Mõisted

A

  • Abstsiss ehk 𝑥-koordinaat – punkti esimene koordinaat, mis saadakse 𝑥-teljelt ja näitab punkti kaugust 𝑦-teljest.
  • Ahelvõrratus – võrratuse­süsteem, mis on esitatud ühe avaldisena.
  • Algebraline murd – täis­avaldiste jagatis.
  • Algordinaat – vaata Sirge algordinaat.
  • Analüütiline geomeetria – geomeetria osa, mis uurib geomeetrilisi kujundeid algebraliste vahenditega, tuginedes punkti esitamisele koordinaatides (arvu­paarina tasandil või arvu­kolmikuna ruumis).
  • Arvtelg – sirge, millel on määratud null­punkt, ühik­lõik ja positiivne suund.
  • Arvu absoluutväärtus – positiivse arvu ja nulli korral antud arv ise ning negatiivse arvu korral selle arvu vastand­arv. Arvu absoluut­väärtus näitab antud arvu arv­teljel kujutava punkti kaugust null­punktist.
  • Arvu standardkuju – korrutisena kirjutatud arv kujul
    𝑎 · 10ⁿ, kus 1 ≤ 𝑎 < 10 ja 𝑛 ∈ 𝐙.
  • Arvu tüvi – standard­kujul esitatud arvus tegur 𝑎.
  • Arvu 𝑛-es juur – astendamise pöördtehe, millega leitakse astme alus ehk millist arvu tuleks astendada arvuga 𝑛, et saada juuremärgi alune arv (juuritav).
  • Arvvõrratus – võrratus, mis sisaldab ainult arve.
  • Asendusvõte – võrrandi­süsteemi lahendus­võte, kus avaldatakse ühest võrrandist muutuja ja asendatakse see teise võrrandisse.
  • Astendamise põhivalemid – astmete korrutamise ja jagamise, astme astendamise ning korrutise ja jagatise astendamise valemid.

D

  • Descartes'i rist­koordinaadistik – rist­koordinaadistiku täpsem nimetus, mis tuleneb koordinaadistiku kasutusele­võtja prantsuse matemaatiku René Descartes´i nimest.
  • DIN formaat – Saksa Standardiseerimis­komisjoni esitatud standard mitme­suguste nahk-, plekk-, papp- ja paber­toodete jaoks. Lühend DIN pärineb saksa­keelsetest sõnadest Deutsche Industrie-Norm (tõlkes Saksa tööstus­standard).

F

G

  • Goon ehk uuskraad ehk kümnend­kraad – kümnendsüsteemil põhinev nurga mõõtühik. 1 goon on 1/100 täisnurgast ehk 90° = 100ᵍ.
  • Graafiline võte – võrrandi­süsteemi lahendus­võte, kus joonestatakse koordinaat­teljestikku võrranditele vastavate funktsioonide graafikud. Võrrandi­süsteemi lahendiks on nende graafikute lõike­punktide koordinaadid.

H

  • Hulga element – hulka kuuluv objekt.
  • Hulk – eri objektide kogum. Matemaatikas üks alg­mõistetest.
  • Hulkade ühend – hulk, mis saadakse, kui võetakse kokku kõik elemendid, mis kuuluvad kas ühte või teise hulka või mõlemasse. Hulkade 𝐴 ja 𝐵 ühend kirjutatakse 𝐴 ∪ 𝐵.
  • Hulkade ühisosa – hulk, mis koosneb kõikidest elementidest, mis kuuluvad nii ühte hulka kui ka teise hulka. Hulkade 𝐴 ja 𝐵 ühisosa kirjutatakse 𝐴 ∩ 𝐵.
  • Hulk­nurga­reegel ehk murd­joone­reegel vektorite liitmisel – reegel mitme vektori liitmiseks. Selle reegli järgi valitakse esimese vektori algus­punkt vabalt ja iga järgnev vektor rakendatakse eelneva vektori lõpp-punkti. Summat kujutab sel juhul vektor, mis on suunatud esimese vektori algus­punktist viimase vektori lõpp-punkti.
  • Hüperbool – pöörd­võrdelise seose 𝑥𝑦 = 𝑎 graafik.

