Sõnavara
- trükkplaat – isoleermaterjalist plaat, millele on monteeritud kiibid, takistid, kondensaatorid jt elektroonikaelemendid
Elektriseadmed
Enamik tänapäeva seadmeid töötab elektriga. Seadmed on selleks, et oleks võimalik midagi liigutada, soojustada või valgustada. Oma otstarbe täitmiseks peab osa seadmeid muundama elektrienergia mõneks muuks energialiigiks.
Elektrimootor
Elektriväli mootoris paneb pöörlema selles asuva võlli, seega muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Mootori võll ühendatakse hammasrataste kaudu teise võlliga, mis ühendatakse mõne seadme osaga, mida tahetakse liigutada (nt lauasae tera). Hammasrattad mootori sees toimivad käigukastina, seega võib mootori võlli ja sellest väljuva võlli pöörlemiskiirus erineda, kui nende hammasrattad on erineva suurusega.
Elektriradiaator
Elektriradiaatoril on õhuavad korpuse all ja üleval. Korpuse alumises osas on ka soojusallikas, s.o metalltraat, mida läbib elektrivool. Traat toimib takistina, mistõttu see elektrivoolu toimel kuumeneb. Kuum traat soojendab radiaatori korpust ning selles olevat õhku. Soe õhk tõuseb ülemistest avadest välja ning korpuses tekib väike alarõhk. Selle mõjul imetakse korpuse alumiste avade kaudu sisse uus, jahedam õhk, mis korpuses jälle soojenema hakkab.
Küsimused
- Miks peavad elektriradiaatori korpuse alumises osas olema avad?
Trükkplaat
Paljud tänapäeva seadmed on programmeeritavad. Selleks peavad need sisaldama trükkplaati, kuhu on võimalik koondada erineva ülesandega elektroonilisi komponente.
Trükkplaadi metallist radadel liigub informatsioon elektroonikakomponentide vahel. Andmeid töötleb programmeeritav komponent. Seejärel täidab programm etteantud juhiseid ja väljastab käsud või info järgmistele komponentidele.
Küsimused
- Milline on programmi ülesanne?
- Miks on trükkplaadi rajad metallist?
Andurid
Andurid toimivad seadmete meeltena ning koguvad informatsiooni ümbruses toimuvast. Kogutud info põhjal võtavad seadmed vastu otsuseid, mis on neisse programmeeritud.
Temperatuurianduriga mõõdetakse temperatuuri digitaalselt.  |
Sondikujulise varda otsas olev andur torgatakse tihti mõõdetava aine või keha sisse. Nt on paljud praetermomeetrid varustatud sondiga ning sedasi on lihtne mõõta liha sisetemperatuuri. |
Fotoelektriline andur mõõdab valguse tugevust.  |
Selle seadmega saab kindlaks teha objektide ilmumise anduri lähedusse. Kõige enam kasutatakse andureid valveseadmetes. |
Anemomeetriga mõõdetakse ilmajaamades tuule kiirust.  |
Pildil oleva kaussanemomeetriga mõõdetakse peamiselt tuule keskmist kiirust mingi aja jooksul. On olemas ka tiivikanemomeeter, millega saab mõõta õhuvoolu kiirust ventilatsiooniseadmete kanalites ja torudes. |
Infrapunakiir tuvastab liikumise läbi barjääri.  |
Sellist lahendust kasutatakse kõige enam valve- ja turvaseadmetes. Selle tööpõhimõte on tekitada infrapunakiir saatja ja vastuvõtja vahel. Kui infrapunakiir katkeb, tuvastatakse liikumine. |
Küsimused
- Miks ei kasutata sondi koos elavhõbetermomeetriga?
- Kus infrapunakiiri kasutatakse?
Põhiteave
Oma otstarbe täitmiseks peab osa seadmeid muundama mõneks muuks energialiigiks. Paljud tänapäeva seadmed on programmeeritavad ja peavad seetõttu sisaldama . koguvad informatsiooni ümbruses toimuvast.
