Tehniliste lahenduste areng

Loe tekst ette

Sõnavara

ergonoomika – teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast
traditsiooniline – pärimuslik, tavaks saanud, tavapärane

Tehnika areng

Loe tekst ette

Tehnika areng loob tehnilisteks lahendusteks uusi võimalusi. Elektrienergia kasutuselevõtt oli läbimurdeks tehnika arengus 20. sajandil. Mõned seadmed säilitasid oma traditsioonilise kuju, kuid muutusid sisuliselt. Hilisemad uuendused ja tehnika kujunemine on paljuski tulenenud infotehnoloogia valdkonna kiirest arengust.

Muutused tehnikas võivad olla tingitud ka ohutusnõuetest, teistsuguse materjali kasutamisest, kasutajate ootustest või ergonoomilisusest.

Elektri kasutuselevõtuga asendati lühtrites küünlad küünlakujuliste hõõglampidega.

Tänapäeva kodusisustuses kasutatakse tihti parima valgustuse saamiseks mitut väiksemat valgustit.

Valgustid

Lühtrid võeti kasutusele keskajal. Kuna tegu oli tolle aja kohta keerulise valgustiga, oli neid vaid rikastel. Lühtril põles korraga mitu küünalt. Kui kasutusele võeti elekter, asendati need küünalt imiteerivate hõõglampidega. Nii säilitati lühtri traditsiooniline kuju, kuid see oli ohutum ning seda oli mugavam kasutada. Tänapäeval kodudes selliseid lühtreid enam palju ei kasutata. Ka laevalgusti asemel kasutatakse tihti mitut väiksemat valgusallikat (seina-, laua- ja põrandalambid). Näiteks modernset põrandavalgustit saab fookustada mitmes suunas, reguleerida selle valgustugevust, lampi toas ümber tõsta jms.

Küsimused

Millised eelised on mitmel valgusallikal ruumis ühe laevalgusti ees?
Miks ei kasutata lühtrites enam küünlaid?

Seotud sisu

Tehnika kasuteguri suurenemine

Loe tekst ette

Tehnika areng on aidanud ka mõnd vana tehnoloogiat tõhusamaks muuta. Näiteks kulus esimestel autodel tänapäevastega võrreldes sama distantsi läbimiseks palju rohkem kütust.

Kasutegur

Kasutegur on suurus, mis näitab kasuliku energia ja seadmele antud koguenergia suhet. Kasutegur avaldatakse reeglina protsentides, kus 100% tähendab, et kogu energia kasutati kasulikult ära. Kuid mitte ühegi seadme puhul ei õnnestu energiat kasutada sedasi, et kasutegur oleks 100%. Alati esinevad mingid kaod.

Pesumasinad

19. sajand
Esimesed pesumasinad vajasid inimjõudu: masinasse pidi käsitsi sooja vett kallama, pesu vändaga ringi ajama ning lõpuks vee välja laskma. Masin ise ei soojendanud vett, ega pesnud pesu. Pesu väänamiseks ei olnud mehhanismi välja mõeldud.
20. sajandi algus
Võeti kasutusele esimesed elektrilised pesumasinad. Pesemise mehhanism oli elektrimootoriga ühendatud rihma abil. Ülejäänud toiminguid pidi siiski veel käsitsi tegema. Pesu väänati kahe tihedalt kokku surutud kummirulli vahel: märg pesu „tõmmati“ läbi rullide, mis liigse vee välja pressisid.
20. sajandi lõpp
Kasutusele võeti automatiseeritud pesumasinad. Pesu tuleb vaid trumlisse panna, pesuprogramm paika sättida ning masin töötabki programmi järgi. Masina tööd reguleerivad andurid. Kui paak on täis, katkestavad rõhulüliti ja elektromagnetklapp vee sissevõtu, termostaat peatab kuumutamise valitud temperatuuril ja taimer kontrollib pesutsükli kestust.
Tänapäev
Nüüdisaegne elektroonika võimaldab koostada keerulisemaid pesuprogramme: pesutsükli käigus muutub veetase trumlis, trumli pöörlemiskiirus jms. Pesumasinate programmis on ka tsentrifuugimine, mille käigus pöörleb trummel kiiresti, tsentrifugaal- ehk kesktõukejõud surub pesu trumli seinale ning pesust vee välja. Kuna trumli sein on auguline, pääseb vesi välja. Mõnel pesumasinal on aurupesu, mis on tõhusam: säästab vett ja elektrit ning peseb kiiremini.