I

J

  • Joone võrrand – kahe muutujaga (𝑥 ja 𝑦) võrrand, mida rahuldavad tasandil paikneva joone iga punkti koordinaadid ja ainult need.
  • Juur – arv, mille 𝑛-es aste on juuritav.
  • Juuravaldis – vaata Irratsionaal­avaldis.
  • Juuravaldiste koondamine – sarnaste juur­avaldiste liitmine.
  • Juurija – arv, mis näitab, millises astmes on juur. Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata.
  • Juurimistehe ehk juurimine – astme 𝑎ⁿ ja astendaja 𝑛 põhjal astme aluse leidmine. Juurimine on astendamise pöörd­tehe.
  • Juuritav – arv, millest juur leitakse.
  • Juurte omadused – omadused, mis kehtivad juurte arvutamisel ja tehetel juurtega.

K

L

  • Lahenduv võrrand – võrrand, millel leidub lahendeid.
  • Langev sirge – sirge, mille tõusu­nurgaks on nüri­nurk.
  • Libisev vektor – vektor, mille algus­punkt võib asuda ühe sirge erinevates punktides, vektor võib libiseda piki sirget.
  • Liiaga arv – naturaal­arv, mille päris­jagajate summa on suurem kui arv ise.
  • Liitmisvõte – võrrandi­süsteemi lahendus­võte, mille käigus teisendatakse võrrandeid nii, et ühe tundmatu kordajad oleksid vastand­arvud. See­järel võrrandid liidetakse ja saadakse ühe tundmatuga lineaar­võrrand.
  • Lineaarvõrrand – võrrand, kus tundmatu on esimeses astmes, s.t tundmatu astendaja on 1.
    Normaalkuju: 𝑎𝑥 + 𝑏 = 0.
  • Lineaarvõrratus – võrratus, kus tundmatu on esimeses astmes, s.t tundmatu astendaja on 1. Normaalkuju:
    𝑎𝑥 + 𝑏 < 0 (või 𝑎𝑥 + 𝑏 > 0 või 𝑎𝑥 + 𝑏 ≤ 0 või 𝑎𝑥 + 𝑏 ≥ 0).
  • Lineaar­võrratuse­süsteem – võrratuse­süsteem, mille kõik võrratused on lineaarsed.
  • Lõigu kesk­punkt arv­teljel – selle koordinaat võrdub lõigu ots­punktide koordinaatide aritmeetilise keskmisega.
  • Lõigu kesk­punkt koordinaat­tasandil – selle koordinaatideks on lõigu ots­punktide sama­nimeliste koordinaatide aritmeetilised keskmised.
  • Lõigu pikkus arvteljel – võrdub lõigu ots­punktide koordinaatide vahe absoluut­väärtusega.
  • Lõigu pikkus koordinaat­tasandil – võrdub lõigu ots­punktide sama­nimeliste koordinaatide vahe ruutude summa ruut­juurega.
  • Lõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑎 ≤ 𝑥 ≤ 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaal­arvud, mida nimetatakse lõigu ots­punktideks. Tähis [𝑎; 𝑏].
  • Lõplik kümnend­murd – kümnend­murd, milles on olemas viimane nullist erinev numbri­koht.
  • Lõpmatu kümnend­murd – kümnend­murd, milles puudub viimane numbri­koht.
  • Lõpmatu perioodiline kümnend­murd – kümnend­murd, milles viimane number või numbri­rühm kordub lõputult.
  • Lõpmatu poollõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑥 ≤ 𝑎 (või võrratust 𝑥 ≥ 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaal­arvud. Tähised (–∞; 𝑎] ja [𝑏; ∞).
  • Lõpmatu vahemik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑥 < 𝑎 (või võrratust 𝑥 > 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaal­arvud. Tähised (–∞; 𝑎) ja (𝑏; ∞).
  • Lüke ehk kujundi lüke ehk rööp­lüke ehk paralleel­lüke – teisendus, mille korral kujundi kõik punktid liiguvad ühes ja samas suunas edasi võrdse pikkusega lõigu võrra. Lükke tulemusena saadakse esi­algse kujundiga võrdne kujund.
  • Lükke­vektor – vektor, mis määrab vaadeldava lükke (lükke suuna ja pikkuse).

