A
- Abstsiss ehk 𝑥-koordinaat – punkti esimene koordinaat, mis saadakse 𝑥-teljelt ja näitab punkti kaugust 𝑦-teljest.
- Ahelvõrratus – võrratusesüsteem, mis on esitatud ühe avaldisena.
- Algebraline murd – täisavaldiste jagatis.
- Algordinaat – vaata Sirge algordinaat.
- Analüütiline geomeetria – geomeetria osa, mis uurib geomeetrilisi kujundeid algebraliste vahenditega, tuginedes punkti esitamisele koordinaatides (arvupaarina tasandil või arvukolmikuna ruumis).
- Arvtelg – sirge, millel on määratud nullpunkt, ühiklõik ja positiivne suund.
- Arvu absoluutväärtus – positiivse arvu ja nulli korral antud arv ise ning negatiivse arvu korral selle arvu vastandarv. Arvu absoluutväärtus näitab antud arvu arvteljel kujutava punkti kaugust nullpunktist.
- Arvu standardkuju – korrutisena kirjutatud arv kujul𝑎 · 10ⁿ, kus 1 ≤ 𝑎 < 10 ja 𝑛 ∈ 𝐙.
- Arvu tüvi – standardkujul esitatud arvus tegur 𝑎.
- Arvu 𝑛-es juur – astendamise pöördtehe, millega leitakse astme alus ehk millist arvu tuleks astendada arvuga 𝑛, et saada juuremärgi alune arv (juuritav).
- Arvvõrratus – võrratus, mis sisaldab ainult arve.
- Asendusvõte – võrrandisüsteemi lahendusvõte, kus avaldatakse ühest võrrandist muutuja ja asendatakse see teise võrrandisse.
- Astendamise põhivalemid – astmete korrutamise ja jagamise, astme astendamise ning korrutise ja jagatise astendamise valemid.
D
- Descartes'i ristkoordinaadistik – ristkoordinaadistiku täpsem nimetus, mis tuleneb koordinaadistiku kasutuselevõtja prantsuse matemaatiku René Descartes´i nimest.
- DIN formaat – Saksa Standardiseerimiskomisjoni esitatud standard mitmesuguste nahk-, plekk-, papp- ja pabertoodete jaoks. Lühend DIN pärineb saksakeelsetest sõnadest Deutsche Industrie-Norm (tõlkes Saksa tööstusstandard).
G
- Goon ehk uuskraad ehk kümnendkraad – kümnendsüsteemil põhinev nurga mõõtühik. 1 goon on 1/100 täisnurgast ehk 90° = 100ᵍ.
- Graafiline võte – võrrandisüsteemi lahendusvõte, kus joonestatakse koordinaatteljestikku võrranditele vastavate funktsioonide graafikud. Võrrandisüsteemi lahendiks on nende graafikute lõikepunktide koordinaadid.
H
- Hulga element – hulka kuuluv objekt.
- Hulk – eri objektide kogum. Matemaatikas üks algmõistetest.
- Hulkade ühend – hulk, mis saadakse, kui võetakse kokku kõik elemendid, mis kuuluvad kas ühte või teise hulka või mõlemasse. Hulkade 𝐴 ja 𝐵 ühend kirjutatakse 𝐴 ∪ 𝐵.
- Hulkade ühisosa – hulk, mis koosneb kõikidest elementidest, mis kuuluvad nii ühte hulka kui ka teise hulka. Hulkade 𝐴 ja 𝐵 ühisosa kirjutatakse 𝐴 ∩ 𝐵.
- Hulknurgareegel ehk murdjoonereegel vektorite liitmisel – reegel mitme vektori liitmiseks. Selle reegli järgi valitakse esimese vektori alguspunkt vabalt ja iga järgnev vektor rakendatakse eelneva vektori lõpp-punkti. Summat kujutab sel juhul vektor, mis on suunatud esimese vektori alguspunktist viimase vektori lõpp-punkti.
- Hüperbool – pöördvõrdelise seose 𝑥𝑦 = 𝑎 graafik.
I
- Irratsionaalarv – lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd.
- Irratsionaalarvu lähend – irratsionaalarvu ligikaudne väärtus.
- Irratsionaalarvu täpne väärtus – juuremärke või arvu π sisalduva avaldisena esitatud arv.
- Irratsionaalavaldis ehk juuravaldis – juurimistehet sisaldav avaldis.
