A
- ablas – ahne (peamiselt söögi järele)
- akadeemia – kõrgem teadus- või õppeasutus
- akadeemiline – kõrgkooliga seotud
- all right – hea küll (inglise k)
- alp – siin: rumal
- anime – Jaapani päritolu joonisfilmistiil
- anšoovis – kalaliik
- aritmeetika – matemaatika haru
- astel – terav ora, nõel
- astja – puunõu
D
- demonstreerima – näitama, esitlema
- departemang – maakond Prantsusmaal
- detektiiv – salapolitseinik, uurija
- dispanser – raviasutus, kus antakse tervisealast nõu ja tegeletakse haiguste ennetamisega
E
F
G
- germaanlased – vanasti elanud hõimud Põhja- ja Lääne-Euroopas
- gong – metallist löökpill kaua kumiseva heliga, mida kasutatakse helisignaalide andmiseks: siin lõunasöögi alguse teatamiseks
H
I
J
- julla – väikese laeva kaheaeruline sõudepaat
- jõude – tegevuseta
- jõustikutrupp – spordiga tegelejate grupp
- jänesepaelad – püünispaelad jäneste püüdmiseks
- järi – madal pingike
K
- kahutus – jääkirme
- kalligraafia – ilukiri
- kammerteener – toapoiss
- karikas – jooginõu
- karuäke – vanaaegne kuuse okslikust tüvest valmistatud põllutööriist
- karvirdi – suure hooga
- katoliiklane – kristluse ühe usulahu (katoliikluse) liige
- kesapõld – põld, mida suve jooksul ei kasutatud ja millele külvati sügisel talivili
- ketrama – lõnga valmistama
- ketser – kirikuvaenlane, teisitimõtleja
- kirendama – kirevana paistma
- kirn – kõrge kitsas puunõu
- kobrutama – tugevasti vahutama
- koi – siin: magamisase laevas
- kolle – ahju või pliidi osa, kus põleb tuli
- kompanii – siin: väike väeüksus
- konnakudu – munade kogum vees
- kootsima – astuma
- korporant – akadeemilisse üliõpilasorganisatsiooni ehk korporatsiooni kuuluv üliõpilane, kelle väliseks tunnuseks on värvimüts ehk tekkel ning värvilint üle rinna
- kraasima – villa kohevamaks muutma
- kratt – inimese meisterdatud tont, kelle ülesanne oli valmistajale varandust kokku kanda
- kumalane – metsmesilane, kimalane
- kumedalt – kumisevalt
- kõmmeldav – kumeraks kuivanud
- kõu – äike
- käil – laevanina
- kämmal – käsi
- käär – paks viil
L
- laboratoorium – töötuba katsete, uuringute
tegemiseks
- laevaparras – laeva või paadi külg
- lajatas – siin: kajas
- laugas – ohtlik sügav koht soos või rabas
- leemendama – (higist) läbimärg olema
- liduma – jooksma
- liigatama – korraks end liigutama, liikuma
- lina – põllutaim, millest valmistatakse riiet
- liud – suur taldrik, vaagen
- lossimine – tühjaks laadimine
- luterlane – kristluse teise usulahu (luterluse) liige
- luukama – lonkama
- läbema – kannatama, maldama
M
- maagiline – nõiduslik
- maniküür – käte ja küünte hooldus
- mardus – surmahaldjas eesti rahvapärimuses
- matsakas – lüheldane ja tüse
- miilits – politsei nimetus Venemaal ja endises Nõukogude Liidus
- moorpraad – pajapraad
- mortiir – väga lühikese rauaga kahur
- mulk – auk
- mumifitseeritud – muumiaks muudetud
- muukraud – varaste tööriist, millega avatakse lukke
- muumia – kuivatatuna säilitatud surnukeha
- mõla – aer
N
O
- okupatsioon – ühe riigi sõjaline hõivamine teise
riigi poolt
- orikas – suguvõimetuks tehtud isane siga
- orv – seinatühemik, nišš
P
- paast – loobumine rammusast toidust (sh nt lihast)
- pagan – inimene, kes polnud ristiusku astunud
- pagan – kristlaste nimetus mittekristlase kohta (vanasti)
- paganlik – ristiusule mitte omane
- paikaja – lappija, parandaja