M

N

O

  • Ordinaat ehk 𝑦-koordinaat – punkti teine koordinaat, mis saadakse 𝑦-teljelt ja näitab punkti kaugust 𝑥-teljest.
  • Osa – määratletud suurusega kogus või hulk.
  • Osahulk – hulk, mis moodustab mingi osa teisest hulgast.

P

  • Paarisarvulise juurijaga juur – juur, mida saab leida vaid mitte­negatiivsest reaal­arvust ja see juur peab olema ka ise mitte­negatiivne.
  • Paarituarvulise juurijaga juur – juur, mida saab leida igast reaal­arvust ja vastavalt juuritava märgile on see juur kas positiivne või negatiivne.
  • Parabool – ruut­funktsiooni graafik ehk  joon tasandil, mille iga punkti 𝑃 kaugus kindlast punktist 𝐹 (parabooli fookusest) on võrdne kaugusega kindlast sirgest 𝑠 (parabooli juht­joonest).
  • Parabooli fookus – punkt, mille kaugus ruut­parabooli igast punktist 𝑃 on võrdne selle punkti kaugusega parabooli juht­joonest.
  • Paralleel­lüke – vaata Lüke.
  • Paralleelsed sirged – sirged, mis asuvad ühel tasandil ega lõiku.
  • Perioodiline funktsioon – funktsioon, mille väärtus ei muutu, kui argumendile liita või sellest lahutada teatav positiivne arv 𝑝.
  • Poollõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust
    𝑎 < 𝑥 ≤ 𝑏 (või võrratust 𝑎 ≤ 𝑥 < 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaal­arvud. Tähised (𝑎; 𝑏] ja [𝑎; 𝑏).
  • Positiivne nurk – nurk, mis tekib kiire pöörlemisel positiivses suunas ja selle nurga suurust väljendatakse positiivse arvu abil.
  • Positiivne pöörlemis­suund – kella­osuti liikumise suunale vastu­pidine pöörlemise suund (vastu­päeva pöörlemine).
  • Positiivsete täisarvude hulk – 𝐙⁺ = { 1; 2; 3; … }
  • Protsent – üks sajandik osa tervikust. Tähis %.
  • Punkti koordinaadid – punkti abstsissi (𝑥) ja ordinaadi (𝑦) järjestatud paar, mis määrab punkti asu­koha tasandil.
  • Pärisjagaja – naturaal­arvu tegur, mis erineb sellest arvust.

R

  • Radiaan – kesk­nurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
  • Radiaanmõõt – nurkade või ring­joone kaarte mõõtmise süsteem, mille ühikuks on radiaan.
  • Range võrratus – võrratus, mis sisaldab märki < või >.
  • Ratsionaalarv – arv, mis avaldub kahe täis­arvu jagatisena, kus­juures jagaja ei tohi olla null. Iga ratsionaal­arvu saab esitada ka kas lõpliku või lõpmatu perioodilise kümnend­murruna.
  • Ratsionaal­arvude hulk – 𝐐 = {...; –54,(1); ...; –7; ...; 0; ...; 5,17; ...; 111; ...}
  • Ratsionaal­avaldis – avaldis, milles võivad esineda muutujate ja/või arvude liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine ning astendamine täis­arvuga.
  • Ratsionaal­avaldise lihtsustamine – ratsionaal­avaldise teisendamine võimalikult lihtsaks algebraliseks murruks või täis­avaldiseks.
  • Reaalarv – lõpmatu kümnend­murd.
  • Reaalarvu absoluutväärtus – positiivse reaal­arvu ja nulli korral antud arv ise ning negatiivse reaal­arvu korral selle arvu vastand­arv.
  • Reaalarvude hulk – 𝐑 = {...; –86,2; ...; –15; ...; –√3; ...; 0; ...; π; ...; 13; ...; 123,(45); ...}
  • Ringi sektori pindala – kui sektori nurk on α kraadi, siis sektori pindala võrdub nurga suuruse, arvu π ja raadiuse pikkuse ruudu korrutise ning arvu 360 jagatisega;
    kui sektori nurk on 𝑥 radiaani, siis sektori pindala võrdub nurga suuruse ja raadiuse pikkuse ruudu korrutise ning arvu 2 jagatisega.
  • Ringjoone kaare pikkus – kui kaarele vastav kesk­nurk on α kraadi, siis võrdub ring­joone kaare pikkus nurga suuruse, arvu π ja raadiuse pikkuse korrutise ning arvu 180 jagatisega;
    kui kaarele vastav kes­knurk on 𝑥 radiaani, siis võrdub ring­joone kaare pikkus nurga suuruse ja raadiuse pikkuse korrutisega.
  • Ringjoone võrrand – võrrand kujul (𝑥 – 𝑎)² + (𝑦 – 𝑏)² = 𝑟², kus 𝑥 ja 𝑦 on ring­joone mis tahes punkti koordinaadid, 𝐾(𝑎; 𝑏) on ring­joone kesk­punkt ja 𝑟 on ring­joone raadius.
  • Rist­koordinaadistik – paari­kaupa ristuvate telgedega koordinaadistik.
  • Ristuvad sirged – kaks sirget, mille lõikumisel tekib neli ühise tipuga täis­nurka.
  • Ruutfunktsioon – funktsioon, mille üld­kuju on
    𝑦 = 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐, kus 𝑎 ≠ 0, 𝑏 ja 𝑐 on reaal­arvud.
  • Ruut­funktsiooni graafik – parabool. Tasandi selline punkti­hulk, mille iga punkti kaugus tasandi fikseeritud punktist ja sirgest on võrdne.
  • Ruutjuur – mitte­negatiivse arvu 𝑎 korral selline positiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga 𝑎.
    Sümbolites: √𝑎 = 𝑏, kui 𝑏² = 𝑎 ja 𝑎 ≥ 0, 𝑏 ≥ 0.
  • Ruutvõrrand – teise astme võrrand normaal­kujul
    𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 0, kus 𝑎, 𝑏 ja 𝑐 on antud arvud (𝑎 ≠ 0) ja 𝑥 on tundmatu.
  • Ruutvõrrandi diskriminant – ruut­võrrandi lahendi­valemis ruut­juure­märgi alune avaldis. Tähis 𝐷.
    𝐷 = 𝑏² – 4𝑎𝑐
  • Ruutvõrratus – võrratus, kus tundmatu kõrgeim aste on ruut, s.t tundmatu astendaja on ülimalt 2.
    Normaalkuju: 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 < 0 (või 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 > 0 või
    𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 ≤ 0 või 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 ≥ 0).
  • Rööpküliku pindala – võrdub aluse ja kõrguse korrutisega või kahe külje ja nende­vahelise nurga siinuse korrutisega.
  • Rööp­küliku­reegel vektorite liitmisel – reegel kahe mitte­kollineaarse vektori liitmiseks: konstrueerides ühise algus­punktiga vektoritele rööp­küliku, on vektorite summaks samast punktist lähtuv rööp­küliku diagonaal.
  • Rööplüke – vaata Lüke.

