Kahe sirge vastastikune asend

  • Asendit kirjeldavad mõisted
  • Kiivsirged
  • Paralleelsed ja ühtivad sirged
  • Lõikuvad ja ristuvad sirged
  • Vektorite komplanaarsuse tunnuse rakendamine
  • Sirgete vastastikuse asendi määramise taktika

Võimalikud asendid

Kui kaks sirget asuvad samal tasandil, siis on need kas paralleelsed või lõikuvad. Ruumis on aga veel üks võimalus. Kaks mitteparalleelset sirget ruumis võivad asuda mitte samal tasandil, vaid kahel erineval tasandil. Sellised sirged pole paralleelsed, kuid ei lõiku.

Sirgeid, mis ei asu samal tasandil, pole paralleelsed ega lõiku, nimetatakse kiivsirgeteks.

Kiivsirged asuvad erinevatel tasanditel
Paralleelsed sirged on alati samal tasandil ehk määravad tasandi
Lõikuvad sirged on alati samal tasandil ehk määravad tasandi

Märka

Sirged s ja t on samal tasandil ja paralleelsed.
Sirged u ja v on samal tasandil ja lõikuvad.
Sirged p ja q ei ole samal tasandil, seega ei saa need lõikuda.

Kiivsirged

Sirgete vastastikuse asendi saame määrata kolme vektori kaudu, millest kaks on sirgete sihivektorid ja kolmas on vektor, mis ühendab ühe sirge punkti punktiga teisel sirgel.

s x-x1a1=y-y1a2=z-z1a3

a = (a1a2a3)

A(x1y1z1)

t x-x2b1=y-y2b2=z-z2b3

b = (b1; b2; b3)

B(x2y2z2)

Kui on antud kahe sirge s ja t võrrandid, siis on teada neil sirgetel asuvad punktid A ja B ning nende sirgete sihivektorid  a  ja  b

Leiame vektori  c=  (x2x1y2y1z2z1). 

Selleks et sirged oleksid samal tasandil, peavad need kolm vektorit olema komplanaarsed. Kui need vektorid pole komplanaarsed, abAB0,  on tegemist kiivsirgetega. 

Näide 1

s x+33=y-2-1=z-2

t x-1-5=y3=z-22

On näha, et sihivektorid ei ole kollineaarsed, uurime vektorite komplanaarsust.

c=  
​​(1 –(–3); 0 – 2; 2 – 0) =
 (4; –2; 2)

3 -1-2-5324-220,  sest

18 – 8 –20 + 24 +12 – 10 = 16.  

Seega on need sirged kiivsirged.

  • on
  • ei ole
  1. x-32=y+11=z-1-4  ja   x-6-2=y+12=z-41  
     kiivsirged.
  2. x-34=y+1-4=z-1-2  ja   x-6-2=y+12=z-41  
     kiivsirged
  3. x+15=y+42=z+1-1  ja  x-6-2=y+12=z-41  
     kiivsirged.
  4. x-62=y+32=z-31  ja  x-6-2=y+12=z-41  
     kiivsirged.

Lõikuvad sirged

Lõikuvad sirged on samal tasandil. Selleks et sirged oleksid samal tasandil, peavad vektorid  a b  ja  AB=c  olema komplanaarsed ja sihivektorid peavad olema mittekollineaarsed.

Seega  abAB=0  ja  ab .

s x-x1a1=y-y1a2=z-z1a3

a = (a1a2a3)

A(x1y1z1)

t x-x2b1=y-y2b2=z-z2b3

b = (b1; b2; b3)

B(x2y2z2)

Vektorite asetus lõikuvate sirgete korral

Näide 2

s x2=y+2-5=z+13

t x+2-4=y+36=z-50

On näha, et sihivektorid ei ole kollineaarsed, uurime vektorite komplanaarsust.

c=  (–2 – 0); –3 – (–2); 5 –(–1)) = 

= (–2; –1; 6)

-2-16-4602-53=0,  sest

72 + 0 + 12 + 36 – 0 –120 = 0

Seega on need sirged lõikuvad.

  • on
  • ei ole
  1. x-42=y+51=z-1-4  ja  x-6-2=y+12=z-41
     lõikuvad.
  2. x-34=y+1-4=z-1-2  ja  x-6-2=y+12=z-41
     lõikuvad.
  3. x+15=y+42=z+1-1  ja  x-6-2=y+12=z-41
     lõikuvad.
  4. x-62=y+32=z-31  ja  x-6-2=y+12=z-41  
     lõikuvad.

Paralleelsed sirged

Paralleelsed sirged on samal tasandil. Selleks et sirged oleks paralleelsed, peavad vektorid  a  ja  b  olema kollineaarsed ning  AB=c  peab olema nendega mittekollineaarne.

Seega  ab  ning   ac bc .

Märka

Komplanaarsuse kontrollimine pole vajalik, sest samasihiliste sirgete sihivektorid on alati kollineaarsed ning need sirged on alati samal tasandil. 

s x-x1a1=y-y1a2=z-z1a3

a = (a1a2a3)

A(x1y1z1)

t x-x2b1=y-y2b2=z-z2b3

b = (b1; b2; b3)

B(x2y2z2)

Näide 3

s x-25=y+1-3=z1

t x-210=y-1-6=z+12

c=  (2 – 2; 1 – (–1); –1 – 0) = 

= (0; 2; –1)

  • 105=-6-3=21=2,  seega sihivektorid on kollineaarsed.
  • 0102-6-12,  seega erinevate sirgete punkte ühendav vektor c  ei ole kollineaarne ühe sirge sihivektoriga.

