Kodumaa ja rahvas

Neljandas peatükis tutvume Eestiga, loeme lugusid kodumaast, kodumaa-armastusest, sõjast. Mõtleme kodu ja pere peale, uurime oma sugupuud ning tuhnime natuke ka oma perearhiivis. Loeme toredaid luuletusi kodumaast ja kodust. See peatükk õpetab sind natukene rohkem mõtlema sellele, kust sa pärit oled ja miks kodu ning kodumaa ühele inimesele nii tähtsad on.

  • Missugune on Eesti?
  • Mille poolest Eesti teistest riikidest erineb?
  • Missugused on eestlased?

Kuula

Kuula saate „Lapsesuu ei valeta“ katkendit, kus nendelesamadele küsimustele vastavad 1. klassi õpilased.
Mis langes nende arvamusega ühte, mis erines? Milliste väidetega oled nõus, millistega mitte?

Katkend saatest „Lapsesuu ei valeta“
Seotud sisu
Muud tegevused

Kodu

Kõigil meil on kodu. Ükskõik kus sa ka ei käiks – koolis, sõbra juures, kinos, teatris, jalutamas –, lõpuks lähed sa ikka koju. Kodus algab ja lõpeb sinu päev. Kodus on su voodi, kus sa magad, laud, mille taga õpid, riiulid ja kapid, kus hoiad oma raamatuid ning asju.

Kõik see tundub nii enesestmõistetav, et me isegi ei mõtle sellele, et meil kodu on. Kodu on sama loomulik kui hingamine või pea kaela otsas – seda lihtsalt ei panegi tähele. Kuid nagu ei saa elada ilma hingamata või ilma peata, ei saa elada ka ilma koduta.

Sinu kodus elab sinu pere – sulle kõige lähedasemad inimesed. Nende olemasolu on samuti nii enesestmõistetav, et lausa võimatu on ette kujutada elu ilma nendeta. Kõik, mis puudutab üht pereliiget, puudutab kõiki teisigi.

Kodu on kõigil erinev, mõni kodu on väga suur, teine päris pisike. Mõnes kodus on pereliikmeid vaid üks-kaks, teises aga palju rohkem. Lastekodus või lastekülas võib perering olla mitmekümne liikmeline – ka selline võib üks kodu olla.

Mis on kodu minu jaoks?

Seotud sisu
Muud tegevused

Kodumaa

Kodu ja pere on suur õnn. Kuid me oleme kahekordselt õnnelikud, sest meil on ka kodumaa ja oma rahvas. Kodumaa on nagu kodu, ainult et suurem. Ja oma rahvaski on nagu pere, ainult et arvukam. Iga inimene vajab kodu ning kodumaad.

Nii nagu on tore sõbrale külla minna, on põnev ka maailmas ringi rännata ja teisi maid näha. Vahel juhtub nii, et leitakse mujalt riigist uus kodu või elatakse koguni mitmes kodus korraga. Kodu on seal, kus on kodutunne.

Seal, kus tunneme end koduselt, on hea olla, sest seal on meile palju tuttavat: tunneme kombeid ja kultuuri, keelt ning inimesi. Võõral maal on aga teised kombed ja käitumisreeglid, mida tundmata võib kergesti sattuda täbarasse olukorda. Et välismaal paremini hakkama saada, tuleks osata ka seal kõneldavat keelt: see nõuab tihti suurt pingutust.

Arutle

Kas allolevad pildid tekitavad sinus kodumaa­tunde? Mis sa arvad, miks? Kui sul on endal mõni pilt, mis sinu kodumaad hästi iseloomustab, lisa see oma materjali alla.

Mis üritus see on? Kas sina oled ka mõnel seesugusel sündmusel käinud?
Kakerdaja raba on vaid üks paljudes rabadest Eestis. Lisaks silmailule annavad rabad tunnistust looduse puutumatusest ja vaheldusrikkusest. Millised looduslikud kohad sulle kõige rohkem meeldivad?
Pildil Tammsaare muuseum Vargamäel. Taluhooned on olnud ajalooliselt eestlastele väga omased – omasemad kui uhked lossid. Tänini leidub mõnes paigas ajaloolisi taluhooneid.
Eestil on olnud kirev ajalugu ja seda on tihti näha just hoonetest: lisaks talumajadele ja maamõisatele on Eestis ka üks uhkemaid vanalinnu terves Euroopas.
Üks Eesti köögile omaseid suppe – eriti omane on see toit vastlapäeval. Kas tead, mis see võiks olla?
Eestis on neli aastaaega, igaühe saabumine toob palju rõõmu. Siin on esimesed kevadekuulutajad. Mis lilled need on?
Eestlaste jaoks on olnud kiikumine väga tähtis: nii kui ilm lubas, koguneti vabal ajal külakiikede juurde, kus koos kiiguti, aeti juttu ja lahutati meelt. Sellest tavast kasvas välja lausa omaette spordiala, mille tarbeks kiike ka vastavalt kohandati. Mis spordialaga on tegu?
Eestis on palju metsa ja seda on mitmesugust. Pildil on segamets Abruka saarel, kus on mõnus jalutada.
Peale mitmekesise looduse, armsate külade ja väikelinnade on Eestis ka suurlinna meenutavaid linnaosasid, nagu nt Lasnamäe Tallinnas.
Seotud sisu
Muud tegevused

Riik ja rahvad

Sugugi mitte igal rahvusel pole oma riiki. Maailmas on üle 5000 rahvuse, ent veidi alla 200 riigi. See tähendab, et iga 25 rahvuse kohta tuleb ainult üks riik! Meie kuulume nende väheste rahvaste hulka, kellel on oma riik – Eesti Vabariik.