- Irratsionaalavaldise lihtsustamine – irratsionaalavaldises kõigi tehete sooritamine vastavalt tehete järjekorrale. Vastus on võimalikult lihtne algebraline murd või täisavaldis.
- Irratsionaalavaldise tegurdamine – irratsionaalavaldise teisendamine korrutiseks kasutades sulgude ette toomist ja/või korrutamise abivalemeid.
J
- Joone võrrand – kahe muutujaga (𝑥 ja 𝑦) võrrand, mida rahuldavad tasandil paikneva joone iga punkti koordinaadid ja ainult need.
- Juur – arv, mille 𝑛-es aste on juuritav.
- Juuravaldis – vaata Irratsionaalavaldis.
- Juuravaldiste koondamine – sarnaste juuravaldiste liitmine.
- Juurija – arv, mis näitab, millises astmes on juur. Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata.
- Juurimistehe ehk juurimine – astme 𝑎ⁿ ja astendaja 𝑛 põhjal astme aluse leidmine. Juurimine on astendamise pöördtehe.
- Juuritav – arv, millest juur leitakse.
- Juurte omadused – omadused, mis kehtivad juurte arvutamisel ja tehetel juurtega.
K
- Kaareradiaan – raadiuse pikkune ringjoone kaar.
- Kohavektor – fikseeritud punktist (tavaliselt koordinaatide alguspunktist) vaadeldavasse punkti suunatud vektor.
- Kollineaarsed vektorid ehk samasihilised vektorid – vektorid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel.
- Kolmnurga elemendid – kolmnurga küljed ja nurgad.
- Kolmnurga lahendamine – kolmnurga puuduvate elementide leidmine.
- Kolmnurga pindala – võrdub aluse ja sellele joonestatud kõrguse poolkorrutisega või kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poolkorrutisega.
- Kolmnurgareegel ehk murdjoonereegel vektorite liitmisel – reegel kahe vektori liitmiseks, mille korral teine vektor rakendatakse esimese vektori lõpp-punkti. Summaks on vektor, mis on suunatud esimese vektori alguspunktist teise vektori lõpp-punkti. Hulknurgareegli erijuht.
- Koordinaatide meetod – meetod, mis võimaldab geomeetrilisi kujundeid uurida algebraliste vahenditega, kasutades koordinaadistikku.
- Koordinaattasand – tasand, millele on joonestatud koordinaatteljestik.
- Koordinaatteljestik ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem – kaks tasandil asuvat koordinaattelge (horisontaalne 𝑥-telg ja vertikaalne 𝑦-telg), mille abil määratakse punkti asukoht tasandil.
- Koosinus – vaata Teravnurga koosinus ja Nurga koosinus.
- Koosinusfunktsioon – võrdusega 𝑦 = cos 𝑥 defineeritud funktsioon.
- Koosinusfunktsiooni periood – 2π, st kehtib võrduscos (𝑥 + 𝑛 · 2π) = cos 𝑥, kus 𝑛 ∈ 𝐙.
- Koosinusteoreem – kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis.
- Kraadimõõt – 60-ndsüsteemis nurga mõõtühikute süsteem, mille ühikuteks on kraad (tähis °), minut (tähis ′) ja sekund (tähis ″).1° = 60′ = 3600′′
- Kujundi lüke – vaata Lüke.
- Kujutis – punkt, mis saadakse antud punkti lükkel etteantud vektoriga.
- Kümnendmurd – koma abil esitatud murdarv.
L
- Lahenduv võrrand – võrrand, millel leidub lahendeid.
- Langev sirge – sirge, mille tõusunurgaks on nürinurk.
- Libisev vektor – vektor, mille alguspunkt võib asuda ühe sirge erinevates punktides, vektor võib libiseda piki sirget.
- Liiaga arv – naturaalarv, mille pärisjagajate summa on suurem kui arv ise.
- Liitmisvõte – võrrandisüsteemi lahendusvõte, mille käigus teisendatakse võrrandeid nii, et ühe tundmatu kordajad oleksid vastandarvud. Seejärel võrrandid liidetakse ja saadakse ühe tundmatuga lineaarvõrrand.
- Lineaarvõrrand – võrrand, kus tundmatu on esimeses astmes, s.t tundmatu astendaja on 1.Normaalkuju: 𝑎𝑥 + 𝑏 = 0.
- Lineaarvõrratus – võrratus, kus tundmatu on esimeses astmes, s.t tundmatu astendaja on 1. Normaalkuju:𝑎𝑥 + 𝑏 < 0 (või 𝑎𝑥 + 𝑏 > 0 või 𝑎𝑥 + 𝑏 ≤ 0 või 𝑎𝑥 + 𝑏 ≥ 0).
- Lineaarvõrratusesüsteem – võrratusesüsteem, mille kõik võrratused on lineaarsed.
- Lõigu keskpunkt arvteljel – selle koordinaat võrdub lõigu otspunktide koordinaatide aritmeetilise keskmisega.
- Lõigu keskpunkt koordinaattasandil – selle koordinaatideks on lõigu otspunktide samanimeliste koordinaatide aritmeetilised keskmised.
- Lõigu pikkus arvteljel – võrdub lõigu otspunktide koordinaatide vahe absoluutväärtusega.
- Lõigu pikkus koordinaattasandil – võrdub lõigu otspunktide samanimeliste koordinaatide vahe ruutude summa ruutjuurega.
- Lõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑎 ≤ 𝑥 ≤ 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaalarvud, mida nimetatakse lõigu otspunktideks. Tähis [𝑎; 𝑏].
- Lõplik kümnendmurd – kümnendmurd, milles on olemas viimane nullist erinev numbrikoht.
- Lõpmatu kümnendmurd – kümnendmurd, milles puudub viimane numbrikoht.
- Lõpmatu perioodiline kümnendmurd – kümnendmurd, milles viimane number või numbrirühm kordub lõputult.
- Lõpmatu poollõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑥 ≤ 𝑎 (või võrratust 𝑥 ≥ 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaalarvud. Tähised (–∞; 𝑎] ja [𝑏; ∞).
- Lõpmatu vahemik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust 𝑥 < 𝑎 (või võrratust 𝑥 > 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaalarvud. Tähised (–∞; 𝑎) ja (𝑏; ∞).
- Lüke ehk kujundi lüke ehk rööplüke ehk paralleellüke – teisendus, mille korral kujundi kõik punktid liiguvad ühes ja samas suunas edasi võrdse pikkusega lõigu võrra. Lükke tulemusena saadakse esialgse kujundiga võrdne kujund.
- Lükkevektor – vektor, mis määrab vaadeldava lükke (lükke suuna ja pikkuse).
M
- Minut – nurga mõõtühik. Tähis 1′. 1° = 60′.
- Mittelahenduv võrrand – võrrand, millel lahendid puuduvad.
- Mittenegatiivne – positiivne või võrdne nulliga.
- Mittepositiivne – negatiivne või võrdne nulliga.
- Mitterange võrratus – võrratus, mis sisaldab märki ≤ või ≥.
- Murdarv – reaalarv, mis pole täisarv.
- Murdavaldis – avaldis, mis sisaldab muutujaid jagajas.
- Murdjoonereegel vektorite liitmisel – vaata Kolmnurgareegel vektorite liitmisel ja Hulknurgareegel vektorite liitmisel.
- Murdvõrrand – võrrand, mis sisaldab tundmatut murru nimetajas.
- Murdvõrrandi koostamine – tekstülesande lahendamine murdvõrrandi abil.
- Murruline astendaja – ratsionaalarvulise astendaja korral näitab murru nimetaja, mitmes juur tuleb astme alusest leida ja murru lugeja, mitmes aste.
N
- Naturaalarv – üks arvudest 0; 1; 2; 3; ...
- Naturaalarvude hulk – 𝐍 = { 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; … }
- Negatiivne nurk – nurk, mis tekib kiire pöörlemisel negatiivses suunas ja selle nurga suurust väljendatakse negatiivse arvu abil.
- Negatiivne pöörlemissuund – kellaosuti liikumise suunaga ühtiv pöörlemise suund (päripäeva pöörlemine).
- Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid – taandamisvalemid, mis aitavad leida negatiivse nurga siinust, koosinust ja tangensit:sin(–α) = –sin α, cos(–α) = cos α, tan(–α) = –tan α.
- Negatiivsete täisarvude hulk – 𝐙⁻ = { …; –3; –2; –1 }
- Nihe – vektor, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta.
- Nullvektor – vektor, mille pikkus on null.
- Nurga alghaar ehk liikumatu haar – kiire asend, millest algab nurka määrava kiire pöörlemine.
- Nurga koosinus – nurga lõpphaara mis tahes punkti abstsissi suhe selle punkti kaugusesse koordinaatide alguspunktist.
- Nurga liikumatu haar – vaata Nurga alghaar.
- Nurga liikuv haar – vaata Nurga lõpphaar.
