Peatükk 1.2 (III järk)

Teab Kodutütarde peavanemaid ja nende ametiaegu

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab Kodutütarde organisatsiooni peavanemaid ja nende ametiaja kestusi.

Peavanem

Kodutütarde peavanem on organisatsiooni juht. Peavanemaga sõlmib ning lõpetab lepingu Kaitseliidu ülem.

Kodutütarde peavanema ülesanne on juhtida kogu organisatsiooni tööd. Tema alluvuses on ringkonnavanemad.

Kodutütarde organisatsioonil on praegu ametis viies peavanem.

Ajaloo vältel on peavanemad kandnud erinevaid rolle.  Keegi pidi organisatsiooni looma – selle sisu ja põhikirja, teine pidi tegelema organisatsiooni taastamisega. 

Praegu ametis olev Kodutütarde peavanem Ave Proos. Foto: Riho Semm

Pea meeles! 

Kodutütarde peavanem ei saa kunagi olulisi asju üksinda otsustada. Tähtsamad otsused peavad heaks kiitma Kodutütarde keskkogu ning keskjuhatus. 

Salme Pruuden, 1932–1940

Esimene kodutütarde peavanem oli Salme Pruuden. Ta lõi organisatsiooni ning oli ametis aastatel 1932–1940.

Salme Pruuden sündis 12. mail 1896. aastal Viljandimaal talupidaja tütrena. Koolis omandas ta õpetajaameti. 

Salme Pruuden oli ka aktiivne ühiskonnaelust osavõtja, kuulus mitmetesse seltsidesse ja tegeles näiteringis. 

Ta pani aluse Eesti Kodutütarde organisatsioonile aastal 1932. Esmalt oli Salme Pruuden Tartu ringkonnavanem, peale seda juba peavanem. Ta töötas välja Kodutütarde organisatsiooni struktuuri. 

Salme Pruuden pages nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale 1944. aastal. Ta suri Londonis 98. eluaastal 16. juunil 1993. aastal.

Järgnes okupatsiooniaeg ning organisatsioon likvideeriti. 

Salme Pruuden oli esimene Kodutütarde peavanem. Foto: Naiskodukaitse juhid ajaloos
  • Õpetaja
  • Kasvataja
  • Kodutütarde peavanem
  • Kodutütarde ringkonnavanem
  • Kodutütarde pealik

Maret Lepik, 1992–1999

Teiseks peavanemaks sai taasloodud organisatsioonis Maret Lepik. 

Maret Lepik sündis 28. juulil 1930 Tallinnas  haritlaste perekonda. Isa pidas ajakirjanikuametit. Ema töötas käsitöö-õpetajana. 

Kooli ajal oli Maret aktiivne, juba siis olid tal olemas juhiomadused. Ta oli teistele autoriteediks, armastas sporti ning muusikat. 

1939. aasta sügisel liitus väike Maret Kodutütarde organisatsiooniga. Palju ta seda nautida küll ei saanud, sest juba 1940. aastal algas Eestis aeg, mil Kodutütarde tegevus keelustati.

Maret õppis õpetajaametit ning töötas mitmes koolis. 

Kui 1991. aasta mais ilmus lehes teade, et kogunevad endised kodutütred, helistas Maretile klassiõde ja kutsus teda endaga kaasa.

1992. aastal taastati Kodutütarde organisatsioon ning peavanema tööd pakutigi Maretile. 

Tema ülesandeks peavanemana oli taasluua Kodutütarde organisatsioon üle kogu Eesti. Selleks tuli leida vaba­tahtlikud juhid, kes oma palgatöö kõrvalt vabal ajal tegeleksid tüdrukutega ja õpetaksid neile kodutütarde tarkusi, käiksid matkamas ja laagrites. Juhtidele omakorda oli tarvis korraldada koolitusi.

Maret Lepik oli taasloodud organisatsiooni esimene peavanem. Foto: Kaitseliidu galerii
Maret Lepik (paremal) andmas kätte tänukirja. Foto: Kaitrseliiu galerii

 – Maret Lepik oli noorena kodutütar. 
 – Maret Lepiku ülesanne oli luua organisatsioon. 

 – Maret Lepiku ülesanne oli organisatsioon taastada. 

 – Maret Lepik pidas lasteaiakasvataja ametit. 

Anne Eenpalu, 1999–2002

Anne Eenpalu sündis 31. jaanuaril 1954. aastal Tomski oblastis Tsanski rajoonis Andrejeva külas küüditatute pere­konnas.

1959. aastal lubati nende perekonnal tagasi Eestisse tulla.

Pärast ülikooli asus ta tööle administraatorina Eesti Riiklikku Filharmooniasse. Ta töötas ka teadustajana Eesti Raadios, osales saadete toimetuses ja nende koostamisel. 

Ta on kaasa löönud mitmete kultuuriürituste korraldamises: esines filharmoonia jõulukavades, prillitoosi kontsertidel, lasteüritustel ning korraldas Pärnus ülelinnalisi kultuuriüritusi, lastekaitsepäevi.

Aastail 1999–2002 oli Anne Eenpalu Kodutütarde peavanem.

Anne Eenapalu võtmas vastu kodutütre pühalikku tõotust. Foto: Kaitseliidu galerii
Anne Eenpalu marssimas kodutütarde rivi ees. Foto: Kaitseliidu galerii

Anne Eenpalu asus Kodutütarde organisatsiooni juhtima . aastal. Peavanem oli ta aastani .

Angelika Naris, 2002–2018

Angelika Naris on sündinud 17. detsembril Tallinnas.

Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna Peda­googilisse Instituuti, mille lõpetas algklassiõpetaja ja kasvatustöö metoodiku erialal. Ta on olnud õppejõud ning õpetaja. 

Kodutütarde organisatsiooniga on ta seotud alates 1996. aastast, mil alustas tegevust kodutütarde Mustamäe rühma rühmavanemana, aastatel 1998–1999 oli kodutütarde Tallinna ringkonna ringkonnavanem.

Kodutütarde peavanemana asus tööle 6. mail 2002. aastal ja töötas organisatsiooni juhina kuni 1. juulini 2018.

Angelika Naris pidas enne peavanemaks saamist nii rühma- kui ka ringkonnavanema ameteid. Kodutütarde 68. aastapäeval. Foto: Kaitseliidu galerii
Angelika Naris. Foto: Anu Allekand

Angelika on läbi Kodutütarde loonud võimalusi vabatahtlike kaasamiseks mitmel võimalikul moel: algatatud on ühised suurlaagrid koos noorkotkastega, traditsioonideks kujunesid võistlusmatka Ernake, Kodutütarde oskuste võistluse ning Kodutütarde Olümpiamängude korraldamine.

Angelika 2018. aastal peavanema vahetustseremoonial ametit üle andmas. Foto: Iiris Prosa
Angelika Ernakese võistlusel. Foto: Reelika RIimand
  • Õpetaja
  • Õppejõud
  • Lasteaiakasvataja
  • Ringkonnavanem
  • Rühmapealik
  • Rühmavanem
  • Ajakirjanik
  • Kodutütarde peavanem
  • Raadiotoimetaja
  • Maret
  • Salme
  • Anne
  • Angelika
  • Ave
  • Lepik
  • Pruuden
  • Eenpalu
  • Naris
  • Proos

Angelika Naris – 

 –1992–1999

Salme Pruuden – 

 – 1999–2002

Ave Proos – 

Palun oota