Võttis nõela, võttis siidikirju niidi!
Üks, kaks!
Ja haige terveks saigi – naks!
Kornei Tšukovski
Kornei Tšukovski (1882–1969) on vene lasteluuletaja. Tema tuntumad luuletused on näiteks „Doktor Valuson“, „Pese-ennast-sa“, „Kärbse-Kärt“, „Köögi-Kata mure“, „Krokodill“ ja „Barmalei“. Sageli jutustab ta oma luuletustes Aafrikast ja krokodillidest. Leiad need kogumikust „Imepuu“.
Luuletus „Doktor Valuson“ räägib lahkest ja abivalmist arstist, kes ravib kõiki, kellel midagi kuskil valutab. Ta aitab abivajajaid, olles selleks valmis sõitma isegi Aafrikasse.
Kornei Tšukovski on lasteluuletaja. Tema luuletustes kohtame tihti Aafrikat ja . Tema luuletusi saame lugeda eestikeelsest kogumikust pealkirjaga . Luuletuse „Doktor Valuson“ peategelane on elukutselt .
Doktor Valuson
Lugemise ajal
Märgi eri värviga
- loomad, kes vajavad dr Valusoni abi;
- loomade hädad ja haigused;
- ravi, millega dr Valuson loomi aitab.
(Katkend)
1.
Kes seal männisalus on?
See on doktor Valuson!
Nii et ei saa arugi,
terveks teeb ta lehma, kana,
hundi, põrnika ja vana
karugi!
Kõiki, kellel valus on,
ravib doktor Valuson!
2.
Tuleb reinuvader: „Ai!
Händ mul parmult pista sai!“
Tuleb krantski nuttes sinna:
„Kukk lõi mulle küüned ninna!“
Hale koiliblikas ükskord tuli:
„Tiibu mul põletas küünlatuli.
Aita mind, hea doktor Valuson!
Põlenud tiib mul nii valus on!“
„Polegi su lood nii pahad!
Heida maha, ja kui tahad,
ootad viivukese
ning ma õmblen sulle sama
ilusa või ilusama
siidist
siivu-tiivukese!“
Võttis nõela, võttis siidikirju niidi!
Üks, kaks!
Ja haige terveks saigi – naks!
Ja lendaski juba me koi mööda aasa,
kus linnud kõik rõõmsasti sirtsusid,
ja tantsule kutsus ta endaga kaasa
liblikaid, sääski ja tirtsusid.
Aga doktor Valuson,
kel ju selleks alus on,
naerdes hüüdis talle: „Tea,
lennata on imehea,
tiiva taas said selga nüüd,
aga küünalt pelga nüüd!“
Seal tuli jooksuga jänkumammi,
pisarad endal valla:
„Appi! Jänkupoiss jäi mul trammi –
mõtelge – trammi alla!
Üle tee ta mul hüppama põikas,
käpad alt aga tramm temalt lõikas.
Vigaselt toodi mul koju
õnnetu jänesepoju!“
Valuson hüüdis: „Oo!
Oma poiss aga siia too!
Tramm võis ju muidugi käpa tal näpata,
aga ei kauaks ta jääma pea käpata!
Uue käpa ma õmblen temale,
taas siis keksib ta, lustiks emale.“
Ja jänkupoeg toodigi varsti
ja varsti ta kiita võis arsti,
sest toodi ta haigelt ja jalutult,
kuid jala taas alla sai valutult.
Ja jänkumemm, tantsides pojaga koos,
arstile hüüdis keksimishoos:
„Mulgi, näe, tantsulust jalus on!
Ole sa tänatud, Valuson!“
Küsimused ja ülesanded
- Mida võiks jänkupoiss oma õnnetusest õppida?
- Kirjuta luuletusest välja neli riimipaari. Püüa neid riimipaare kasutades kirjutada dr Valusonist 8-realine luuletus.
- Õpi „Doktor Valusoni“ ilmekalt esitama.
- Jutusta, miks ja kuidas oled sina arstidega kokku puutunud.
