Päkapikk ja kuri poiss
Selle jutu rääkis mulle
tore onu Jaak.
Elas kord üks poiss, kes oli
ikka paras kaak.
Jube temp tal mõlkus meeles,
lausa äkalik –
tema sooviks oli püüda
kinni päkapikk!
Selle jaoks tal oli välja
mõeldud oma nõks –
akna peale tuli lihtsalt
paigaldada lõks.
Lõksu juurde peibutiseks
pandi tühi suss.
Nüüd jäi üle oodata ja
olla ise kuss.
Peagi oli päka kohal,
tegi krips ja kraps.
Piilus aknast, kas siin elab
mõni lahke laps.
Hiilis vaikselt tuppa sisse,
kukil kommikott,
aga äkki – plaksti! – lõksu
langes nagu rott.
Jõmpsikal lõid suurest rõõmust
kihelema käed:
„Nüüd ma tellin maiustusi
kokku terved mäed!
Näitan teda raha eest kui
looma haruldast!“
Taevake, kas nähtud on veel
nõnda kurja last?
Pistis päka puuri, ukse
ette taba lõi.
Kohe algab tordipidu,
tordipidu, hõi!
Vangipõlv kuid selline ei
kaua kesta saa –
juba teati asjast seal,
kus Päkapikumaa.
Jalgele taas otsustati
seada algne kord,
päkapikku tõttas päästma
külmapoiste hord.
Tormasid kõik aknast sisse,
nii et klirises.
„Mis te teete! Ärge tehke!“
poisu pirises.
Aga juba vangikojalt
oli taba maas,
mehikene punakuubne
oli vaba taas.
Kas siis väärib siuke kraade
karamellisid?
Siuke kraade väärib hoopis
ise trellisid!
Vastavale otsusele
jõuti üheskoos.
Paha poisi koduks sai nüüd
tühi tikutoos.
Esimene lumi
Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.
Valged kasukad saand aias
üleöö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.
Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.
Pühade tulekul
Käisid ammu mardid hallid,
kadrid läksid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.
Talvetaat toob uue ilma,
silub silla üle vee;
üle jõe ja järvesilma
hiilgab hõbedane tee.
Paiskab lemmetava lume
pilvepõuest lendlema,
põllukamar must ja tume
kattub valge vaibaga.
Igas majas, igas peres
kõik on pühi ootamas,
lapsed käisid metsaveeres
juba kuuske vaatamas.
1. salm:
2. salm:
3. salm:
4. salm:
Lugemise järel
- Mida tähendab sõna „lemmetama“? Vaata e-keelenõust järele ja kirjuta selle tähendus kommentaarina luuletuses sõna peale.
- Millistele pühadele luuletuses peale jõulude veel viidatakse? Mida sa nende kohta mäletad?
Juba!
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha...
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!
Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba –
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba!
Kumb on vanem?
- jõuluvana
- sina
Kummal on parem mälu?
- jõuluvanal
- sinul
Põhjenda ja arutle
- Mille põhjal sa nii vastasid? Märgi luuletuses need kohad, mis sinu vastuseid põhjendavad.
- Miks on selline vanuse ja mälu vahekord ebatavaline?
Lugemise järel
- Võta kokku, millest räägib luuletus „Juba!“.
- Kirjelda, kus toimub luuletuse tegevus? Kas asukoht muutub luuletuse jooksul?
- Kas luuletus on vabavärsiline või mitte? (Vt vajadusel vabavärsilise luuletuse mõiste meenutamiseks peatükki 1.7.) Põhjenda näidetega.
Metsa nääripuu
Kas teate, kui tore soov on kuul?
Ka kuu tahab särada nääripuul!
Ta südaööl kuusepuu latva läheb
ja okstele riputab taevatähed...
Kas pole siis ilus see nääripuu,
mida ehivad tuhanded tähed ja kuu?!
Lugemise järel
- Milline on kuu soov?
- Kuidas kuu soov täitub?
- Uuri, mis on nääripuu. Mis vahe on sel jõulupuuga? Kas tänapäeval on kodudes jõulu- või nääripuu?
Väiksed kuused
Väiksed kuused, kuidas te ei mõista –
terve elu metsaserval seista
parem on kui korra soojas kambris,
ehted küljes, otsapidi ämbris.
Ärge nutke siis, et teid ei võetud,
et teid siia külmetama jäetud,
hõredamaks saeti küll te ridu,
viiduid ootab turg. Ja pärast pidu.
Uskuge, siin vihmas, lumelörtsis
uhkem seista on kui mõnes kõrtsis,
koolimajas, korteris või lossis,
teil ei tasuks olla nõnda mossis.
Ärge igatsege tühja kära,
ärge tahtke metsaservalt ära,
jõulud metsas – see on alles lahe!
Külmund pisar ainus õige ehe.
- Seisab külma käes.
- Võib seal terve eluaeg seista.
- Seisab seal ajutiselt.
- Seisab soojas kambris.
- Seisab vihmas, lumelörtsis.
- Seisab, ehted küljes, otsapidi ämbris.
- Enne müüakse turul.
- Saab osa jõulupeost.
- Ehteks on külmunud pisar.
- Seisab metsaserval.
- Kus on sinu meelest kuusel parem olla? Põhjenda.
- Väikeste kuuskede kallal noritakse.
- Väikestele kuuskedele antakse nõu.
- Väikestele kuuskedele tehakse etteheiteid.
- Väikeseid kuuski lohutatakse.
- Too vastuste juurde tekstinäiteid. Märgi need luuletuses.
- Kuusel on parem olla toas.
- Kuusel on parem olla metsas.
- Põhjenda vastust tekstinäidetega. Märgi igast salmist kõik sõnad ja värsid, kus selgub midagi luuletuses kõneleja seisukoha kohta.
Pääsukese näärid
Piiri-pääri, piiri-pääri,
kus on pääsukese näärid?
Kas sa seda siis ei tea –
lõunamaal ta pühi peab.
Neegripoiste palmi all
tuleb öelda salmi tal.
Piiri-pääri, piiri-pääri,
mis saab pääsukene nääriks?
Seda sa nüüd küll ei tea –
oi, see kink on väga hea!
Nääriks saab ta suured prillid,
et teaks karta krokodilli.
Lugemise järel
- Miks öeldakse luuletuses, et pääsuke peab oma näärid lõunamaal?
- Mida väljendavad sõnad „piiri-pääri“?
Jõulusoov
Jõulusoov
Erika EsopJõuluvana, mul on palve,
ära pane pahaks!
Kuid mu vennas selleks talveks
uusi uiske tahaks.
Vend on praegu hällis vakka,
ta on minust pisem.
Seni, kuni käima hakkab,
uisutaksin ise.
Küsimused ja ülesanded
- Võrrelge kirjapandut teiste rühmade arvamusega. Millised põhjused kordusid kõige sagedamini?