S

  • Saatuse arv – liiaga naturaal­arv, mille päris­jagajate hulga mitte ühegi osa­hulga elementide summa ei võrdu arvu enesega.
  • Samasihilised vektorid – vaata Kollineaarsed vektorid.
  • Samasus – võrdus, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral.
  • Sama­suunalised vektorid – kollineaarsed vektorid, mille suund on ühe­sugune.
  • Samaväärsed võrrandid – samu tundmatuid sisaldavad võrdsete lahendi­hulkadega võrrandid.
  • Samaväärsed võrratused – samu muutujaid sisaldavad võrratused, millel on samad lahendid või neil mõlemal lahendid puuduvad.
  • Samaväärsusteisendus ehk samasusteisendus – teisendus, mis ei muuda võrrandi lahendi­hulka.
  • Sarnased juur­avaldised – juur­avaldised, mis erinevad üks­teisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse.
  • Sektor – ringi osa, mis jääb kahe raadiuse ja ring­joone kaare vahele.
  • Sektori pindala – vaata Ringi sektori pindala.
  • Seotud vektor – vektor, mille algus­punkt asub ette­antud punktis.
  • Siinus – vaata Teravnurga siinus ja Nurga siinus.
  • Siinus­funktsioon – võrdusega 𝑦 = sin 𝑥 defineeritud funktsioon.
  • Siinus­funktsiooni periood – 2π, st kehtib võrdus
    sin (𝑥 + 𝑛 · 2π) = sin 𝑥, kus 𝑛 ∈ 𝐙.
  • Siinusteoreem – kolm­nurga küljed on võrdelised vastas­nurkade siinustega.
  • Sinusoid – kõver­joon, mis kujutab siinus- ja koosinus­funktsiooni graafiliselt.
  • Sirge algordinaat – tasandil sirge ja 𝑦-telje lõike­punkti teine koordinaat (ordinaat).
  • Sirge sihivektor – iga vektor, mis on paralleelne vaadeldava sirgega ehk mille siht ühtib vaadeldava sirge sihiga.
  • Sirge siht – ühine omadus, mis kirjeldab kõigi oma­vahel paralleelsete sirgete asendit.
  • Sirge tõus – sirge tõusu­nurga tangens.
  • Sirge tõusunurk – nurk (või selle nurga suurus), mille moodustavad tasandil asuva sirge 𝑥-teljest ülalpool asuv osa ja 𝑥-telje positiivses suunas olev kiir; 𝑥-teljega ühtiva või paralleelse sirge tõusu­nurga suuruseks on 0°.
  • Sirge võrrand – võrdus, mis kirjeldab kõikide sirge punktide ühist omadust. Sirge võrrandit saab koostada teades näiteks:
    kahte selle sirge punkti;
    sirge tõusu ja ühte punkti;
    sirge tõusu ja algordinaati.
    Sirge võrrand teisendatakse tavaliselt lihtsamale kujule, kus võrrandi kõik liikmed on viidud võrdus­­märgist vasakule või siis avaldatakse muutuja 𝑦.
  • Sirge üldvõrrand – lineaarvõrrand 𝐴𝑥 + 𝐵𝑦 + 𝐶 = 0, kus 𝑥 ja 𝑦 on sirge mis tahes punkti koordinaadid ning vähemalt üks kordajatest 𝐴 või 𝐵 erineb nullist.
  • Sirgete lõikumine – olukord, kus vaadeldavatel sirgetel on üks ühine punkt.
  • Sirgete paralleelsus – olukord, kus vaadeldavad sirged asuvad ühel tasandil ega lõiku.
  • Sirgete ristumine – olukord, kus vaadeldavate sirgete lõikumisel tekivad täisnurgad.
  • Sirgete vastastikused asendid – samal tasandil asuvate sirgete korral üks järgmistest võimalikest olukordadest: kaks sirget ühtivad või on paralleelsed või sirged lõikuvad.
  • Sirgete ühtimine – olukord, kus vaadeldavaid sirgeid saab esitada ühe ja sama võrrandiga.
  • Skalaar ehk skalaarne suurus – suurus, mida saab esitada vaid ühe arvu abil.
  • Skalaar­korrutis – vaata Vektorite skalaar­korrutis.
  • Skalaar­ruut – vaata Vektori skalaar­ruut.

