A
- Algebraline murd – avaldis kujul 𝑎/𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 tähistavad täisavaldisi.
- Algebralise murru põhiomadus – algebralise murru lugeja ja nimetaja korrutamisel või jagamisel ühe ja sama nullist erineva avaldisega saadakse esialgse murruga võrdne algebraline murd.
K
- Kaateti projektsioon hüpotenuusil – hüpotenuusi osa, mis jääb hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest vastava kaateti poole.
- Kera – keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri.
- Kera diameeter – sirglõik, mis ühendab kaht kerapinna ehk sfääri punkti ja läbib kera keskpunkti.
- Kera keskpunkt – pöörleva poolringi diameetri keskpunkt.
- Kera pind – vaata sfäär.
- Kera raadius – kera keskpunkti kaugus mistahes punktist kera pinnal.
- Kolmnurga elemendid – kolmnurga küljed ja nurgad.
- Kolmnurga lahendamine – kolmnurga puuduvate elementide leidmine.
- Koonus – keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber ühe kaateti.
- Koonuse kõrgus – koonuse tipu kaugus põhjast.
- Koonuse külgpind – koonust piirav kooniline pind.
- Koonuse moodustaja – koonust tekitava täisnurkse kolmnurga hüpotenuus.
- Koonuse põhi – koonust piirav ring.
- Koonuse raadius – koonuse põhja raadius.
- Koonuse ristlõige – põhjaga paralleelne ring, mis tekib koonuse lõikamisel teljega risti oleva tasandiga.
- Koonuse telg – koonust tekitava täisnurkse kolmnurga see kaatet, ümber mille kolmnurk pöörleb.
- Koonuse telglõige – võrdhaarne kolmnurk, mis tekib koonuse lõikamisel telge läbiva tasandiga.
- Koonuse tipp – koonuse koonilise pinna tipp.
- Koosinus – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis cos ɑ.
- Korrapärane püramiid – püramiid, mille põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi kõrgus tuleb põhja keskpunkti.
- Kraad – nurga mõõtühik. 1° on 1/360 täispöördest.
L
- Laiendamine – murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama avaldisega.
- Lineaarliige – võrrandis tundmatu esimese astme liige.
- Lineaarliige – funktsioonis muutuja esimese astme liige.
M
- Minut – nurga mõõtühik. Tähis 1'. 1° = 60'.
- Mittetäielik ruutvõrrand – ruutvõrrand, milles puudub lineaarliige või vabaliige või need mõlemad.
- Mittetäieliku ruutvõrrandi 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 = 0 lahendamine – kasuta korrutise nulliga võrdumise tingimust:1) too sulgude ette ühine tegur;2) võrdsusta esimene tegur (sulu ees olev tegur) nulliga ja lahenda saadud võrrand;3) võrdsusta teine tegur (sulus olev avaldis) nulliga ja lahenda saadud võrrand.
- Mittetäieliku ruutvõrrandi 𝑎𝑥² + 𝑐 = 0 lahendamine – 1) vii vabaliige paremale poole võrdusmärki;2) jaga võrrandi mõlemaid pooli ruutliikme kordajaga;3) võta võrrandi mõlemast poolest ruutjuur;4) ära unusta, et lahendid on teineteise vastandarvud.
- Muutumispiirkond ehk väärtuste piirkond – kõik muutuja 𝑦 väärtused, mis saadakse vastavalt muutuja 𝑥 väärtustele funktsiooni määramispiirkonnast.
- Määramispiirkond – kõik muutuja 𝑥 väärtused, mille korral on võimalik funktsiooni väärtust arvutada.
N
- Normaalkujuline ruutvõrrand – ruutvõrrand, mille vasakul poolel on esimesel kohal positiivse kordajaga ruutliige, teisel kohal lineaarliige ja kolmandal kohal vabaliige ning paremal poolel on null.Võrrand kujul 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 0, (𝑎 > 0).
- Nurgakraad – vaata kraad.
P
- Parabool – ruutfunktsiooni graafik. Tasandi selline punktihulk, mille iga punkti kaugus tasandi fikseeritud punktist ja sirgest on võrdne.
- Parabooli haripunkt – parabooli lõikepunkt oma teljega.
- Parabooli telg – sirge, mille suhtes parabool on sümmeetriline.
- Planimeetria – geomeetria osa, mis uurib tasandilisi kujundeid.
- Pöördkeha – ruumiline kujund, mis tekib mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber sirge.
- Püramiid – ruumiline kujund, mida piiravad 𝑛-nurkne hulknurk ja 𝑛 ühise tipuga kolmnurka.
- Püramiidi apoteem – korrapärase püramiidi külgtahu kõrgus.
- Püramiidi kõrgus – püramiidi tipu kaugus põhjast.
- Püramiidi külgservad – püramiidi külgtahkude ühised küljed.
- Püramiidi külgtahud – püramiidi piiravad ühise tipuga kolmnurgad.
- Püramiidi põhiservad – püramiidi põhja servad.
