Ümberjutustamine ja kokkuvõtte tegemine

Paaristöö: kuula, jutusta ja võta kokku

  • Esimene paariline kuulab hoolega lühikest lugu.
Gianni Rodari jutt „Maha üheksa“, loeb näitleja Jüri Krjukov
  • Seejärel jutustab esimene paariline loo teisele paarilisele võimalikult üksikasjalikult ümber. Teine paariline kuulab hoolega ja võtab kuuldu võimalikult lühidalt kokku.
  • Esitage oma lühikesi kokkuvõtteid klassis. Arutage, mis oli ülesande juures lihtsat, mis oli keerulist.

Ümberjutustamine

Mis sa arvad, kas Juku loeb teksti hoolega? Põhjenda vastust.

Ümberjutustamine on loetud, kuuldud või nähtud loo oma sõnadega ümberrääkimine. Selleks, et jutustada lugu hästi ümber, tuleb sellesse süveneda (seda hoolega lugeda, kuulata või vaadata) ning püüda sellest võimalikult hästi aru saada. Seejärel tuleks lugu oma peas veel kord läbi mõelda ning veenduda, et kõik oluline jäi meelde. Pähe ei tohiks teksti õppida.

Võib-olla oled pannud tähele, et mõnikord jutustatakse mõnda muinasjuttu või anekdooti mitut moodi. Ümberjutustamisel on igal jutustajal vabadus teksti natuke teistmoodi esitada, kui see loetu või kuulduna oli. Alati ei pea kasutama täpselt samu sõnu ega lauseid. Nii sünnib ümberjutustamisel lugu justkui uuesti.

Vahel pannakse jutule midagi juurde või kaotatakse osa ära. Nii saab ühte ja sama lugu pisut erinevalt jutustada.

a. Märgi sõnad, mis on teises lauses lisandunud.

b. Mis küsimustele need sõnad vastavad?

  • kes?
  • mida tegema?
  • kus?
  • millal?
  • milline?
  • kuidas?

c. Lisandunud sõnad annavad edasi infot, mis teeb lause ja

Kokkuvõtte tegemine

Kokkuvõtte tegemine on tekstis olulisema ümberjutustamine oma sõnadega.

Ka kokkkuvõtte tegemisel on oluline teksti hoolikalt ja mõttega lugeda, nähtut või kuuldut hoolega, süvenenult jälgida. Lugemistüki ehk teksti sisu tuleb endale selgeks teha. Tähtis on leida tekstist kõige olulisem.

Kumba kirja meeldiks sulle saada?

Igasugu asju saab öelda pikalt või lühidalt. Mõnikord vajame rohkemaid sõnu.

Karli kiri Miale

Teinekord piisab vähesest.

Mia kiri Karlile

a. Loe lauset ja sõelu välja lause kõige olulisem info. Kirjuta lause uuesti, kasutades sellest vaid 10–12 sõna.

Juku, väike võrukael, jõudis täna hommikul nädalapikkusest jalgpallilaagrist koju ja läks kohe parima sõbra eriti lahedale sünnipäevale ning sõitis veel pärast seda vennaga vingesse veeparki.

b. Mis küsimustele need järelejäänud sõnad vastavad?

  • kes?
  • mida tegema?
  • kus? kuhu?
  • millal?
  • milline?
  • kuidas?

c. Need sõnad annavad edasi infot.

Mõisted

Lugemine on teksti hoolikas jälgimine ja sellest arusaamine.

Ümberjutustamine on teksti oma sõnadega ümber rääkimine.

Kokkuvõte on tekstis olulisema ümberjutustamine oma sõnadega.

1. Teksti lugemine / kuulamine

  • Tekstist tuleb väga hästi aru saada
  • Tekstist ei ole vaja väga täpselt aru saada

2. Töö tekstiga

  • Nii peamise kui ka üksikasjade meeldejätmine
  • Kõige olulisema väljaselgitamine

3. Ümberjutustuse esitamine

  • Teksti täpne ja lühike esitus
  • Teksti põhjalik ja isikupärane esitamine

1. Teksti lugemine / kuulamine

  • Tekstist tuleb väga hästi aru saada
  • Tekstist ei ole vaja väga täpselt aru saada

2. Töö tekstiga

  • Nii peamise kui ka üksikasjade meeldejätmine
  • Kõige olulisema väljaselgitamine

3. Kokkuvõtte esitamine

  • Teksti täpne ja lühike esitus
  • Teksti põhjalik ja isikupärane esitamine

Küsimused ja ülesanded

Lugege pinginaabriga kumbki läbi üks tekstikatkend ja jutustage need kaaslasele ümber kolmel moel:

  1. Kõigepealt jutustage ümber kõik võimalikult täpselt;
  2. Seejärel pange ise midagi loole juurde;
  3. Lõpuks võtke lugu võimalikult lühidalt kokku.

1. katkend

Kui isa viimane kord ühte oma särkidest triikida tahtis, põletas ta peaaegu köögi maha. Ausõna, isegi tuletõrje käis kohal. Põlema see küll ei läinud, aga pool korterit oli tossu täis, sest triikimise ajal tekkinud tal ühe loo idee, mida ta kohe oma saksofonil järele proovima pidi. Ja loomulikult unustas ta triikraua välja lülitada ning jättis selle lihtsalt särgi peale. Seejärel mängis ta saksofoni ega lasknud end ka sellest häirida, et tuletõrjujad kirvega ukse sisse lõid, kuna inimesed tänaval olid näinud meie köögiaknast kerkivaid suitsusambaid. Õnneks piisas triikimislaua kustutamiseks ühest tulekustutist. Just siis, kui tuletõrjujad sellega valmis said, väljus isa saksofoni mängides oma toast ja küsis neilt kõigepealt, kas neile see lugu meeldib. Oi mees, nad võisid ikka juhmi näoga vahtima jääda.

Jochen Till, „Charlie + Leo“, tlk Virgo Siil

2. katkend

Väike nõid oli jõudnud nõiaraamatus alles kahesaja kolmeteistkümnenda leheküljeni. Ta harjutas parajasti vihmategemist. Ta istus leivaahju ees pingil, nõiaraamat süles, ja nõidus. Kaaren Abraksas kükitas ta kõrval ja pahandas.
„Sa pead ometi vihma tegema,“ kraaksus ta etteheitvalt, „aga mida sina nõiud? Esimesel korral lased sa sadada valgeid hiiri, teisel korral konni ja kolmandal korral – kuusekäbisid! Päris põnev, kas sa vähemalt seekord tuled toime ühe korraliku vihmaga!“
Seepeale katsetas väike nõid neljandat korda vihma teha. Ta laskis pilvel taevaservale tõusta, viipas selle siis ligi, ja kui pilv otse ta pea kohale oli jõudnud, hüüdis:
„Saja!“
Pilv pakatas ja sellest hakkas sadama... petipiima!

Otfried Preussler, „Väike nõid“, tlk Vladimir Beekman