Erinevad tehnilised lahendused

Igal pool pole võimalik ega otstarbekas ühesugust tehnilist lahendust kasutada. Raskesti ligipääsetavates piirkondades kasutatakse teistsuguseid lahendusi kui näiteks linnades. See, milline lahendus valitakse, sõltub nt keskkonnast, geograafilistest iseärasustest ja maksumusest.

Telefoniühendus

Mobiiltelefonid töötavad ilma igasuguste juhtmete ja kaabliteta. Sarnaselt töötavad veel nt traadita kohtvõrgud ja Bluetooth. Kõiki neid sidesüsteeme nimetatakse mobiilsideks. Kuigi tänapäeval on keskmiselt igal eestlasel mobiiltelefon, kasutatakse sageli ka veel lauatelefone. Lauatelefonide ühendamiseks telefonivõrku on tarvis telefoniliine ning - kaablit. On olemas õhuliinid, mis on kinnitatud telefonipostide külge, ning maa-alused liinid. Kuna iga maamajapidamise varustamine telefonikaabliga on väga kulukas, kasutatakse maapiirkondades teistsugust tehnilist lahendust, s.o juhtmeta lauatelefoni ehk raadiotelefoni. Raadiotelefoni juurdepääsuvõrk ehk RAS1000 (ingl k radio access system, RAS) põhineb raadiolainetel ega vaja ühenduseks telefoniliine.

Mõnd kaua aega tagasi välja mõeldud tehnilist lahendust kasutatakse ka tänapäeval. Tehnika areng aga võimaldab kasutusele võtta ka uuemaid lahendusi.

Elavhõbetermomeeter

Juba ammu teati, et materjal soojenedes paisub ja jahtudes tõmbub kokku. Sellele füüsikalisele nähtusele tuginedes valmistati algelisi termoskoope, mis näitasid küll temperatuurimuutusi, kuid neil puudus skaala, mille järgi temperatuuri mõõta. 18. sajandil pakkusid D. G. Fahrenheit ning A. Celsius välja temperatuuriskaalad, mida kasutatakse tänapäevani. Fahrenheit oli ka esimene, kes kasutas termomeetris elavhõbedat, kuna see püsib vedel ning selle ruumala muutub märgatavalt, kui temperatuur tõuseb või langeb. Termomeetri alumises otsas on soojustundlik osa ning elavhõbeda anum, mis on ühendatud peene klaastoruga. Toru taustal on skaala, millelt loetakse temperatuuri vastavalt elavhõbedasamba kõrgusele.

Digitaalne termomeeter

Tänapäeval kasutatakse rohkesti digitaalset termomeetrit, sest sellelt saab näidu kiiremini ja see on ka täpsem (tavaliselt ühe komakoha täpsusega). Elavhõbetermomeetreid kasutatakse üha vähem ka seetõttu, et kui need purunevad, satub keskkonda mürgist elavhõbedat. Digitaalne termomeeter töötab elektriga ning koosneb nagu elavhõbetermomeetergi temperatuuritundlikust osast ehk andurist ja näidikust, millelt näitu lugeda.

Südamikuga lukk

Iga lukusüdamikuga sobib ainult ühe kindla kujuga võti, ükski teise kujuga võti seda lukku ei ava. Nii võti kui ka lukusüdamik peab olema vastupidavast metallist, et mõlemad kaua vastu peaksid. Profiili kulumine muudab võtme või südamiku kasutuskõlbmatuks. Esimene lukusüdamik, mis oli puust, võeti kasutusele juba muistses Lähis-Idas.

Biomeetriline lukk

Ukselukk, mille teeb võtme asemel lahti sõrmejälg, on väga turvaline, sest ukse avab vaid eelnevalt andmebaasi salvestatud kasutaja sõrmejälg. Võimalik on määrata ka ajavahemik, millal ust avada saab, ning salvestada see, kes mitu korda lukku on avanud. Kuna selline lukk pole ainult mehaaniline, vaid sisaldab ka elektroonikat, on see teistest lukkudest kallim. Ilmastikukindlaid biomeetrilisi lukke saab kasutada nii sise- kui välistingimustes nt eramajade, kontorite ja kaupluste läbipääsusüsteemina.

Kõik lukud on ühenduses arvuti andmebaasiga, kuhu on salvestatud kõikide luku kasutajate sõrmejäljed. Nende põhjal avab arvutitarkvara luku.