 Oluline

  1. Fotoelementides põhjustab valgus elektrivoolu tekkimise või muundatakse valgus­energia elektrienergiaks.
  2. Pooljuhtides esineva sisefotoefekti korral valgus ei löö elektrone ainest välja, vaid vabastab need aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust.