Peatükk 2.3 (NK I järk)

Tunneb Eesti kaitseväes kasutatavat tehnikat

Katsenõue loetakse täidetuks, kui noorkotkas nimetab Eesti kaitseväes kasutatava tehnika liigid ja teab nende otstarvet.

Eesti Kaitseväe tehnika

Eesti Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on välja töötanud strateegia “Eesti riigikaitse 2026”. 

Selle alusel arendatakse Eesti kaitseväe lahinguvõimet, tulejõudu ja reageerimisvalmidust, et luua järgmiste aastatega kaitsevägi, mis suudab Eestit tänapäevaste julgeolekuohtude eest veel paremini kaitsta.

Kaitseväes kasutatakse järgmist liiki tehnikat:

  • relvad – käsitulirelvad, kaudtulerelvad, tankitõrjerelvad, õhutõrjerelvad, granaadid;
  • transport – transportöörid, maastikumasinad;
  • laevad – miinijahtijad, staabi- ja toetuslaevad;
  • lennuvahendid.
Laskmine Javeline tankitõrjekomplektist. Foto: Eesti Kaitsevägi

Relvad

Kaitseväel on lai valik erineva otstarbega relvi eri tootjatelt. Hiljuti sõlmiti suur relvaostutehing USA tootjaga LMT.

Käsitulirelvad on püstolid, automaadid, täpsuspüssid, vintpüssid, snaipripüssid, pumppüssid, püstolkuulipildujad, kuulipildujad, granaadiheitjad.

Kaudtulerelvadeks ehk kaartulerelvadeks nimetatakse neid, mida kasutatakse pikema vahemaa (100 m – 70 km) kaugusele laskmiseks. 

Sihtmärk ei pea olema relva juurest nähtav – sihtmärgi koordinaadid saab relvameeskond eesliinilt, tulejuhilt, arvutab selle järgi laskesuuna ja kauguse ning tulistab. 

Suurtükk on suure tulejõuga kaudtulerelv. Laskekaugus kuni 70 km. Purustab sihtmärgi plahvatusest tekkiva lööklaine ja kildudega. 

Miinipilduja tulejõud on väiksem. Lõhkedes paiskab laiali miinikilde. Eelkõige kasutatakse selleks, et sundida vastase elavjõud varjuma. 

Lisaks saab lasta valgustusmiine, mis süttivad õhus, langevad aeglaselt allapoole ja valgustavad lahinguvälja.

Tankitõrjerelvasid  kasutatakse vastase soomukite hävitamiseks. Väljalastav rakett kannab kumulatiivset lõhkelaengut. Soomust tabades tekib plahvatuse tulemusena kumulatiivjuga, mis läbistab soomuse ning suunab plahvatusgaasid soomukisse. Tulemusena on soomuki sisemuses kõrge ülerõhk ja väga kõrge temperatuur. Soomuki meeskond kas hukkub või saab eluohtlikult vigastada. Soomuki mehhanismid lõhutakse. 

Tankitõrjekahur on pika vintrauaga kas ratastel, kelgul või maasturil liikuv tankitõrjerelv. 

Õlaltlastav“ on lahingupaarirelv, mis ei vaja transpordivahendit – kaks meest kannavad nii relva kui ka laskemoona. Näiteks Carl Gustav, M-69, B-300, APILAS. 

Õhutõrjerelvade eesmärk on tekitada õhusõidukile selline vigastus, et see kukuks alla. Ei pea tingimata lennukit või kopterit tabama, piisab sellest, kui mürsk plahvatab lennuvahendi läheduses – lööklaine ja killud vigastavad lennukit. 

Õhutõrjeraketid on elektrooniliselt juhitavad. Rakett kas tabab lennukit või plahvatab selle läheduses. 

Need on alates õlalt lastavatest rakettidest, nagu Nõukogude Liidus toodetud Igla või USA Stinger, ja lõpetades veoautol kulgevate keerukate õhutõrjekompleksidega. 

Õhutõrjekahur on suure laskekiirusega. Ei pea tingimata lennuvahendit tabama – mürsud lõhkevad seatud kaugusel, lööklaine ja killud rikuvad lennumasina. 

Õhutõrjekuulipilduja on kas kolmjalal või veomasinale/soomukile kinnitatud raskekuulipilduja kaliibriga 12,7 või rohkem. Laskemoon ei lõhke, kuulid peavad lennumasinat tabama.

Granaadid on käest heidetavad viiteajaga lõhkekehad. Need jagunevad kaitse- ja ründegranaatideks. 

Kaitsegranaadil on kildudeks purunev korpus ja kildude tappev kaugus on suurem, kuni 200 m. Neid heidetakse vaenlase suunas kaitse tagant – näiteks kaevikust, kus heitja on kildude eest kaitstud. Näiteks nõukogude päritolu käsigranaat F-1. 

Ründegranaadil on laeng suurem, aga korpus annab vähem kilde – kildude mõju kuni 20 m. Vastast mõjutatakse eelkõige plahvatusest tekkiva lööklainega kitsas ruumis – kasutatakse kaevikusse/punkrisse heitmiseks näiteks nõukogude päritolu RGD-5

Miine on väga palju liike, levinuim on survemiin, mis lõhkeb raskuse all – kui inimene astub või auto sõidab miinile peale.

Habits on kaugtulirelv. Foto: Eesti Kaitsevägi
Carl Gustav M3 on tankitõrjegranaadiheitja. Foto: Eesti Kaitsevägi
Õhutõrjekahur ZU 23-2. Foto: Eesti Kaitsevägi

Kaitseväes kasutuses oleva relvastusega saad tutvuda SIIN!

Transpordivahendid

Neid kasutatakse jalaväe toimetamiseks maastikule, relvameeskondade transpordiks ja tuletoetuse andmiseks.

Kaitsevägi kasutab Põhja-Euroopa oludes ennast tõestanud soomukeid ja muud tehnikat. 2019. aasta suveks sai Kaitsevägi kätte kõik 44 Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinat CV90.

Maasturid on ilma soomuskaitseta, mõeldud erineva ülesandega meeskondade (luurajad, tankitõrje) transpordiks lahingutegevuse piirkonnas. 

Ka allüksuse ülema liikumisvahend. Näiteks Mercedes-Benz GD, Willys, GAZ-69, Hummer.

Veoautod on kaitseväes kas ilma soomuskaitseta või lisatud nõrga killukaitsega veomasinad. 

Mõeldud jalaväelaste ja nende varustuse toimetamiseks tegevuspiirkonna lähistele. 

Näiteks DAF, Mercedes-Benz Unimog, ZIL-131.

Soomukite soomus kaitseb suurtükimürsu ja miinipildujamiini kildude eest. Käsitulirelvade kuulid soomust ei läbista, kuid tankitõrjerakettide ja suurtükimürsu otsetabamuse eest soomus ei kaitse. 

Soomuki ülesandeks on viia jalaväelased lahingutegevuse piirkonda ja toetada nende tegevust raskekuulipilduja ja/või pardakahuriga. Väga hea maastikuläbivusega ja kiiresti liikuv.

 Näiteks BTR, Pasi, CV-90, Bradley.

Tank on paksu – kuni 1000 mm – soomusega roomikutel liikuv sõjamasin. 

Mõeldud tuletoetuseks, hoonete ja kindlustatud positsioonide hävitamiseks. 

Ei kasutata jalaväelaste transpordiks. Tanki hävitamine on keeruline isegi tankitõrjerelvaga. 

Näiteks T-34, T-72, Abrams, T-14 Armata, Tiger.

Maastur Mercedes-Benz 250 GD. Foto: Eesti Kaitsevägi
Mercedes-Benz UNIMOG 435. Foto: Eesti Kaitsevägi
Jalaväelahingumasin CV9035 on soomuk. Foto: Eesti Kaitsevägi
Pioneeritank Leopard 1 „Dachs“. Foto: Eesti Kaitsevägi

Kaitseväes kasutuses olevate transpordivahenditega saad tutvuda SIIN

Lennuvahendid

Õhuväel on kasutada kopterid Robinson R44, treeninglennuk Aero L-39 Albatros ja erinevad transpordilennukid.

Kopterite R44 Police ja Clipper 

kasutamise võimalikkus avalikus sektoris

  • Otsingulennud: saab jälgida/otsida liiklusvahendeid ja/või inimesi;
  • Erioperatsioonide toetus: aitavad koordineerida selles osalevate üksuste tööd ning otsida kannatanuid või hukkunuid infrapunakaamera abil;
  • Massiüritused: koostöö julgestus- ja turvaüksustega;
  • Aerofotolennud;
  • Sidepost: halva raadioühendusega aladel võimalik kasutada operatiivse sidepostina;
  • Vaatluslennud: aitavad määrata loodusõnnetuste ulatust; avastada metsavarguseid, põlenguid, reostusi (võimalik kasutada infrapuna-/videokaamerat ning digitaalinformatsiooni saatmis- ja vastuvõtuseadmeid);
  • Õppuste toetus: vaatlus-, otsingu-, patrull-, eskort- ja jälituslennud;
  • VIP-lennud (kuni 3 reisijat).