- pan – härra (Poolas)
- parodeerima – jäljendama, pilkavalt järele aimama
- paroodia – ümbertehtud sõnadega naljakas (pilkav) laul või lugu
- perra – järele
- Piazza Vittoria – Võidu väljak (itaalia k)
- pikker – välk
- pilkane – väga pime, kottpime
- pill – siin: ravimikuulike
- pipett – klaastoruke vedeliku ülekandmiseks
- pird – pikk männi- või kasepakust kistud laast
- pliin – õhuke pärmitainast pannkook
- pobul – maata või vähese maaga kehval järjel olev talupoeg
- pontsakas – paks
- pootshaak – teraskonksuga ritv
- pritsimees – tuletõrjuja
- pruulima – õlut valmistama
- puhvetkapp – lauanõude kapp
- putk – millegi õõnes torujas osa
- puud – vana massiühik, u 16 kg
- puuk – krati väiksem ja nõrgem vorm
- päiline – päeviline ehk päevapalga eest (nt hooajalistel põllutöödel) töötav maatööline
- pärlmutter – helklevalt läikiv aine merekarbi koja siseküljel, ka seda meenutav värv
- pühak – eriti andunud kristlane, keda arvati olevat korda saatnud imetegusid
R
- rektor – ülikooli juht
- riitsinusõli – ühe soojal maal kasvava põõsa seemnetest saadud õli
- ristiusk ehk kristlus – usund, mille järgi Jumal saatis maailma oma poja Jeesuse Kristuse, et inimesi juhtida Jumala juurde
- rituaal – kombetalitus
- ropsima – vihtuma, materdama, sellisel viisil puhastama
- rosmariin – igihaljas lõhnav lehtpõõsas, maitseaine
- rubiin – punane vääriskivi
S
- samovar – teemasin, millega keedetakse teevett
- sangar – kangelane
- sarikas – (viil)katuse tugilatt või palk
- seltsimees – pöördumine teise inimese poole, kasutati endises Nõukogude Liidus
- setukas – hobusekronu, vana ja vilets hobune
- sfinks – inimese pea ja lõvi kehaga muinasjutuline olend
- silgukõrvaseks – silgu kõrvale
- sohva – seljatoe ja käetugedega pehme mööbliese istumiseks ja lamamiseks
- soiguma – tasa oigama
- soldat – sõdur
- soot – nöör või tross purje seadmiseks
- staap – juhtimiskeskus
- suveniir – mälestusese, meene
- sõir – köömnetega kohupiimajuust
- sõlmama – sõlmima
- sõnaaher – napisõnaline
- säre – ere
- sätitama – korda seadma, valmis panema
- südi – julge, tragi, hakkaja
- sütik – süüteseadis
T
- tael – kuiv puukäsn, mis sädemega kokku puutudes hakkab kergesti hõõguma
- tahvelkilt – kihilise ehitusega kivim
- takk – kiutaime sasi pragude kinnitoppimiseks
- tarmukas – agar, energiline
- tarn – niisketes kohtades kasvav rohttaim
- Tema Majesteet – keisrite ja kuningate aunimetus
- teotöö – mõisale tehtud töö
- tihvel – kartul
- tohuvabohu – segadus
- toober – kahe kõrvaga ja jalgadega puunõu
- trajektoor – kuuli, mürsu vms liikumisteekond
- tress – kuld- või hõbeniidiga kootud riideääris
- tudike – vanake, rauk
- tuhkur – mustjaspruun pika saleda kehaga loom
- tungal – tõrvik
- tursuma – paisuma
- tuulduma – õhu käes värskemaks muutuma (riiete, esemete jms kohta)
- tuulispea – maismaa kohal liikuv tuulekeeris
- tõre – tige, tusane
U
V
- vaarisa – vanavanaisa
- vagusi – vaikselt, käratult
- vahe – terav
- vaks – vahemaa väljasirutatud pöidlast esimese või keskmise sõrme otsani
- vargsi – salaja
- vastne – uus
- vesiputk – veekogudes kasvav torujas taim
- viha – siin: kibe, halva maitsega
- viiruk – mõningatelt lehtpuudelt saadav lõhnavaik
- vilgas – kiireloomuline, nobe, kärmas
- vooreküngas – pikliku kujuga kõrgendik
- võbisema – värelema
- võidma – (peale) määrima
