Täis­nurkse kolm­nurga lahendamine

Täis­nurkse kolm­nurga elementideks nimetatakse kolm­nurga külgi a, b, c ja nurki α, β ning γ = 90°. Külgi nimetatakse ka joon­elementideks.

Kolm­nurga elementidest on tavaliselt teada vaid osa, puuduvad elemendid tuleb siis leida. Seda nimetatakse kolm­nurga lahendamiseks.

Järgnevalt vaatleme selliseid ülesandeid, kus leida tuleb enne­kõike kolm­nurga puuduvaid joon­elemente. Kuidas leida kolm­nurga nurki, kui antud on vaid küljed, õpid 10. klassis.

Näide 1

Lahendame täis­nurkse kolm­nurga, kui terav­nurk α = 27° ja hüpotenuus c = 8,40 cm. Arvutame ka pindala.

Lahendus.

Käes­oleval juhul saame leida ka puuduva nurga: β = 90° – α = 90° – 27° = 63°.

Leiame kaatetid:

  1. sin α=ac ⇒ ac · sin α8,40 · sin 27°3,814 (cm)
  2. cos α=bc ⇒ b = c · cos α = 8,40 · cos 27°7,484 (cm)

Pindala S=ab2 ≈ 3,814 · 7,4842 ≈ 14,3 (cm2).

Kontrolliks võime arvutada hüpotenuusi leitud kaatetite järgi:

c ≈ 3,8142+7,4842 ≈ 70,56 ≈ 8,40 (cm), nagu peabki olema.

Vastus. a ≈ 3,81 cm, b ≈ 7,48 cm, β = 63°, S ≈ 14,3 cm2.

Näide 2

Lahendame täis­nurkse kolm­nurga, kui terav­nurk α = 61° ja kaatet a = 8,7 cm. Leiame ka pindala.

Lahendus.

  1. β = 90° – 61° = 29°
  2. acsin α=acc = a : sin α = 8,7 : sin 61°9,95 (cm)
  1. tan α=ab ⇒ b = a : tan α = 8,7 : tan 61°4,82 (cm)
  2. S = 0,5ab0,5 · 8,7 · 4,8221,0 (cm2)

Kontrolliks arvutame kaateti a pikkuse leitud hüpotenuusi c ja kaateti b järgi:

a ≈ 9,9524,822 ≈ 75,77 ≈ 8,70 (cm), nagu ülesande tingimustes antud.

Vastus. b ≈ 4,82 cm, c ≈ 9,95 cm, β = 29°, S ≈ 21,0 cm2.

Näide 3

Leiame täis­nurkse kolm­nurga hüpotenuusi ja pindala, kui kaatetid on a = 5,4 cm ja b = 3,7 cm.

Lahendus. Kasutades Pythagorase teoreemi, saame võrdusest a2 + b2 = c2 hüpotenuusi

ca2+b2 = 5,42+3,72 = 42,85 ≈ 6,55 (cm).

Pindala S = 0,5ab = 0,5 · 5,4 · 3,710,0 (cm2).

Vastus. c ≈ 6,55 cm, S ≈ 10,0 cm2.

Peatükis 4.2 leidsime korra­pärase hulk­nurga pindala, kui antud oli hulk­nurga kaks lõiku, näiteks külg ja apoteem. Järgnevalt näeme, et korra­pärase hulk­nurga pindala saab leida ka siis, kui on antud vaid üks lõik.

Näide 4

Leiame korra­pärase üheksa­nurga pindala, kui ümber­ring­joone raadius R = 25 cm.

Lahendus. Jaotame üheksa­nurga võrd­haarseteks kolm­nurkadeks, millest kaks, ABO ja BCO on kujutatud joonisel. Nende kolm­nurkade tipu­nurk α = 360° : 9 = 40°.

Joonestame üheksa­nurga apoteemi DO = r, mis poolitab ka nurga α. Et hulk­nurga pindala

S = 9 ⋅ SΔBCO9·BC · r2,

siis peame kõige­pealt leidma kolm­nurga aluse BC = a ja apoteemi r.

Täis­nurkses kolm­nurgas DOC on CO = R = 25 cm ja α2=20°.

Seega: sin α2=DC:CO ⇒ sin 20°=a2 · 25 ⇒ a = 50 ⋅ sin 20°17,10 (cm);

cos α2=rR ⇒ r=R·cos α2 = 25 ⋅ cos 20°23,49 (cm).

