Luule

Seotud sisu
Muud tegevused

Kuidas luule kõlab ja välja näeb?

Teine ilukirjanduse vorm on luule ehk poeesia. Luulevormis on kirjutatud luuletused. Proosa on sarnane hariliku inimkõnega, aga luules pööratakse rohkem tähelepanu kõlale ja rütmile. Et tekst eriliselt kõlaks, on luuletuses värsid, salmid ja tavaliselt ka riim, kuigi on ka olmas riimideta luuletusi. Kui luuletuses on mitu salmi, on nende vahel tühi rida. Luuletused võivad olla mis tahes kuju ja pikkusega.

  • Mille poolest erineb luule proosast? Märgi lõigus koht, kus seda seletatakse.
Luuletuse skeem
  • Mitu salmi on selles luuletuses?
  • Mitu värssi on selles luuletuses?
  • Märgi luuletuses kõik riimuvad sõnad.
    peida –
    elumajas –
    vali (– neli) –
    tõik (– käik) –
Seotud sisu
Muud tegevused

Luuletuste erinevad vormid

Osas luuletustes on värsside rütm ja salmide ehitus korrapärane, osas aga muutlik. Ott Arderi luuletus „Vana tõde“ on korrapärane luuletus. Seda lugedes tekib korduv rütm.

Selliseid luuletusi, kus värsside rütm on muutlik, nimetatakse vabavärsilisteks luuletusteks.

„Mind ära tõuka valjusti!“
Nii ütles laine lainele.
„Miks lükkad sa mind alati?
Ma tahan jääda rahule.“

„Ei mina lükka kedagi,
mind lükatakse ennastki.
Meid liigub terve meretäis,
ei aita siin mu vastuseis.“

Juhan Liiv, „Lained“

Taeva laial rinnal,
laine pehmel padjal
puhkab meri.
Kalad varvaste vahel.

Päikese silmad sillerdavad.
Hei, meri!

Kalju Lepik, „Meri“

Loe poolvaljusti Juhan Liivi luuletust „Lained“. Milline rütm lugemisel tekib? Pane tähele, milliseid silpe rõhutad rohkem kui teisi. Märgi rõhulised silbid.

  • Millist korrapära sa märkad?

Igas reas on rõhulist silpi. Iga rea esimene silp on ja sellele järgneb silp ja nii värsi lõpuni. Kuna luuletuses on tegu luuletusega.

Loe poolvaljusti Kalju Lepiku luuletust „Meri“. Milline on selle luuletuse rütm? Mida saab järeldada selle luuletuse vormi kohta? Täida lüngad.

Kalju Lepiku luuletuse „Meri“ värsid on ja rõhud paiknevad seetõttu on tegu luuletusega.

  • Kummas luuletuses on meri vaba ja muhe paik, kus on sellega seotud nähtustel ja olenditel mõnus koos olla?

  • Kummas luuletuses on meri nagu süsteem: sellel on oma kindel kord ja järjepidevus?

Arutle

  • Arutle, kuidas jutustab ka luuletuste vorm mere iseloomust.
  • Kumb luuletus sulle rohkem meeldis? Miks?
Seotud sisu
Muud tegevused

Millest luuletused räägivad?

Tavaliselt on luuletuse sisuks mõte, elamus või meeleolu, mida luuletaja on mõelnud või kogenud ja mida ta püüab võimalikult tabavalt, huvitavalt ja värvikalt lugejatelegi edasi anda. Mõnikord jutustab luuletus mõnda lugu, mõnikord kirjeldab mõnd vaatepilti või meeleolu.

Kõige enam on kirjutatud luuletusi loodusest, kodumaast ja armastusest. Kui luuletajale ehk poeedile annab luuletuse kirjutamiseks tõuke näiteks kaunis vikerkaar või värske kevadine tuuleiil, sünnib loodusluule. Kui kirjutad luuletuse tunnetest, mida tekitab sinus sinu kodumaa, siis on see kodumaaluule. Kui põhjuse luuletuse kirjutamiseks andis rinnus pakitsev kaunis tunne teise inimese vastu, on tegu armastusluulega. Sageli on luuletuses põimunud mitu teemat.