Mille poolest on eestlastel võrreldes paljude teiste rahvastega vedanud?

  • Eestis on palju mägesid.
  • Eesti on üks maailma viiest rikkaimast riigist.
  • Eestlasi on vähe, aga neil on oma riik.

Eestis ei ela ainult eestlased. Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel elab siin lisaks ligi 900 000 eestlasele veel 191 rahvusest inimesi, keda on kokku üle 400 000 inimese. Seega on tõenäoline, et ka sinu klassis, ehk isegi sinu kõrval, istub poiss või tüdruk, kes on mõnest teisest rahvusest, kuid kelle kodumaa on samuti Eesti. Ehk oled sina ka mõnest teisest rahvusest? Ehk oled sa venelane, ukrainlane, valgevenelane, soomlane, tatarlane või juut? Või oled eestlane osaliselt, see tähendab, et üks su vanematest on eestlane, teine aga mitte? Kui sa elad Eestis ja käid siin koolis, siis on ka sinu kodumaa Eesti.

Kas kõik Eestis elavad inimesed on eestlased?

  • jah
  • ei

Mis rahvusest inimesi Eestis elab? Märgi tekstis nimetatud rahvused ja lisa juurde teisi, keda tead Eestis elavat:

Kas ka nendest rahvustest Eestis elavad inimesed võivad Eestit oma kodumaaks pidada?

Paljud teised riigid maailmas on omakorda uueks kodumaaks kümnetele tuhandetele eestlastele, kes on siirdunud Eestist mujale elama ja töötama.

Me soovime, et võõrsile läinud eestlased leiaksid ka teistes riikides eest lahked ja abivalmis naabrid, töö- ja koolikaaslased ning sõbraliku ühiskonna. Samamoodi sõbralikult peavad Eestis elavad eestlased suhtuma teistesse siin elavatesse rahvustesse. Kuid nii teised rahvused Eestis kui ka teistes riikides elavad eestlased peavad arvestama kohalike tavade ja seadustega.

Arutle

Kuidas tuleks suhtuda inimestesse, olenemata sellest, mis rahvusest nad on? Põhjenda oma vastust.

Seotud sisu
Muud tegevused

Milline on meie ja minu Eesti?

Otsi internetist (nt Vikipeediast) infot ja täida ankeet.

  • Eesti Vabariigi vanus:
  • Eesti Vabariigi pindala:
  • Eesti Vabariigi riigikeel:
  • Eesti Vabariigi president:
  • Eesti Vabariigi peaminister:

Märgi väited, mis vastavad tõele. Paranda suuliselt valed väited.

  • Täisealised kodanikud tohivad osaleda nende reeglite loomises, mis ühiskonnas kehtivad.
  • Reeglid on tehtud nii, et ainult teatud inimestel oleks Eestis hea elada.
  • Reeglites püütakse arvestada sellega, et inimesed on erinevad.
  • Reeglid ei kehti neile, kes on juhtivatel töökohtadel.
  • Eesti ajakirjanduses tohib avaldada vaid neid seisukohti, mis valitsusele meeldivad.
  • Riigi raha tohib kasutada enda või oma sõprade heaks.
  • Vaid need inimesed, kel on mõni tuttav advokaat, tohivad end kohtus kaitsta.
  • Minu arvates kõige ilusamad kohad Eestis:
  • Minu arvates kõige olulisemad eesti kultuurisündmused:
  • Minu arvates kõige paremad eesti kirjanikud:
  • Minu arvates kõige paremad eesti artistid:
  • Minu arvates kõige parem Eesti köögi toit:
  • Minu arvates kõige huvitavam loom Eesti looduses:
  • Minu arvates kõige ilusamad eestikeelsed sõnad:

a) Kumma ankeedi vastused on kõigil ühesugused?

b) Kumma ankeedi vastused on vastajati erinevad?

c) Kumma ankeedi järgi näib, et Eesti tähendab inimestele üht ja sama?

d) Kumma ankeedi vastused näitavad, et Eesti on inimeste meelest erinev ning et siin elab erinevaid inimesi?

Arutle

  • Miks on vaja, et Eestis elavad inimesed saavad mõnest asjast ühtmoodi aru? Millistest asjadest tuleks ühtmoodi aru saada?
  • Mille poolest võivad Eestis elavad inimesed üksteisest erineda? (Vasta tehtud ülesannete ja õpiteksti põhjal.)
  • Miks on see normaalne ja hea, et Eestis elab erinevaid inimesi?
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

  1. Miks lehvivad meie maal pidupäevadel ja muudel riikliku tähtsusega päevadel sinimustvalged lipud?
  2. Mispärast tekib reisil olles koduigatsus? Jutusta, kus ja millal oled sina seda tundnud.
  3. Miks elab suurem osa eestlastest Eestis, soomlastest Soomes ja sakslastest Saksamaal, kuigi võiks ju mujale elama minna?
  4. Kes on pagulane?
  5. Mõnikord ollakse sunnitud vastu tahtmist kodumaalt pikaks ajaks või koguni jäädavalt lahkuma. Nimeta põhjusi, mis selleks sunnivad. Kas ka meie rahvuskaaslasi on sellistel põhjustel võõrsile siirdunud?

Arutle

  • Millistel põhjustel rändavad inimesed tänapäeval ühest riigist teise?
  • Kas võib juhtuda, et kunagi segunevad kõik rahvused üheks rahvuseks? Põhjendage oma arvamust.
Seotud sisu
Muud tegevused