Kopteri R44 ja Clipper 

võimalikud kasutusalad koostöös teiste väeliikidega

  • Õppuste toetus: vaatlus-, otsingu-, patrull-, eskort-, luure- ja jälituslennud (võimalik kasutada infrapuna-/videokaamerat, suunatavat prožektorit ja valjuhääldit); 
  • Sidepost: halva raadioühendusega aladel võimalik kasutada operatiivse sidepostina; 
  • Transportlennud: võimaldavad toimetada sihtkohta (sh laevadele) kaitseväelasi ja kaupa, maksimaalselt võimalik mahutada 3 reisijat või 350 kg kaupa; 
  • Vaatluslennud: võimaldavad kontrollida maaväe üksuste maskeeritust, määrata loodusõnnetuste ulatust; avastada metsavargusi, põlenguid, reostust (võimalik kasutada video- ja digitaalinformatsiooni saatmis- ja vastuvõtuseadmeid);
  • Otsingulennud: aitavad jälgida/otsida liiklusvahendeid ja/või inimesi;
  • Aerofotolennud;
  • Eskort;
  • VIP-lennud (kuni 3 reisijat).
Eesti õhuväe 100. aastapäeva õhu-show Ämaris. Foto: Mattias Allik, Karl Alfred Baumeister.

Kaitseväes kasutuses olevate lennuvahenditega saad tutvuda SIIN

Ründe ja hävituslennukid, ründekopterid

Ründelennukite ja hävituslennukite (nt Eurofighter, F-16, Saab 35) ning ründekopterite (Black Hawk, K-58) suur liikumiskiirus ja väga hea manööverdusvõime teevad nende tabamise õhutõrjerelvast väga keerukaks. 

Kasutatakse jalaväerünnaku ettevalmistamisel vastase positsiooni hävitamiseks, liikuvate üksuste kaitsmiseks õhust ja vastase käes olevate kindlustiste purustamiseks. 

Pardarelvadeks võivad olla kuulipildujad, pardakahurid, raketid.

Transpordilennukid ja -kopterid

Transpordilennukid (IL-76) ja transpordikopterid (MI-8) on mõeldud jalaväelaste/varustuse kohaletoimetamiseks ja õhudessandiks jalastumisega kas lennukilt langevarjudega või kopterilt. 

Nende manööverdusvõime ja kiirus on väike, seetõttu vajavad nad liikumisel toetuseks ja kaitseks ründekoptereid või -lennukeid.

Pommituslennukid

Pommituslennukeid (Saab 36) kasutatakse lennukipommide, ka tuumapommide, kohaletoimetamiseks ja allaviskamiseks sihtmärgi kohal. 

Suudavad kanda suurt koormust, kuid on aeglased ja kehva manööverdamisvõimega. 

Õhus liikudes vajavad kaitseks hävituslennukeid.

Väljavaade kopterist. Foto: Eesti Kaitsevägi

Laevad

Eestil on Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ning nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijad. Alates 2020. aastast kuuluvad mereväe laevastikku ka Eestis ehitatud väekaitsekaatrid.

Väekaitsekaatrid

Väekaitsekaatreid saab kasutada laevade tuvastamiseks ehk mereolukorra teadlikkuse loomiseks, üksuste juhtimiseks, väekaitseks õppuste korral, laskeharjutuste turvamisel (nii mereväe laskeharjutused kui maaväe laskeharjutused maalt merele), kadettide navigatsioonipraktika platvormidena ja vajadusel ametiabi andmiseks, et senisest paremini toetada riigiasutuste vahelist koostööd.

Miinijahtijad

Miinijahtijatega saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva tehnikaga miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Väekaitsekaater Risto. Foto: Eesti Kaitsevägi
Miinijaht Sakala. Foto: Eesti Kaitsevägi

Kaitseväes kasutuses oleva laevastikuga saad tutvuda SIIN!

Kasutatud allikas: Eesti Kaitsevägi

Soovitused

  • Loe lisaks Kaitseväe tehnika kohta Eesti Kaitseväe kodulehelt. 
Palun oota