Nüüd S9·a · r2 ≈ 9·17,10 · 23,492 ≈ 1808 (cm2).

Vastus. Pindala S ≈ 1808 cm2.

Täis­nurksete kolm­nurkade abil saab leida ka suvalise kolm­nurga elemente. Selleks tükeldame kolm­nurga ühe kõrgusega kaheks täis­nurkseks kolm­nurgaks nii, et ühes täis­nurkses kolm­nurgas saame elemente kohe leida.

Näide 5

Leiame puuduvad elemendid kolm­nurgas, mille külg c = 25 cm ning selle lähis­nurgad on α = 30° ja β = 86°.

Lahendus. Joonestame kolm­nurga ABC tipust C kõrguse h. Selle tulemusena tekivad täis­nurksed kolm­nurgad ACD ja BCD, millest vasak­poolsest saame leida esi­algse kolm­nurga kõrguse h ja kolm­nurga ACD külje AD:

sin α=hc ⇒ h = c ⋅ sin α = 25 ⋅ sin 30° = 25 ⋅ 0,5 = 12,5 (cm);

cos α=ADc ⇒ AD = c ⋅ cos α = 25 ⋅ cos 30°21,65 (cm).

Kolm­nurgast ABC leiame, et γ = 180° – (α + β) = 180° – 116° = 64°.

Nüüd saame täis­nurksest kolm­nurgast BCD lõigud a ja DB:

sin γ=ha ⇒ a = h : sin γ = 12,5 : sin 64°13,9 (cm);

tan γ=hDB ⇒ DB = h : tan γ = 12,5 : tan 64°6,10 (cm).

Lõikude AD ja DB järgi leiame puuduva külje b ning külje b ja kõrguse h järgi pindala:

b = AD + DB21,65 + 6,1027,75 (cm) ja

 S=bh2 ≈ 27,75 · 12,52 ≈ 173,4 (cm2).

Vastus. a ≈ 13,9 cm, b ≈ 27,8 cm, γ = 64°, S ≈ 173,4 cm2.

Täis­nurksete kolm­nurkade lahendamise teel on võimalik leida otseselt mitte­mõõdetavaid suurusi ja lahendada mitme­suguseid teisi geomeetria ülesandeid.

Näide 6

Jõe laiuse määramiseks kohal MP võetakse kaldal nii­nimetatud baas MQ = 25 m, mis on risti jõe laiusega MP, ning mõõdetakse MQP. Arvutame jõe laiuse (seda nimetatakse ka kaudseks mõõtmiseks), kui MQP = 39°.

Lahendus. Kolm­nurga MPQ kaateti MP leiame võrdusest tan 39°=MP25. Siit MP = 25 · tan 39°20,2 (m).

Vastus. Jõe laius kohal MP on 20,2 m.

Näide 7

Võrd­haarse trapetsi pikem alus a = 17 cm, haar c = 10 cm ja nurk α nende vahel on 50°. Leiame trapetsi pindala.

Lahendus. Et trapetsi pindala S=a + b2·h, siis leiame esmalt aluse b ja kõrguse h. Selleks joonestame kõrguse h ning leiame täis­nurkse kolm­nurga ABC kaatetid:

sin 50°=h10, millest h = 10 · sin 50°7,660 (cm);

cos 50°=CA10, millest CA = 10 · cos 50°6,428 (cm).

Trapets on võrd­haarne, see­tõttu b = a – 2 · CA17 – 2 · 6,428 = 4,144 (cm).

Pindala S=a + b2·h ≈ 17 + 4,1442·7,660 ≈ 81,0 (cm2).

Vastus. Trapetsi pindala on 81 cm2.

Ülesanded A

Vastus. a ≈  cm; b ≈  cm; β = °; S ≈  cm2.

Vastus. a ≈  dm; b ≈  dm; α = °'; S ≈  dm2.

Vastus. a ≈  m; b ≈  m; β = °'; S ≈  m2.

Vastus. a ≈  km; b ≈  km; α = °'; S ≈  km2.

Vastus. b ≈  mm; c ≈  mm; β = °; S ≈  mm2.

Vastus. a ≈  m; c ≈  m; α = °'; S ≈  m2.

Vastus. a ≈  cm; c ≈  cm; β = °'; S ≈  cm2.