T

  • Taandamata ruut­võrrand – ruut­võrrand, mille ruut­liikme kordaja ei ole 1.
  • Taandamis­valemid – valemid, mis võimaldavad taandada 360°-st suuremate nurkade siinuse, koosinuse või tangensi leidmise nurkade 0° ≤ α < 360° siinuse, koosinuse või tangensi leidmisele või negatiivse nurga (–α) siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise vastava positiivse nurga (α) siinuse, koosinuse või tangensi leidmisele.
  • Taandatud ruut­võrrand – ruut­võrrand, mille ruut­liikme kordaja on 1.
  • Tangens – vaata Teravnurga tangens ja Nurga tangens.
  • Tangens­funktsioon – võrdusega 𝑦 = tan 𝑥 defineeritud funktsioon.
  • Tangens­funktsiooni periood – π, st kehtib võrdus
    tan (𝑥 + 𝑛 · π) = tan 𝑥, kus 𝑛 ∈ 𝐙.
  • Tangensoid – kõver­jooned, mis kujutavad tangens­funktsiooni graafiliselt.
  • Tehted vektoritega – vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine.
  • Teravnurga koosinus – täis­nurkses kolm­nurgas terav­nurga ɑ lähis­kaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis cos ɑ.
  • Teravnurga siinus – täis­nurkses kolm­nurgas terav­nurga ɑ vastas­kaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis sin ɑ.
  • Teravnurga tangens – täis­nurkses kolm­nurgas terav­nurga ɑ vastas­kaateti ja lähis­kaateti suhe. Tähis tan ɑ.
  • Tervik – üksik­osadest moodustuv kogum, mida käsitatakse ühtsena.
  • Trigonomeetria – matemaatika haru, mis käsitleb kolm­nurga külgede ja nurkade vastastikuseid seoseid ning nende rakendusi geomeetrias.
  • Trigonomeetria põhi­valemid – valemid, mis seovad ühe ja sama nurga siinuse, koosinuse ja tangensi.
    Kolm põhilist on:
    1) ühe ja sama nurga siinuse ja koosinuse ruutude summa on võrdne ühega;
    2) nurga tangens on võrdne sama nurga siinuse ja koosinuse jagatisega;
    3) arvu üks ja nurga tangensi ruudu summa on võrdne sama nurga koosinuse ruudu pöörd­väärtusega.
  • Trigonomeetrilised funktsioonid – vaata Nurga trigonomeetrilised funktsioonid.
  • Trigonomeetriliste funktsioonide täpseid väärtusi – nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270° ja 360° siinuse, koosinuse ja tangensi väärtused.
  • Tõus – abstsiss­telje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vahelise nurga tangens. Tavaliselt tähistatakse tähega 𝑘.
    𝑘 = tan ɑ
  • Tõus – vaata Sirge tõus.
  • Tõusev sirge – sirge, mille tõusu­nurgaks on terav­nurk.
  • Tõusunurk – abstsiss­telje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vaheline nurk, mis võetakse kella­osuti liikumisele vastas­suunas.
  • Täiendus­nurgad – kaks nurka, mille summa on 90°.
  • Täiendus­nurkade valemid – valemid, mis näitavad kuidas kasutada täiendus­nurkadega trigonomeetrilisi funktsioone.
  • Täisarv – üks arvudest ..., –2, –1, 0, 1, 2, ...
  • Täisarvude hulk – 𝐙 = { …; –3; –2; –1; 0; 1; 2; 3; ... }
  • Täis­arvulise astendajaga aste – aste, milles astendaja on kas naturaal­arv või naturaal­arvu vastand­arv.
  • Täisavaldis – avaldis, mis ei sisalda muutujaid jagajas.
  • Täis­nurkse kolm­nurga lahendamine – täisnurkse kolmnurga puuduvate elementide leidmine.
  • Täispööre – nurk, mis tekib kiire pööramisel ümber oma ots­punkti ühes ja samas suunas seni, kuni kiir jõuab tagasi oma esi­algsesse asendisse; täis­pöörde suurus on 360°.
  • Tühi hulk – hulk, milles pole ühtki elementi. Tähis ∅.

U

  • Uuskraadimõõt – kümnend­süsteemis nurga mõõt­ühikute süsteem, mille põhi­ühikuks on goon. 1 goon on 1/100 täis­nurgast ehk 1/400 täis­ringist.
    90° = 100ᵍ

