Versaillesʼ lossi ehitus
Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles’ külla. Uus hiiglaslik palee pidi peegeldama kuninga jumalikku suursugusust ja Prantsusmaa vägevust. Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m2 põrandapinda. Kõige uhkema ruumi – peeglisaali – laemaalingutel kujutati kuninga võidukaid lahinguid. Versailles’ ehitamisel ja sisustamisel said tööd parimad arhitektid ja kunstnikud.
Elu lossis
1682. aastal kolis kuninga õukond valminud lossi ning Versailles’st sai riigi võimukeskus kuni Prantsuse revolutsioonini. Seega võib öelda, et Versailles’ loss on Prantsusmaa absoluutse monarhia sümbol. Kogu kõrgaadel koondus oma maalossidest Versailles’sse, lootes võita kuninga soosingut ja tulutoovaid ametikohti. Nii nagu planeedid tiirlesid ümber Päikese, liikusid riigi tähtsamad isikud kuninga ümber. Aadlikud pidid järgima keerulist ja ranget etiketti ning veetsid rohkelt aega balletilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. Louis XIV ise oli väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuse üle. Väliskülalised olid kogu sellest toredusest pahviks löödud. Kõikjal Euroopas kerkis losse, mis üritasid Versailles’d jäljendada, ning ka õukonnarituaalides järgiti Prantsusmaa eeskuju. Louis XIV soosis ka teadust ja kunsti. Ta hakkas Prantsuse Akadeemia patrooniks ning toetas kirjanikke, ajaloolasi, kunstnikke ja heliloojaid.

Õukondlik etendus kestis 12 tundi (päikeseloojangust hommikuni) ja koosnes 45 tantsust. Kuningas ise astus lavale neist viies.
Küsimused
- Paljudes Euroopa valitsejakodades püüti Versailles’ õukonda jäljendada. Milliseid erilisi käitumisreegleid ja tegevusi neis katkendites esile tõstetakse?
- Mida võisid kriitikud Versailles’ õukonnale ette heita?
- Jagunege klassis kaheks grupiks ja korraldage väitlus teemal, mida head ja halba Versailles’s viibimine aadlike ellu kaasa tõi.