Kokkuvõte. Majandus II

Eesti keeles ilmunud USA innovatsioonieksperdi Alec Rossi bestselleri „Tuleviku majandus“ raamatuesitlusel arutlesid tuntud Eesti ettevõtjad ja teadlased, milliseid oskusi on meil vaja tuleviku ühiskonnas edukalt läbilöömiseks.

Swedbanki juht Robert Kitt ütles ürituse avakõnes, et Eesti üheks pikaajalisemaks ja raskeimaks probleemiks on meie kahepalgeline tööturg. „Meil on samaaegselt spetsialistide puudus ning lihttööliste üleküllus. Ühtlasi kahaneb demograafilise olukorra tõttu töökäte arv järgmise 10 aastaga umbes 50 000 inimese võrra,“ tõi Kitt välja. Tema sõnul on meil ainult üks väljapääs: investeerida iseendasse ja oma ettevõttesse ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. „Peame suutma pakkuda tööd ja mõistlikku elukvaliteeti kõigile Eesti inimestele. Et Eesti keel ja kultuur jääks kestma, vajame me igaüht,“ rõhutas Kitt.

Tööportaali Jobbatical looja ja juht Karoli Hindriks ütles, et nii nagu „Tuleviku majanduse“ autor Alec Ross oma raamatus tõdes, on tehnoloogia ja avatus riikide jaoks olulisemad kui kunagi varem. „Riigid peavad ennast paljuski ümber mõtestama, sest ka inimesed liiguvad ringi rohkem kui kunagi varem. Võidab see, kes meelitab enda juurde rohkem talente ning talent ei ole ainult blondide juuste ning siniste silmadega. Alec näitas oma raamatus statistikat, mille järgi India toodab igal aastal 1,5 miljonit tarkvaraarendajat, mis on rohkem kui USA ja Hiina kokku. Kui Eesti tahab jätkuvalt olla konkurentsivõimeline, siis peame olema avatud talentidele igast rassist ja religioonist,“ ütles Hindriks.

Kristjan Korjus, matemaatik ja robootika edendaja ettevõttes Starship Technologies, tõdes, et tulevikku ja inimeste elusid muudavad kahtlemata ka robotid ning seda mitmel moel. „Võtame näiteks viimase kilomeetri pakiveod. See on üks viimaseid tööstusharusid, mis on täielikult automatiseerimisest puutumata – samas on tegu juba praegu ligi 70 miljardi euro suuruse turuga. Starshipi tehnoloogiline areng ja meie konkurentide pingutused võimaldavad arvata, et järgmise 10 aastaga võtavad robotid 80% sellest turust üle, muutes lisaks tavapäraste pakkide liigutamisele rutiinseks ka toidu ja ravimite automatiseeritud kojukande. See muudab inimeste elusid, hoiab kokku lugematul hulgal aega ja raha, vähendab keskkonnasaastet ning annab kõvasti tööd paljudele kohalikele äridele, kelle jaoks seni on klientidele oma teenuse turundamine ja nende toomine oma poodi väga kallis ettevõtmine,“ rääkis Kristjan Korjus. [---]