Eriti mõnus on luules lihtsalt nalja teha, tunda rõõmu teravmeelsete riimidega mängimisest. Niisugused on paljud lasteluuletused. Osav luuletaja võib sõnade ja riimidega mängides korda saata peadpööritavaid vigureid.

Mis on luuletuse teemad?

Tuul käib tühjal rannal ringi,
Nutab tasa, otsib kingi,
Tahab laane taha minna –
Suvi maeti eile sinna...
Kukku! Kus on kullerkupud?
Hõissa! Kus on õnnenupud? –
Tuul käib tühjal rannal ringi,
Nutab tasa, otsib kingi,
Tahab laane taha minna –
Suvi, mis ta maeti sinna? –
Rannal rasked rajud käinud,
Külm on läbi küla läinud,
Aasal härm ja helin ringi –
Tuul käib üksi, otsib kingi,
Nutab tasa, tahab minna –
Kingad kuldsed viivad sinna.

Ernst Enno, „Tuul käib“
  • loodus
  • töö
  • ühiskonna­elu
  • armastus
  • sõda
  • kodumaa

Mis on luuletuse teemad?

Mu isamaa on minu arm,
kel südant andnud ma,
sull’ laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa!
Su valu südames mul keeb,
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mu isamaa!

Lydia Koidula, „Mu isamaa on minu arm“ (1. salm)
  • loodus
  • töö
  • ühiskonnaelu
  • armastus
  • sõda
  • kodumaa

Mis on luuletuse teemad?

Sina ja valged kased
rannikul.
Naerad. Oi, virged põsed
sunnikul –
nagu need valged kased
rannikul.
Kuradi neid!

Sina ja valged kased
rannikul.
Suudelda kelmilt lased
õnnikul
põski, suud. Naeravad kased
rannikul:
Kuradi neid!

Julius Oengo, „Sina ja kased“
  • loodus
  • töö
  • ühiskonnaelu
  • armastus
  • sõda
  • kodumaa

Mänguline keeleluule

Mõru pole maru
ja tõru pole taru
ja haru pole aru
ja käru pole karu
ja kukk pole kokk
ja sukk pole sokk.

Aga torm on maru
ja mesipuu on taru
ja mõistus on aru
ja mesikäpp on karu
ja sikk on sokk
ja vokk on vokk.

Eno Raud, „Voki laul karule“

Esimeses salmis on poolest sarnased sõnad, aga poolest erinevad sõnad.

Teises salmis on sõnu, mis sarnanevad nii kõla kui ka poolest.

Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

Loe ja võrdle

Loe läbi järgmised luuletused. Võrdle nende salmide pikkust, kuju (värsside pikkust), rütmi, teemat ja meeleolu.

Silk, silk,
silmapilk
püüame sind kinni.
Silk, silk,
silmapilk
soolame sind tünni.

Latikad on laiad poisid,
angerjad on pikad poisid,
silgud teistest tillemad.

Hando Runnel, „Silgulaul“

Küll on igav! Ainult puud
on mu ümber ja ei muud.
Elama vist tuleks minna
sellest kolkast hoopis linna.
Seal ei ole õhtul pime.
Astu trammi. Kinno mine.
Hommikuti sööklas söö –
pärast seda ootab töö.
Kus küll olin varem, tobu,
et ei vahetanud kodu?!

Manivald Kesamaa, „Kuidas mesikäpp meistriks sai“

Mõisted

  • Rütm on kõla, mis tekib, kui kõneldes rõhutatakse üht silpi rohkem kui teist.
  • Värss on luuletuse rida, värsid moodustavad salme.
  • Salm on värsiridade rühm.
  • Riim on sõnade kokkukõla.
  • Vabavärsiline luuletus on luuletus, mille värsid on muutliku rütmiga.
Seotud sisu
Muud tegevused