V

  • Vaba­vektor – vektor, mille korral vektori algus­punkti asu­koht pole oluline.
  • Vahemik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust
    𝑎 < 𝑥 < 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaal­arvud. Tähis (𝑎; 𝑏).
  • Vastandarv – arv, mis erineb antud arvust ainult märgi poolest. Arvu ja selle vastand­arvu summa on alati 0.
  • Vastand­vektor – vektor, millel on antud vektoriga võrdne pikkus ja ühe­sugune siht, kuid suund on vastu­pidine.
  • Vastas­suunalised vektorid – kollineaarsed vektorid, mille suund ei ole sama.
  • Vektor – suunaga varustatud (ehk suunatud) lõik, vektorit iseloomustavad siht, suund ja pikkus.
  • Vektori koordinaadid – kui vektor on avaldatud telgede suunaliste ühik­vektorite kaudu kujul 𝑋𝑖 + 𝑌𝑗, siis on vektori koordinaatideks järjestatud arvu­paar (𝑋; 𝑌).
    Vektori koordinaadid avalduvad vektori lõpp-punkti ja algus­punkti sama­nimeliste koordinaatide vahedena.
  • Vektori korrutamine arvuga – vektori ja reaal­arvu korrutis on  esi­algse vektoriga kollineaarne vektor, mille pikkus on antud arvu absoluut­väärtuse ja esi­algse vektori pikkuse korrutis. Kui antud arv on positiivne, siis saadud vektor on esi­algsega sama­suunaline; kui antud arv on negatiivne, siis saadud vektor on esi­algsega vastas­suunaline; kui antud arv on null, siis saadud vektor on null­vektor.
    Vektori korrutamisel mingi arvuga tuleb selle arvuga korrutada vektori koordinaadid.
  • Vektori lahutamine komponentideks – tasandil vektori esitamine kahe ette­antud sihiga vektori (tavaliselt 𝑥-telje ja 𝑦-telje sihilise vektori) summana.
  • Vektori pikkus – vektorit kujutava lõigu pikkus. Võrdub ruut­juurega vektori koordinaatide ruutude summast.
  • Vektori rakendus­punkt ehk vektori algus­punkt – vektorile vastava lõigu see ots­punkt, mis vektori tähistuses asub esimesel kohal.
  • Vektori skalaar­ruut – vektori skalaar­korrutis ise­endaga. Vektori skalaar­ruut võrdub vektori pikkuse ruuduga.
  • Vektoriaalne suurus – suurus, mille korral lisaks arvulisele väärtusele on oluline ka suund.
  • Vektorite kollineaarsus – vektorite omadus olla ühe ja sama sihiga. Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised.
  • Vektorite lahutamine – vektorite vahe koordinaatideks on lahutatavate vektorite vastavate koordinaatide vahed.
  • Vektorite liitmine – vektorite summa koordinaatideks on liidetavate vektorite vastavate koordinaatide summad.
  • Vektorite rist­seisu tunnus – kaks null­vektorist erinevat vektorit on risti siis ja ainult siis, kui nende vektorite skalaar­korrutis on null.
  • Vektorite skalaar­korrutis – arv, mis võrdub nende vektorite pikkuste ja vektorite­vahelise nurga 𝜑 koosinuse korrutisega. Koordinaatides antud vektorite skalaarkorrutis tasandil on võrdne nende vektorite sama­nimeliste koordinaatide korrutiste summaga.
  • Vektorite summa – vektor, mis on suunatud esimese vektori algus­punktist teise vektori lõpp-punkti, kui teise vektori algus­punkt ühtib esimese vektori lõpp-punktiga.
  • Vektorite vahe – vektori ja selle vastand­vektori summa.
  • Vektorite võrdsus – kui vektorid on võrdsed, siis on võrdsed ka nende sama­nimelised koordinaadid.
  • Venni diagramm – diagramm, millega kujutatakse hulkasid ja nende oma­vahelisi suhteid tasandile joonistatud piir­kondadena.
  • Võrde põhiomadus – võrde välis­liikmete korrutis on võrdne tema sise­liikmete korrutisega.
  • Võrdsed vektorid – vektorid, millel on sama siht, sama suund ja võrdne pikkus.
  • Võrdus – kaks avaldist, mis on ühendatud võrdus­märgiga.
  • Võrrand – tundmatut sisaldav võrdus.
  • Võrrandi lahend – arv, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrduse.
  • Võrrandi määramis­piirkond – tundmatu väärtuste hulk, mille korral kõik võrrandis leiduvad avaldised on määratud ehk arvutatavad.
  • Võrrandi­süsteem – kaks või enam ühtesid ja samu tundmatuid sisaldavat võrrandit, mille otsitakse ühiseid lahendeid.
  • Võrratus – kaks avaldist, mis on ühendatud võrratus­märgiga.
  • Võrratuse lahendid – muutuja need väärtused, mille asendamisel võrratusse saadakse tõene arv­võrratus.
  • Võrratuse­süsteem – kaks või enam ühtesid ja samu tundmatuid sisaldavat võrratust, mille otsitakse ühiseid lahendeid.
  • Võrratuse­süsteemi lahendid – süsteemi kuuluvate võrratuste lahendite ühisosa.
  • Võrratuste omadused – teisendused, mis jätavad saadava võrratuse esi­algsega sama­väärseks.
  • Võõrlahend – võrrandi teisendamise käigus tekkivad lahendid, mis ei ole esi­algse võrrandi lahenditeks.

Ü