- Nurga lõpphaar ehk liikuv haar – kiire asend, millega lõpeb nurka määrava kiire pöörlemine.
- Nurga siinus – nurga lõpphaara mis tahes punkti ordinaadi suhe selle punkti kaugusesse koordinaatide alguspunktist.
- Nurga siinus, koosinus ja tangens veerandite järgi – I veerandi nurkade korral on sin α > 0, cos α > 0, tan α > 0;II veerandi nurkade korral on sin α > 0, cos α < 0, tan α < 0;III veerandi nurkade korral on sin α < 0, cos α < 0, tan α > 0;IV veerandi nurkade korral on sin α < 0, cos α > 0, tan α < 0.
- Nurga tangens – nurga lõpphaara mis tahes punkti ordinaadi ja abstsissi suhe.
- Nurga trigonomeetrilised funktsioonid – mis tahes nurga siinus, koosinus ja tangens.
- Nurgakraad – vaata Kraad.
- Nurgaradiaan – vaata Radiaan.
- Nurk veerandite järgi – vastavalt sellele, millises veerandis asub nurga lõpphaar, nimetatakse nurka kas esimese veerandi nurgaks, teise veerandi nurgaks, kolmanda veerandi nurgaks või neljanda veerandi nurgaks.
- Nurk vektorite vahel – vähim kahest nurgast, mis tekivad kahe vektori rakendamisel ühisesse alguspunkti.Vektorite vahelise nurga koosinus on võrdne vektorite skalaarkorrutise ja vektorite pikkuste korrutise jagatisega.
- Nurkade liigitamine – nurkade nimetamine erinevate tunnuste või omaduste alusel.
O
- Ordinaat ehk 𝑦-koordinaat – punkti teine koordinaat, mis saadakse 𝑦-teljelt ja näitab punkti kaugust 𝑥-teljest.
- Osa – määratletud suurusega kogus või hulk.
- Osahulk – hulk, mis moodustab mingi osa teisest hulgast.
P
- Paarisarvulise juurijaga juur – juur, mida saab leida vaid mittenegatiivsest reaalarvust ja see juur peab olema ka ise mittenegatiivne.
- Paarituarvulise juurijaga juur – juur, mida saab leida igast reaalarvust ja vastavalt juuritava märgile on see juur kas positiivne või negatiivne.
- Parabool – ruutfunktsiooni graafik ehk joon tasandil, mille iga punkti 𝑃 kaugus kindlast punktist 𝐹 (parabooli fookusest) on võrdne kaugusega kindlast sirgest 𝑠 (parabooli juhtjoonest).
- Parabooli fookus – punkt, mille kaugus ruutparabooli igast punktist 𝑃 on võrdne selle punkti kaugusega parabooli juhtjoonest.
- Paralleellüke – vaata Lüke.
- Paralleelsed sirged – sirged, mis asuvad ühel tasandil ega lõiku.
- Perioodiline funktsioon – funktsioon, mille väärtus ei muutu, kui argumendile liita või sellest lahutada teatav positiivne arv 𝑝.
- Poollõik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust𝑎 < 𝑥 ≤ 𝑏 (või võrratust 𝑎 ≤ 𝑥 < 𝑏), kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaalarvud. Tähised (𝑎; 𝑏] ja [𝑎; 𝑏).
- Positiivne nurk – nurk, mis tekib kiire pöörlemisel positiivses suunas ja selle nurga suurust väljendatakse positiivse arvu abil.
- Positiivne pöörlemissuund – kellaosuti liikumise suunale vastupidine pöörlemise suund (vastupäeva pöörlemine).
- Positiivsete täisarvude hulk – 𝐙⁺ = { 1; 2; 3; … }
- Protsent – üks sajandik osa tervikust. Tähis %.
- Punkti koordinaadid – punkti abstsissi (𝑥) ja ordinaadi (𝑦) järjestatud paar, mis määrab punkti asukoha tasandil.
- Pärisjagaja – naturaalarvu tegur, mis erineb sellest arvust.
R
- Radiaan – kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
- Radiaanmõõt – nurkade või ringjoone kaarte mõõtmise süsteem, mille ühikuks on radiaan.
- Range võrratus – võrratus, mis sisaldab märki < või >.
- Ratsionaalarv – arv, mis avaldub kahe täisarvu jagatisena, kusjuures jagaja ei tohi olla null. Iga ratsionaalarvu saab esitada ka kas lõpliku või lõpmatu perioodilise kümnendmurruna.
