Kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused”
Olukorras, kus üks hulk moodustab mingi osa teisest hulgast, räägime osahulgast. Näiteks rööpkülikute hulk on üks osa nelinurkade hulgast. Samuti on Teie klassi õpilaste hulk üks osa Teie kooli õpilaste hulgast.
Kui hulga A iga element on ühtlasi mingi teise hulga B elemendiks, siis nimetame hulka A hulga B osahulgaks. Seda, et hulk A on hulga B osahulk, tähistame lühidalt järgmiselt: A ⊂ B.
Näide 1.
Olgu hulgas A arvu 6 kõik tegurid ja hulgas B arvu 12 kõik tegurid. Seega:
A = {1; 2; 3; 6} ja B = {1; 2; 3; 4; 6; 12}.
Kuna hulga A iga element on ühtlasi ka hulga B element, siis võime öelda, et hulk A on hulga B osahulk. Seega A ⊂ B ehk arvu 6 tegurite hulk on arvu 12 tegurite hulga osahulk.
Näide 2.
Moodustagu hulga A kõik inimesed ja hulga B kõik mehed. Sellisel juhul B ⊂ A ehk meeste hulk on kõikide inimeste hulga osahulk.
Seda, et üks hulk on teise hulga osahulgaks, saame sõnastada ka lühemalt. Näite 1 puhul võime öelda, et arvu 6 iga tegur on ka arvu 12 tegur. Näite 2 puhul ütleme aga, et iga mees on ka inimene.
Ülesanded
A – Teie kooli õpilaste hulk;
B – võrdhaarsete kolmnurkade hulk;
C – riigikogu liikmete hulk;
D – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite hulk;
E – arvu 9 tegurite hulk;
F – ruutvõrrandi lahendite hulk;
G – võrdkülgsete kolmnurkade hulk;
H – alla 16 aasta vanuste eestimaalaste hulk;
I – nelinurkade hulk;
J – eestimaalaste hulk;
K – ;
L – kolmnurkade hulk;
M – rööpkülikute hulk;
N – nutiseadmete hulk.