- Püramiidi põhitahk ehk põhi – püramiidi piirav 𝑛-nurkne hulknurk, millel on iga külgtahuga üks ühine külg.
- Püramiidi tipp – püramiidi külgtahkude ühine tipp.
- Pythagorase arvud – naturaalarvud 𝑎, 𝑏 ja 𝑐, mis rahuldavad võrdust 𝑎² + 𝑏² = 𝑐².
- Pythagorase teoreem – täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga.
R
- Ratsionaalarvud – arvud, mida saab esitada kahe täisarvu jagatisena kujul 𝑝/𝑞. Iga ratsionaalarvu saab esitada ka kas lõpliku või lõpmatu perioodilise kümnendmurruna.
- Ratsionaalavaldis – avaldis, milles muutujate ja/või arvudega sooritatavad tehted võivad olla liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine ning täisarvulise astendajaga astendamine.
- Reaalarvud – ratsionaalarvud koos irratsionaalarvudega.
- Ruutfunktsiooni nullkohad – nende punktide 𝑥-koordinaadid, kus parabool lõikab või puudutab 𝑥-telge. Ruutfunktsiooni nullkohtade leidmiseks lahendatakse vastav ruutvõrrand. Ruutfunktsioonil võib olla kaks erinevat nullkohta, üks nullkoht (ehk kaks võrdset nullkohta) või nullkohad puududa.
- Ruutjuur – mittenegatiivse arvu 𝑎 korral selline positiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga 𝑎. Sümbolites:√𝑎 = 𝑏, kui 𝑏² = 𝑎 ja 𝑎 ≥ 0, 𝑏 ≥ 0.
- Ruutkolmliige – avaldis, milles on ruutliige, lineaarliige ja vabaliige.
- Ruutkolmliikme tegurdamine – 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 𝑎(𝑥 – 𝑥₁)(𝑥 – 𝑥₂), kus 𝑥₁ ja 𝑥₂ on ruutvõrrandi 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 0 lahendid.
- Ruutliige – võrrandis tundmatu teise astme liige.
- Ruutliige – funktsioonis muutuja teise astme liige.
- Ruutvõrrand – teise astme võrrand kujul 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 0, kus 𝑎, 𝑏 ja 𝑐 on antud arvud (𝑎 ≠ 0) ja 𝑥 on tundmatu.
S
- Samasus – võrdus, mille poolteks on võrdsed avaldised.
- Sfäär – pind, mille kõik punktid on ühest kindlast punktist ühekaugusel. Kera ümbritsev pind.
- Siinus – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis sin ɑ.
- Silinder – keha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje.
- Silindri diameeter – silindri põhja diameeter.
- Silindri kõrgus – silindri põhjade vaheline kaugus.
- Silindri külgpind – silindrit piirav kumerpind.
- Silindri moodustaja – silindri telje vastas olev ristküliku külg.
- Silindri põhjad – silindrit piiravad kaks võrdset ringi.
- Silindri raadius – silindri põhja raadius.
- Silindri ristlõige – silindri põhjaga võrdne ring, mis saadakse silindri lõikamisel teljega risti oleva tasandiga.
- Silindri telg – silindrit moodustava ristküliku see külg, mille ümber pöörlemine toimub.
- Silindri telglõige – ristkülik, mis saadakse silindri lõikamisel telge läbiva tasandiga.
- Stereomeetria – geomeetria osa, mis uurib ruumilisi kujundeid.
- Suurring – kera lõikamisel tasandiga saadav lõikering, mis läbib kera keskpunkti.
- Suurringjoon – kera lõikamisel tasandiga saadav lõikeringjoon, mille keskpunktiks on kera keskpunkt.
T
- Taandamata ruutvõrrand – ruutvõrrand, mille ruutliikme kordaja ei ole 1.
- Taandamine – murru lugeja ja nimetaja jagamine nende ühisteguriga.
- Taandatud ruutvõrrand – ruutvõrrand, mille ruutliikme kordaja on 1.
- Tangens – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ vastaskaateti ja lähiskaateti suhe. Tähis tan ɑ.
- Tetraeeder – korrapärane kolmnurkne püramiid, mille külgtahud on võrdsed põhitahuga.
- Tõus – abstsisstelje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vahelise nurga tangens.
- Tõusunurk – abstsisstelje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vaheline nurk, mis võetakse kellaosuti liikumisele vastassuunas.
- Täiendusnurk – nurk suurusega 90° – ɑ.
- Täisavaldis – avaldis, mis ei sisalda muutujat jagajas.
V
- Vabaliige – võrrandis liige, mis ei sisalda tundmatut.
- Vabaliige – funktsioonis liige, mis ei sisalda muutujat.
- Viète'i teoreem – taandatud ruutvõrrandi lahendite summa võrdub lineaarliikme kordaja vastandarvuga ja lahendite korrutis võrdub vabaliikmega.
- Väärtuste piirkond – vaata muutumispiirkond.