- Ratsionaalarvude hulk – 𝐐 = {...; –54,(1); ...; –7; ...; 0; ...; 5,17; ...; 111; ...}
- Ratsionaalavaldis – avaldis, milles võivad esineda muutujate ja/või arvude liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine ning astendamine täisarvuga.
- Ratsionaalavaldise lihtsustamine – ratsionaalavaldise teisendamine võimalikult lihtsaks algebraliseks murruks või täisavaldiseks.
- Reaalarv – lõpmatu kümnendmurd.
- Reaalarvu absoluutväärtus – positiivse reaalarvu ja nulli korral antud arv ise ning negatiivse reaalarvu korral selle arvu vastandarv.
- Reaalarvude hulk – 𝐑 = {...; –86,2; ...; –15; ...; –√3; ...; 0; ...; π; ...; 13; ...; 123,(45); ...}
- Ringi sektori pindala – kui sektori nurk on α kraadi, siis sektori pindala võrdub nurga suuruse, arvu π ja raadiuse pikkuse ruudu korrutise ning arvu 360 jagatisega;kui sektori nurk on 𝑥 radiaani, siis sektori pindala võrdub nurga suuruse ja raadiuse pikkuse ruudu korrutise ning arvu 2 jagatisega.
- Ringjoone kaare pikkus – kui kaarele vastav kesknurk on α kraadi, siis võrdub ringjoone kaare pikkus nurga suuruse, arvu π ja raadiuse pikkuse korrutise ning arvu 180 jagatisega;kui kaarele vastav kesknurk on 𝑥 radiaani, siis võrdub ringjoone kaare pikkus nurga suuruse ja raadiuse pikkuse korrutisega.
- Ringjoone võrrand – võrrand kujul (𝑥 – 𝑎)² + (𝑦 – 𝑏)² = 𝑟², kus 𝑥 ja 𝑦 on ringjoone mis tahes punkti koordinaadid, 𝐾(𝑎; 𝑏) on ringjoone keskpunkt ja 𝑟 on ringjoone raadius.
- Ristkoordinaadistik – paarikaupa ristuvate telgedega koordinaadistik.
- Ristuvad sirged – kaks sirget, mille lõikumisel tekib neli ühise tipuga täisnurka.
- Ruutfunktsioon – funktsioon, mille üldkuju on𝑦 = 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐, kus 𝑎 ≠ 0, 𝑏 ja 𝑐 on reaalarvud.
- Ruutfunktsiooni graafik – parabool. Tasandi selline punktihulk, mille iga punkti kaugus tasandi fikseeritud punktist ja sirgest on võrdne.
- Ruutjuur – mittenegatiivse arvu 𝑎 korral selline positiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga 𝑎.Sümbolites: √𝑎 = 𝑏, kui 𝑏² = 𝑎 ja 𝑎 ≥ 0, 𝑏 ≥ 0.
- Ruutvõrrand – teise astme võrrand normaalkujul𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 = 0, kus 𝑎, 𝑏 ja 𝑐 on antud arvud (𝑎 ≠ 0) ja 𝑥 on tundmatu.
- Ruutvõrrandi diskriminant – ruutvõrrandi lahendivalemis ruutjuuremärgi alune avaldis. Tähis 𝐷.𝐷 = 𝑏² – 4𝑎𝑐
- Ruutvõrratus – võrratus, kus tundmatu kõrgeim aste on ruut, s.t tundmatu astendaja on ülimalt 2.Normaalkuju: 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 < 0 (või 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 > 0 või𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 ≤ 0 või 𝑎𝑥² + 𝑏𝑥 + 𝑐 ≥ 0).
- Rööpküliku pindala – võrdub aluse ja kõrguse korrutisega või kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega.
- Rööpkülikureegel vektorite liitmisel – reegel kahe mittekollineaarse vektori liitmiseks: konstrueerides ühise alguspunktiga vektoritele rööpküliku, on vektorite summaks samast punktist lähtuv rööpküliku diagonaal.
- Rööplüke – vaata Lüke.
S
- Saatuse arv – liiaga naturaalarv, mille pärisjagajate hulga mitte ühegi osahulga elementide summa ei võrdu arvu enesega.
- Samasihilised vektorid – vaata Kollineaarsed vektorid.
- Samasus – võrdus, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral.
- Samasuunalised vektorid – kollineaarsed vektorid, mille suund on ühesugune.