Vastus. b ≈  km; c ≈  km; α = °'; S ≈  km2.

Vastus. c cm; S cm2.

Vastus. c ≈  m; S m2.

Vastus. c ≈  dm; S dm2.

Vastus. c ≈  m; S m2.

Vastus. b ≈  cm; S ≈  cm2.

Vastus. a ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. b ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. a ≈  km; S ≈  km2.

Vastus. b ≈  cm; S ≈  cm2.

Vastus. a ≈  m; c ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. a ≈  m; b ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. a ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. b ≈  m; c ≈  m; S ≈  m2.

Vastus. a cm; b cm; S cm2.

Vastus. Teine kaatet on  cm või  cm, hüpotenuus  cm või  cm, teine terav­nurk ° ja pindala  cm2 või  cm2.

Vastus. c ≈  cm; S ≈  cm2.

Vastus. b ≈  cm; c ≈  S ≈  cm2.

Vastus. c ≈  cm; S ≈  cm2.

Vastus. a cm; S cm2.

Vastus. Silla pikkus on ligi­kaudu  m.

Osmus­saare tule­torn

Vastus. Mootor­paat on tule­tornist umbes  km kaugusel.

Vastus. Selle poisi vari on siis  m pikkune.

Vastus. Lipu­masti kõrgus on  m.

a

b

γ

S

10 cm

4 cm

30°

 cm2

40 cm

6 cm

17°

 cm2

Vastus. Muld­keha laius maa­pinnal on  m.

Vastus. Kolm­nurga kaatetid on  cm ja  cm.

Vastus. Korra­pärase viis­nurga ümber­mõõt on  cm, apoteem  cm ja pindala  cm2.

Vastus. Korra­pärase üheksa­nurga pindala on  cm2.

Vastus. Korra­pärase viis­teist­nurga ümber­mõõt on  cm ja pindala  cm2.

Vastus. P cm; S cm2.

Leia, mitu korda suureneb või väheneb korra­pärase kuus­nurga ümber­mõõt ja pindala, kui kuus­nurga külg

  1. suureneb 2 korda.

    Vastus. Korra­pärase kuus­nurga ümber­mõõt  siis  korda ja pindala   korda.
  2. väheneb 3 korda.

    Vastus. Korra­pärase kuus­nurga ümber­mõõt  siis  korda ja pindala   korda.

Vastus. P cm, S ≈  cm2.

Mitu korda suurenesid need võrreldes esi­algse viis­nurgaga?

Vastus. Ümber­mõõt   korda ja pindala   korda.

Millise järelduse teed korra­päraste hulk­nurkade ümber­mõõtude ja pindalade muutumise kohta külje pikkuse muutumisel k korda?

Vastus. Rombi külg on  cm ja pindala  cm2.

Vastus. S ≈  dm2.

Vastus. S ≈  cm2.

Vastus. S ≈  dm2.

Vastus trepp on järsem. Horisontaal­suunas võtab rohkem ruumi  trepp.

Vastus. Rist­küliku küljed on  cm ja  cm.

Ülesanded B

Vastus. Antud nurga lähis­kaatet on  cm, vastas­kaatet on  cm ja hüpotenuus on  cm.

Vastus. S cm2.

Vastus. S

  1. a = 16 cm, b = 12 cm, γ = 13°.

    Vastus. S ≈  cm2.
  2. c = 6 cm, b = 4 cm, α = 44°25'.

    Vastus. S ≈  cm2.

Vastus. S

Arvuta rööp­küliku pindala, kui

  1. a = 5 cm, b = 9 cm, γ = 14°16'.

    Vastus. S ≈  cm2.
  2. a = 5 cm, b = 5 cm, γ = 62°.

    Vastus. S ≈  cm2.

Vastus. r ≈  m.

Vastus. Selle ruudu pindala on ligi­kaudu  cm2 ja see moodustab % kolm­nurga pindalast.

Vastus. Trapetsi pindala on  cm2.

Vastus. Kolm­nurga küljed on (kahanevalt)  cm,  cm ja  cm ning S cm2.

Vastus. Kolm­nurga küljed on (kahanevalt)  m,  m ja  m ning S m2.

Vastus. Kolm­nurga küljed on (kahanevalt)  cm,  cm ja  cm ning S cm2.

Vastus. Kolm­nurga küljed on (kahanevalt)  dm,  dm ja  dm ning S dm2.