Peatükk 1.4 (KEAT - NK ja KT)

Eksimine ja ellujäämisoskused

Selle peatüki lõppedes tead, mida teha eksimise korral ja kuidas metsas ellu jääda. 

Plaani seadmine eksimise korral

Olles matkamas, seenel, marju või metsas loodust nautimas võib juhtuda, et sinu tähelepanu hajub ning ootamatult märkad, et oled eksinud. 

Allpool näed nelja reeglit, kuidas tegutseda, mil oled eksinud. 

1. Jää paigale!

Ära jookse arutult ringi, eksid veel rohkem ära. Jää seisma ja püsi paigal – otsi endale mõni puu sõbraks ja ole selle juures.

2. Ole kuuldav ja nähtav!

Tee oma asukoht nähtavaks. Selle jaoks võid ehtida oma puud nagu jõulukuuske. Aseta puule asju, mis sinna ei käi: maast leitud praht, taskurätt, enda helkur jne. Vilista või tee heli kuivemate pulkadega neid omavahel kokku lüües. Kopteritele õhumärguandeks saad kasutada peeglit. Kirevatest riietest võid teha lipu või lume sisse lagedale jälgedega märke või kirju. 

3. Hoia sooja!

Hoia riided seljas! Tee endale onn, mille põranda katad lehtede ja okstega. Ära istu mulla või kivi peal.

4. Hoia meeles reegel STOP!

S - seisa. Jää seisma, muidu eksid veel enam ära.

T - taju ümbrust ja olukorda. Kas kuuled autohääli, tunned mõnda lõhna, mis loodusesse ei kuulu jne.

O - orienteeru ehk katsu kindlaks määrata oma asukoht. Sõltuvalt sellest, kuidas orienteerumine korda läinud -

P - planeeri järgmisi samme. Kas pead jääma ööseks, püstitama telgi.

Eksides jää ühele kohale! Foto: Paul Poderat
kas eksimise korral oleks seda kodutütart lihtne leida? Foto: Paul Poderat.
  • Ehin puid, et mind leitaks.
  • Hüüan järjepidevalt appi.
  • Vilistan
  • Löön kuivanud puid kokku.
  • Lähen puu alla peitu.
  • Ehitama onni.
  • Istuma keset lagendikku, isegi siis, kui sajab vihma.
  • Istuma külmal kivil.
  • Istuma okstel, puulehtedel.
STOP reegel. Video: Kaitse Kodu!
  • Hoitakse sooja.
  • Hüütakse appi.
  • Puu on kaunistatud.
  • Ennast on tehtud nähtavaks.
  • Ollakse paanikas.
  • Jään paigale ja ootan, kuni täiskasvanu mind leiab!
  • Hakkan kiirelt jooksma selles suunas, kus ma arvan, et teised inimesed on!
  • Üritan end teha võimalikult vähe nähtavaks ja kuuldavaks, et metsloomad mind kätte ei saaks.
  • Teen enda ümbruse nii kaugele märgatavaks ja kuuldavaks kui võimalik, et mind oleks kergem leida.
  • Viskan maa peale lageda taeva alla pikali, et võimalikult vähe energiat kulutada.
  • Teen endale onni, et sooja hoida ja maha istudes panen alla puulehed või oksad.

Vee filtreerimine

Kujutle, et oled lühimatkal või ootamatult eksinud ja sinu joogivesi on otsa saanud. Pead leidma võimaluse, kuidas joogivett saada. Paraku ei ole läheduses ühtki talu ega ka raba. Ainus veesilm on kiiresti voolav oja.

Võimalus on teha veefilter. Veefiltrit saab teha erinevalt, kuid üks lihtsam viis on kasutada enda lühimatkal olevat varustust.

