A
- aimeraamat – populaarteaduslik raamat ehk raamat, mille sisu on tõepärane, mitte väljamõeldud
- algriim – regivärsi üks tunnus, sama silbi või hääliku kordumine värsis sõna algul
- anekdoot – lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu
- annotatsioon – raamatu lühitutvustus
- arutlemine – teksti loomise viis, mille abil mõtiskletakse mingi probleemi või asja üle põhjalikult; arutlus vastab küsimusele miks?
I
- ilukirjandus – kirjanduse liik, milles nii tegelased kui ka lugu on välja mõeldud; jaguneb luuleks, proosaks ja näitekirjanduseks
- imemuinasjutt – muinasjutu liik, milles on juttu võluesemetest ja võluvõimetega tegelastest
J
- jutustamine – teksti loomise viis, mille abil antakse edasi sündmusi; jutustatu vastab enamasti küsimustele mis juhtus?, mis moodi?, kuidas?
K
- kavapunkt – teksti üht lõiku või osa kokkuvõttev pealkiri
- kiilkiri – piltkirjast välja arenenud kirjaviis; kiilkirjas kirjamärgid vajutati savitahvlile kolmnurkse pilliroost pulgakese abil
- kild – lause või väljend mõnest tuntud filmist
- kirjandus – kõik kirjapandud tekstid
- kirjeldamine – teksti loomise viis, mille abil antakse täpne ülevaade millestki, kas inimesest, loomast, esemest, paigast või nähtusest; kirjeldus vastab enamasti küsimustele milline?, missugune?, mis viisi?
- kriminaaljutt – jutt, milles lahendatakse mõnda kuritegu
- kuulujutt – kõmulugu ehk klatš, keelepeks, mida levitatakse suust suhu, kuid mis ei vasta tõele
- kõnekäänd – piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnda olukorda, nähtust, eset või isikut
L
- linnalegend – kõhe jutt, mis põhineb suurlinnainimese fantaasial ja hirmudel
- loomajutt – jutt, mille peategelaseks on mõni loom
- lugemine – teksti hoolikas jälgimine ja sellest arusaamine
- lugemissõnad – luuletuse sarnased sõnad, mida kasutatakse mõnes mängus
- luule – poeesia ehk ilukirjanduse liik, milles on sõnad paigutatud kindla rütmi järgi
- lõppriimiline ehk uuem rahvalaul – 19. sajandil levinud rahvalaululiik, kus kasutatakse lõppriimi
M
- muinasjutt – fantastilised või seikluslikud jutukesed, mida meie esivanemad mõtlesid välja enese lõbustamiseks ja igavuse peletamiseks; üldiselt õpetliku sisuga ja järgivad kindlaid seaduspärasusi
- muistend – rahvajutt, milles vanarahvas püüdis seletada ja põhjendada maailma teket või mõnda nähtust
- mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast – olendist, esemest, nähtusest vms – mitmesuguseid tundemärke, mille põhjal tuleb see asi ära mõistatada; koosneb küsimusest ja vastusest
- mõtteriim – regivärsi üks tunnus, sama mõtte kordumine värsiridadel
N
- naljand – lühike naljakas, enamasti üllatusliku lõpuga looke, milles kedagi või midagi naeruvääristatakse
- näitekirjandus – ilukirjanduse liik, milles tekst esitatakse dialoogivormis ehk kahekõnena
P
- pajatus – lihtne ja lühike jutt, mille aluseks on mingi kindla isikuga, tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus
- papüürus – samanimelisest taimest valmistatav materjal, mida kasutati kirjutamiseks; papüürus on paberi eelkäija
- piltkiri – vanim kirjaviis, mis koosnes kujunditest, pärineb Mesopotaamiast
- proosa – ilukirjanduse põhiliik, milles sündmused esitatakse seotud jutuna
- pärgament – loomanahast valmistatav materjal, millele kirjutati
R
- rahvajutt – suusõnaliselt leviv jutt, millel autor puudub; rahvajutud jagunevad muistenditeks, muinasjuttudeks, naljanditeks ja pajatusteks
- rahvalaul – laul, mille autoriks on rahvas; sellel on kindel ülesehitus; liigitub regivärsiliseks või lõppriimiliseks
- rahvaluule – jutud, laulud ja teised sõnakunsti vormid, mis levivad suusõnaliselt ning millel puudub kindel autor
- rahvaluule lühivormid – suuliselt levinud ütlused, näiteks kõnekäänd, vanasõna, mõistatus
- regilaul ehk regivärss – kindla ülesehitusega rahvalaul; koosneb 8 silbist, selles esineb algriim ja mõtteriim
- remark – täpsustus, mis lisatakse draamatekstis ütleja nime taha. Remark on kaldkirjas ja sulgudes ning lõpeb punktiga
- riim – sõnade kokkukõla
- rütm – värsi (luulerea) kirjutamise alus; igal värsil on oma kindel rütm
S
- salm – mitu värssi (luulerida) üksteise järel, värsid moodustavad salmi
- savitahvel – savist valmistatud tükike, millele kirjutati teateid
- seiklusjutt – ilukirjanduslik jutt, milles tegelane rändab või seikleb
- stiil – keelekasutusviis, mis sõltub suhtlusolukorrast ja eesmärgist; võib olla ametlik, argine, ilukirjanduslik või vanapärane
- stiilivõte – kujundlik väljendusviis, mille eesmärk on teksti ilustada. Stiilivõtted on näiteks epiteet, võrdlus, helijäljendused
T
- teabekirjandus – kirjanduse liik, mille eesmärk on anda tõepärast infot
- teatmeteos – raamat, mis sisaldab tõepärast infot (näiteks sõnaraamat)
V
- vabavärsiline luuletus – riimita luuletus
- valuvõtmissõnad – lohutuslaul
- vanasõna –lühike, ilmekas ja õpetliku sisuga ütlus
- värss – luuletuse rida
- võrdlus – sarnasust näitav ilmestav väljend, mis moodustatakse tavaliselt sõnade kui ja nagu abil
