Veider mees
Elas kord üks veider mees
(veider mõnes mõttes).
Ise istus supi sees,
vorsti praadis lõkkes.
Suuga tegi suure linna,
käega kärbsepesa.
Vahel laulis rõõmsaks rinna –
rahvas nõudis lisa.
Rääkis kokku maad ja ilmad,
ajas tühja juttu.
Puges läbi nõelasilma,
tõmbas äkki uttu.
Kadus nagu tina tuhka,
polnud kippu-kõppu.
Suured plaanid läksid luhta,
lugu jõudis lõppu.
Lugemise järel
- Mille pärast on mees veider?
- Kuhu võib mees kaduda?
on / istub supi sees –
räägib maad ja ilmad kokku –
poeb läbi nõelasilma –
tõmbab uttu –
kaob nagu tina tuhka –
ei ole kippu ega kõppu kuulda –
suuga teeb suure linna, käega ei tee kärbse pesagi –
Arutle
Loe uuesti luuletust ja arutle, kas selles kasutatakse väljendeid täpselt samamoodi ja samasuguses tähenduses, nagu need ülesandes olid. Või istubki veider mees päriselt supi sees ja poeb läbi nõelasilma?
Saatke meile meile!
Ei te tule meile,
ei me tule teile,
kuna võite meile
saata nüüd e-meile.
Saabub meie maile
dokumente, faile.
Üle-üleeile,
vaatamata EI-le,
tulin korraks teile...
Aga teid ei olnud, ei...
Luugist lugesin: AWAY!
Kus siis oldi eile?
Äkki tuldi meile?
Lugemise järel
- Mis sõnad on pealkirjas täpselt sama kirjapildiga?
- Mida tähendab aga luulerida „Saabub meie maile“?
- Jutusta ümber luuletuse „Saatke meile meile!“ sisu.
- Kas suhtlemine on internetis ja päriselus ühesugune? Põhjenda oma arvamust.
Kättemaks
Kui ma ükskord olen kuuekümne viiene,
siis saab vanem õde seitsekümmend kaks.
On ju titadelegi vist vesiselge see,
et siis tema jõust käib üle minu jaks.
Annan näpulaksu, kui ta hakkab imema
oma pöialt.
Ütlen: „Sööd mul hinge seest!“
Kui mul külalised on, õe ajan minema.
Möirgan naerda, kui tal hammas tuleb eest.
Oma ratast talle ilmaski ei anna ma
ega näita loomamargialbumit.
Lähen kinno suure ilusa sõbrannaga –
öelgu veel, et kasi oma tuppa, titt!