Kui  c  ei ole kollineaarne ühe sirge sihivektoriga, siis ei ole ta ka kollineaarne sellega paralleelse sirge sihivektoriga.

Seega need sirged on paralleelsed.

  • on
  • ei ole
  1. x-42=y+51=z-1-4  ja  x-6-2=y+12=z-41
     paralleelsed.
  2. x-34=y+1-4=z-1-2  ja  x-6-2=y+12=z-41
     paralleelsed.
  3. x-86=y+3-6=z-3-3  ja  x-6-2=y+12=z-41
     paralleelsed.
  4. x-6-2=y+32=z-31  ja  x-6-2=y+12=z-41
     paralleelsed.

Ühtivad sirged

Ühtivad sirged on samal tasandil. Selleks et sirged ühtiksid, peavad vektorid  a  ja  b  olema kollineaarsed ning  AB=c  peab olema nendega kollineaarne.

Seega  ab  ning   ac bc .

s x-x1a1=y-y1a2=z-z1a3

a = (a1a2a3)

A(x1y1z1)

t x-x2b1=y-y2b2=z-z2b3

b = (b1; b2; b3)

B(x2y2z2)

Märka

  • Esimesena vaata sihivektorite kollineaarsust, st kas ühe sihivektori koordinaadid on teise kordsed.
  • Seejärel kontrolli, kas sirged ühtivad.
  • Kui  AB=c  koordinaadid ei osutunud sihivektorite koordinaatide kordseteks, siis kontrolli komplanaarsust.

Näide 4

Näitame, et ühegi k korral antud sirged ei ühti.

s x-4-k=y+42k=z-1-3   ja t x-23=y+1-4=z-k0,75

Lahendus

  1. Esimesena kontrollime sihivektorite kollineaarsust. Kehtima peab ​ -4-k3=2k-4=-30,75 .
    ​Seega viimasest võrdusest –3 : 0,75 = –4  
    ​ning   -4-k3=-4   ja  2k-4=-4 .
    ​Mõlemas võrduses k = 8, seega paralleelsus tekib k = 8 korral.
  2. Ühtimine on paralleelsuse erijuht, seega vaatame võrrandeid
    s x-12=y+416=z-1-3   ja
    t x-23=y+1-4=z-80,75
    c  = (0 – 2; –4 – (–1); 1 – 8)) = (–2; –3; 9)
    ​ei ole kollineaarne sirgete sihivektoritega ja ühtimist ei teki.

Vastus

Kuigi sirged on paralleelsed k = 8 korral, ei taga see k väärtus sirgete ühtimist.

s x+1k=y+11k+1=z+14k+2

t x-41=y+k2=z-13

Sihivektorid on kollineaarsed
k korral.

Kolmas vektor c, mis ühendab sirge võrranditest võetud punkte,  kollineaarne sihivektoritega, sest 

c  = (; ; ).

Vastus

Sirgete ühtimine 

Harjuta ja treeni

Märka

Esimesena vaata sihivektorite kollineaarsust ehk kas ühe sihivektori koordinaadid on teise kordsed.

  1. Kui JAH, siis

moodusta kolmas vektor ja kontrolli, kas see on kollineaarne sihivektoritega:

  • kui EI, siis sirged on PARALLEELSED
  • kui JAH, siis sirged on ÜHTIVAD
  1. Kui EI, siis

moodusta kolmas vektor ja kontrolli, kas kolm vektorit on  komplanaarsed:

  • kui EI, siis sirged on KIIVSIRGED
  • kui JAH, siis LÕIKUVAD
  • kiiv
  • lõikuvad
  • paralleelsed
  • ühtivad
  1. x-73=y-14=z-32  ja  x-26=y+18=z4
    on  sirged.
  2. x-12=y-71=z-54  ja  x=-3ty=2tz=-t
    on  sirged
  3. x=1+2ty=7+tz=5+4t  ja  x+32=y-51=z+34
    on  sirged
  4. x-53=y-12=z-41  ja  x=4+ty=-2+3tz=2+2t
    on  sirged
  5. x-1-1=y-41=z1  ja  x+1-3=y-41=z+2-1
    on  sirged

s x+11=y+1-4=z+12

t x+4a+2=y-3-9,5-a=z+25

Vastus

Kui a, siis  st .

s x-33=y0=z-a-2

t x-41=y-11=z2

Vastus

Kui a, siis sirged lõikuvad.

s x-12=y+13=z-5a

t x-a4=y+16=z-6-2

Vastus

Kui a, siis sirged ühtivad.

  1. Sirge s läbib punkte A(0; 0; 0) ja B(12; 8; 4). AB=s=i+j+k
    s x=y=z=
  2. Sirge t läbib punkte K(–1; 3; 11) ja L(3; 2; 1).
    KL=t=i+j+k
    t x=y=z=
Märkmed

Vastus

Sirgete s ja t paiknevus ning vastastikune asend.

  • samal tasandil
  • paralleelsed
  • erinevatel tasanditel
  • lõikuvad
  • koordinaattasandil
  • ühtivad
  • kiivsirged
  • ristuvad

Ole tähelepanelik

Sirge a punktiga A ja sihivektoriga  a.

Sirge b punktiga B ja sihivektoriga  b.

  • Kui  ab  ja  abAB=0,  siis sirged on 
  • Kui  ab  ja  abAB=0  ning Ab ja Ba, siis sirged on 
  • Kui  ab  ja  abAB=0,  siis sirged on 
  • Kui  ab  ja  abAB0,  siis sirged on