- Samaväärsed võrrandid – samu tundmatuid sisaldavad võrdsete lahendihulkadega võrrandid.
- Samaväärsed võrratused – samu muutujaid sisaldavad võrratused, millel on samad lahendid või neil mõlemal lahendid puuduvad.
- Samaväärsusteisendus ehk samasusteisendus – teisendus, mis ei muuda võrrandi lahendihulka.
- Sarnased juuravaldised – juuravaldised, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse.
- Sektor – ringi osa, mis jääb kahe raadiuse ja ringjoone kaare vahele.
- Sektori pindala – vaata Ringi sektori pindala.
- Seotud vektor – vektor, mille alguspunkt asub etteantud punktis.
- Siinus – vaata Teravnurga siinus ja Nurga siinus.
- Siinusfunktsioon – võrdusega 𝑦 = sin 𝑥 defineeritud funktsioon.
- Siinusfunktsiooni periood – 2π, st kehtib võrdussin (𝑥 + 𝑛 · 2π) = sin 𝑥, kus 𝑛 ∈ 𝐙.
- Siinusteoreem – kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega.
- Sinusoid – kõverjoon, mis kujutab siinus- ja koosinusfunktsiooni graafiliselt.
- Sirge algordinaat – tasandil sirge ja 𝑦-telje lõikepunkti teine koordinaat (ordinaat).
- Sirge sihivektor – iga vektor, mis on paralleelne vaadeldava sirgega ehk mille siht ühtib vaadeldava sirge sihiga.
- Sirge siht – ühine omadus, mis kirjeldab kõigi omavahel paralleelsete sirgete asendit.
- Sirge tõus – sirge tõusunurga tangens.
- Sirge tõusunurk – nurk (või selle nurga suurus), mille moodustavad tasandil asuva sirge 𝑥-teljest ülalpool asuv osa ja 𝑥-telje positiivses suunas olev kiir; 𝑥-teljega ühtiva või paralleelse sirge tõusunurga suuruseks on 0°.
- Sirge võrrand – võrdus, mis kirjeldab kõikide sirge punktide ühist omadust. Sirge võrrandit saab koostada teades näiteks:kahte selle sirge punkti;sirge tõusu ja ühte punkti;sirge tõusu ja algordinaati.Sirge võrrand teisendatakse tavaliselt lihtsamale kujule, kus võrrandi kõik liikmed on viidud võrdusmärgist vasakule või siis avaldatakse muutuja 𝑦.
- Sirge üldvõrrand – lineaarvõrrand 𝐴𝑥 + 𝐵𝑦 + 𝐶 = 0, kus 𝑥 ja 𝑦 on sirge mis tahes punkti koordinaadid ning vähemalt üks kordajatest 𝐴 või 𝐵 erineb nullist.
- Sirgete lõikumine – olukord, kus vaadeldavatel sirgetel on üks ühine punkt.
- Sirgete paralleelsus – olukord, kus vaadeldavad sirged asuvad ühel tasandil ega lõiku.
- Sirgete ristumine – olukord, kus vaadeldavate sirgete lõikumisel tekivad täisnurgad.
- Sirgete vastastikused asendid – samal tasandil asuvate sirgete korral üks järgmistest võimalikest olukordadest: kaks sirget ühtivad või on paralleelsed või sirged lõikuvad.
- Sirgete ühtimine – olukord, kus vaadeldavaid sirgeid saab esitada ühe ja sama võrrandiga.
- Skalaar ehk skalaarne suurus – suurus, mida saab esitada vaid ühe arvu abil.
- Skalaarkorrutis – vaata Vektorite skalaarkorrutis.
- Skalaarruut – vaata Vektori skalaarruut.
T
- Taandamata ruutvõrrand – ruutvõrrand, mille ruutliikme kordaja ei ole 1.
- Taandamisvalemid – valemid, mis võimaldavad taandada 360°-st suuremate nurkade siinuse, koosinuse või tangensi leidmise nurkade 0° ≤ α < 360° siinuse, koosinuse või tangensi leidmisele või negatiivse nurga (–α) siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise vastava positiivse nurga (α) siinuse, koosinuse või tangensi leidmisele.
- Taandatud ruutvõrrand – ruutvõrrand, mille ruutliikme kordaja on 1.
- Tangens – vaata Teravnurga tangens ja Nurga tangens.
- Tangensfunktsioon – võrdusega 𝑦 = tan 𝑥 defineeritud funktsioon.
