Mitmed meid ümbritsevad esemed või nende osad on silindrikujulised, näiteks konservikarp, keedupott, jupp toru, ümmargune teritamata pliiats, jäähokilitter, tort. Matemaatikas ei tunta huvi nende esemete kui kehade materjali ega detailide vastu, oluliseks peetakse vaid kuju, s.t idealiseeritakse vorm. Nii jõutakse kujundini, mida nimetatakse silindriks.
Silindriks nimetatakse keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Silindri teke on kujutatud joonisel 1. Külge AB, mille ümber pöörleb ristkülik ABCD, nimetatakse silindri teljeks.
Külge CD (samuti selle pikkust) nimetatakse silindri moodustajaks ja viimase poolt pöörlemisel tekitatud pinda silindri külgpinnaks. Ristküliku küljed AD ja BC tekitavad pöörlemisel kaks võrdset ringi, mida nimetatakse silindri põhjadeks. Seega koosneb silindri pind külgpinnast ja kahest põhjast.
Silindri lõikamisel tasandiga, mis läbib silindri telge (joonis 2), saame lõikeks ristküliku (AA1B1B), mida nimetatakse silindri telglõikeks. Silindri lõikamisel tasandiga, mis on risti silindri teljega, saame lõikeks põhjadega võrdse ringi, mida nimetatakse silindri ristlõikeks (joonis 3).
 Tartu Tigutorn | ||||||
Silindri põhjad on omavahel paralleelsed, sest pöörleva ristküliku (joonis 1) vastasküljed AD ja BC on ristküliku iga asendi korral paralleelsed. Silindri põhjade vahelist kaugust ja ka vastava pikkusega lõiku nimetatakse silindri kõrguseks. Joonisel 1 on silindri kõrguseks lõik AB (kuid ka selle pikkus). Kõrgust tähistatakse tavaliselt tähega h, moodustajat aga tähega m. Ilmselgelt on siin m = h.
Silindri põhja raadiust r nimetatakse ka silindri raadiuseks. Samuti nimetatakse põhja diameetrit d = 2r silindri diameetriks ehk läbimõõduks.
Ülesanded A
Vastus. Kui ristkülik pöörleb ümber pikema külje, siis on tekkiva silindri moodustaja cm, raadius cm ja kõrgus cm. Ja kui ristkülik pöörleb ümber lühema külje, siis on tekkiva silindri moodustaja cm, raadius cm ja kõrgus cm.
Vastus. 1) Kui ristkülik pöörleb ümber pikema külje, siis on tekkinud silindri telglõike pindala cm2 ja põhja pindala
2) Kui ristkülik pöörleb ümber lühema külje, siis on tekkinud silindri telglõike pindala cm2 ja põhja pindala
Telglõigete korral onja põhjade korral on.
Vastus. Tekkiva silindri põhja pindala on
Vastus. Tekkiva silindri moodustaja on cm, kõrgus cm ja raadius cm. Põhja pindala on
Vastus. Silindri põhja pindala on
Vastus. Silindri põhja pindala on
Vastus. Silindri telglõike pindala on võrdne silindri põhjade pindalade summaga, kui
Ülesanded B
Vastus. Sp =
Vastus. Lõige tuleb teha cm kaugusel silindri põhja keskpunktist.