Veefiltri tegemiseks läheb vaja: 

  • villane sokk, müts vms;
  • torusall ehk puhv, nailonsokk, kätekuivatus paber;
  • plastpudel, plekkpurk;
  • nuga.
Veefiltri tegemine turba- ja söeseguga. Video: SPEKTER suvelaager
Vaata jooniselt, millises järjekorras tuleb kihid panna, et saaksid filtreerida kogutud vett.
  • Peenekoeline kangas
  • Jämedakoeline kangas
  • Plast-kartong- või plekknõu

Loodusest toidu leidmine

Loodus pakub meile palju – siit võime leida vett kui ka toitu. Nii peidabki mets endas piisavalt toitu, kui osata seda leida ning teha vahet söödaval ja mittesöödaval.

Oled õppinud, et söögiks sobivad erinevad marjad, seened, pähklid, kuid hädaolukorras leiab loodusest toidulauale muudki.

  • Juured sobivad toiduks. Hundinuiajuurikaid võib süüa toorelt. Ka kõrkja sibulad on noorelt maitsvad.
  • Võilillejuurtest saab jahu ning pruunistamisel kohvi.
  • Noori võrseid võib suhu pista. Pilliroo noortest võrsetest saab keeta suppi. Kuusevõrsetes on hulganisti A- ja C-vitamiini. Neid võib süüa toorelt kui ka keeta teed.
  • Pähkli asemel võid süüa tammetõrusid.
  • Maitsvat teed saab nii pärnaõitest, nurmenukkudest, vaarikavartest kui ka kibuvitsamarjadest.
Tammetõrusid võid süüa pähkli asemel. Foto: Arne Ader
Vaarika roosad marjad on maitsvad ja väga kasulikud. Söögiks sobivad ka lehed ning vars. Foto: Arne Ader
Karulauku pane salatisse, kuid ole ettevaatlik - see sarnaneb mürgise piibelehega. Foto: Arne Ader
Toiduks kõlbavad ka nurmenuku noored lehed. Neid võib tarvitada värskelt salatina, nii nagu kõiki teisi köögivilju. Maitsev on ka nurmenukuõitest tee. Foto: Arne Ader
Harilik kukerpuu on punaste viljadega põõsas, mille maitset võime tunda barbarissikommides. Foto: Arne Ader
Vaata, millest saab kevadises metsas suppi keeta. Video: Kaitse Kodu!

Vaarikataimest sobib söögiks...

  • vars
  • lehed
  • vili
  • juur

Karulauk sarnaneb...

  • hapuoblikaga.
  • piibelehega.

Toiduks võib kasutada nurmenuku , mida saab kasutada 

Barbarissikommide maitse pärineb …

  • punapeedilt.
  • hapuoblikalt.
  • kukerpuu viljadelt.
  • Söö pähkli asemel. 
  • Söö noori võrseid. 
  • Tee magusat teed. 

Varjualune

Kui juhtub, et pead ootamatult metsa jääma ööseks on olulisel kohal varjualuse ehitamine. See kaitseb sind suurema tuule ning vihma eest.

Varjualuse ehitamiseks on mitmeid mooduseid. Soojal ajal on lihtsaim moodus teha madal ja pikk poolavatud varjualune. Varjualuse ehitamisel eelista see ehitada okaspuu alla.

Varjualuse alusraamiks kasuta kuivi oksi. Tee nendest karkass. Valmiskarkassile põimi tihedalt kuuseoksi. Jälgi seda, et okste jämedamad osad jäävad maapinna poole ning ladvapoolsed otsad tipu suunda. Onni sissepääs jäta võimalusel puutüve poole.

Paha ei tee ka alusmati valmistamine. Selleks pane kuivad oksad maapinnale rivvi ning kata okaspuuokstega, nii et oksad, mille peale asetad, jääksid alumistega risti. Pehmenduseks võid lisada kuivanud taimi, lehti ning sammalt.

Talvisel ajal ehita varjualune lumest. Vaata videost, kuidas ehitada iglut. Video: Kaitse Kodu!
Palun oota