- Tangensfunktsiooni periood – π, st kehtib võrdustan (𝑥 + 𝑛 · π) = tan 𝑥, kus 𝑛 ∈ 𝐙.
- Tangensoid – kõverjooned, mis kujutavad tangensfunktsiooni graafiliselt.
- Tehted vektoritega – vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine.
- Teravnurga koosinus – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis cos ɑ.
- Teravnurga siinus – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe. Tähis sin ɑ.
- Teravnurga tangens – täisnurkses kolmnurgas teravnurga ɑ vastaskaateti ja lähiskaateti suhe. Tähis tan ɑ.
- Tervik – üksikosadest moodustuv kogum, mida käsitatakse ühtsena.
- Trigonomeetria – matemaatika haru, mis käsitleb kolmnurga külgede ja nurkade vastastikuseid seoseid ning nende rakendusi geomeetrias.
- Trigonomeetria põhivalemid – valemid, mis seovad ühe ja sama nurga siinuse, koosinuse ja tangensi.Kolm põhilist on:1) ühe ja sama nurga siinuse ja koosinuse ruutude summa on võrdne ühega;2) nurga tangens on võrdne sama nurga siinuse ja koosinuse jagatisega;3) arvu üks ja nurga tangensi ruudu summa on võrdne sama nurga koosinuse ruudu pöördväärtusega.
- Trigonomeetrilised funktsioonid – vaata Nurga trigonomeetrilised funktsioonid.
- Trigonomeetriliste funktsioonide täpseid väärtusi – nurkade 0°, 30°, 45°, 60°, 90°, 180°, 270° ja 360° siinuse, koosinuse ja tangensi väärtused.
- Tõus – abstsisstelje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vahelise nurga tangens. Tavaliselt tähistatakse tähega 𝑘.𝑘 = tan ɑ
- Tõus – vaata Sirge tõus.
- Tõusev sirge – sirge, mille tõusunurgaks on teravnurk.
- Tõusunurk – abstsisstelje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vaheline nurk, mis võetakse kellaosuti liikumisele vastassuunas.
- Täiendusnurgad – kaks nurka, mille summa on 90°.
- Täiendusnurkade valemid – valemid, mis näitavad kuidas kasutada täiendusnurkadega trigonomeetrilisi funktsioone.
- Täisarv – üks arvudest ..., –2, –1, 0, 1, 2, ...
- Täisarvude hulk – 𝐙 = { …; –3; –2; –1; 0; 1; 2; 3; ... }
- Täisarvulise astendajaga aste – aste, milles astendaja on kas naturaalarv või naturaalarvu vastandarv.
- Täisavaldis – avaldis, mis ei sisalda muutujaid jagajas.
- Täisnurkse kolmnurga lahendamine – täisnurkse kolmnurga puuduvate elementide leidmine.
- Täispööre – nurk, mis tekib kiire pööramisel ümber oma otspunkti ühes ja samas suunas seni, kuni kiir jõuab tagasi oma esialgsesse asendisse; täispöörde suurus on 360°.
- Tühi hulk – hulk, milles pole ühtki elementi. Tähis ∅.
U
- Uuskraadimõõt – kümnendsüsteemis nurga mõõtühikute süsteem, mille põhiühikuks on goon. 1 goon on 1/100 täisnurgast ehk 1/400 täisringist.90° = 100ᵍ
V
- Vabavektor – vektor, mille korral vektori alguspunkti asukoht pole oluline.
- Vahemik – hulk, mille iga element 𝑥 rahuldab võrratust𝑎 < 𝑥 < 𝑏, kus 𝑎 ja 𝑏 on fikseeritud reaalarvud. Tähis (𝑎; 𝑏).
- Vastandarv – arv, mis erineb antud arvust ainult märgi poolest. Arvu ja selle vastandarvu summa on alati 0.
- Vastandvektor – vektor, millel on antud vektoriga võrdne pikkus ja ühesugune siht, kuid suund on vastupidine.
- Vastassuunalised vektorid – kollineaarsed vektorid, mille suund ei ole sama.
- Vektor – suunaga varustatud (ehk suunatud) lõik, vektorit iseloomustavad siht, suund ja pikkus.
- Vektori koordinaadid – kui vektor on avaldatud telgede suunaliste ühikvektorite kaudu kujul 𝑋𝑖 + 𝑌𝑗, siis on vektori koordinaatideks järjestatud arvupaar (𝑋; 𝑌).Vektori koordinaadid avalduvad vektori lõpp-punkti ja alguspunkti samanimeliste koordinaatide vahedena.
- Vektori korrutamine arvuga – vektori ja reaalarvu korrutis on esialgse vektoriga kollineaarne vektor, mille pikkus on antud arvu absoluutväärtuse ja esialgse vektori pikkuse korrutis. Kui antud arv on positiivne, siis saadud vektor on esialgsega samasuunaline; kui antud arv on negatiivne, siis saadud vektor on esialgsega vastassuunaline; kui antud arv on null, siis saadud vektor on nullvektor.Vektori korrutamisel mingi arvuga tuleb selle arvuga korrutada vektori koordinaadid.
- Vektori lahutamine komponentideks – tasandil vektori esitamine kahe etteantud sihiga vektori (tavaliselt 𝑥-telje ja 𝑦-telje sihilise vektori) summana.
- Vektori pikkus – vektorit kujutava lõigu pikkus. Võrdub ruutjuurega vektori koordinaatide ruutude summast.
- Vektori rakenduspunkt ehk vektori alguspunkt – vektorile vastava lõigu see otspunkt, mis vektori tähistuses asub esimesel kohal.
- Vektori skalaarruut – vektori skalaarkorrutis iseendaga. Vektori skalaarruut võrdub vektori pikkuse ruuduga.
- Vektoriaalne suurus – suurus, mille korral lisaks arvulisele väärtusele on oluline ka suund.
- Vektorite kollineaarsus – vektorite omadus olla ühe ja sama sihiga. Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised.
- Vektorite lahutamine – vektorite vahe koordinaatideks on lahutatavate vektorite vastavate koordinaatide vahed.
- Vektorite liitmine – vektorite summa koordinaatideks on liidetavate vektorite vastavate koordinaatide summad.
- Vektorite ristseisu tunnus – kaks nullvektorist erinevat vektorit on risti siis ja ainult siis, kui nende vektorite skalaarkorrutis on null.
- Vektorite skalaarkorrutis – arv, mis võrdub nende vektorite pikkuste ja vektoritevahelise nurga 𝜑 koosinuse korrutisega. Koordinaatides antud vektorite skalaarkorrutis tasandil on võrdne nende vektorite samanimeliste koordinaatide korrutiste summaga.
- Vektorite summa – vektor, mis on suunatud esimese vektori alguspunktist teise vektori lõpp-punkti, kui teise vektori alguspunkt ühtib esimese vektori lõpp-punktiga.
- Vektorite vahe – vektori ja selle vastandvektori summa.
- Vektorite võrdsus – kui vektorid on võrdsed, siis on võrdsed ka nende samanimelised koordinaadid.
- Venni diagramm – diagramm, millega kujutatakse hulkasid ja nende omavahelisi suhteid tasandile joonistatud piirkondadena.
- Võrde põhiomadus – võrde välisliikmete korrutis on võrdne tema siseliikmete korrutisega.
- Võrdsed vektorid – vektorid, millel on sama siht, sama suund ja võrdne pikkus.
- Võrdus – kaks avaldist, mis on ühendatud võrdusmärgiga.
- Võrrand – tundmatut sisaldav võrdus.
- Võrrandi lahend – arv, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrduse.
- Võrrandi määramispiirkond – tundmatu väärtuste hulk, mille korral kõik võrrandis leiduvad avaldised on määratud ehk arvutatavad.
- Võrrandisüsteem – kaks või enam ühtesid ja samu tundmatuid sisaldavat võrrandit, mille otsitakse ühiseid lahendeid.
- Võrratus – kaks avaldist, mis on ühendatud võrratusmärgiga.
- Võrratuse lahendid – muutuja need väärtused, mille asendamisel võrratusse saadakse tõene arvvõrratus.
- Võrratusesüsteem – kaks või enam ühtesid ja samu tundmatuid sisaldavat võrratust, mille otsitakse ühiseid lahendeid.
- Võrratusesüsteemi lahendid – süsteemi kuuluvate võrratuste lahendite ühisosa.
- Võrratuste omadused – teisendused, mis jätavad saadava võrratuse esialgsega samaväärseks.
- Võõrlahend – võrrandi teisendamise käigus tekkivad lahendid, mis ei ole esialgse võrrandi lahenditeks.
Ü
- Ühend – vaata Hulkade ühend.
- Ühikvektor – vektor, mille pikkus on 1 ühik.
- Ühisosa – vaata Hulkade ühisosa.
- Ühtivad sirged – sirged, mida saab esitada ühe ja sama võrrandiga.
