Kirjanduse levik ja trükikunsti tekkimine
Lugemise ajal
Mis aitas kaasa sellele, et alates 13. sajandist hakkas raamat laialdasemalt levima? Märgi lõikudes kõik viis põhjust. Kõige olulisem põhjus märgi teise värviga.
Mida enam levis rahva seas haridus ja lugemisoskus, seda rohkem vajati ka raamatuid. Ent raamatute ümberkirjutamine nõudis aega ja vaeva ning munkade töö ei edenenud piisava tempoga. Seetõttu tekkisid 13. sajandil väljaspool kloostreid kutseliste ümberkirjutajate töökojad, kus kirjutati raamatuid raha eest ümber kõigile soovijatele.
Kui pärgamendi asemele tuli paber, muutus raamat odavamaks ning kättesaadavaks ka vähem jõukatele inimestele. Alates 12. sajandist alustasid Euroopas tegevust ülikoolid. Raamatuid hakkasid ümber kirjutama ka üliõpilased, kes pidid endale õpikuid paljundama.
Kõige jõulisemalt aitas raamatute massilisele levikule kaasa trükikunst, mille leiutas 15. sajandil Saksa kullassepp Johannes Gutenberg.
Enne, kui raamatuid kirjutati käsitsi ja ükshaaval, kulutati igaleühele väga palju aega, trükkida võis aga lühikese ajaga sadu raamatuid. Käsikirjalise, kallihinnalise ja haruldase raamatu tõrjus kõrvale trükitud, odav ja kõigile kättesaadav raamat. Tänu trükikunstile sai raamat inimeste elu lahutamatuks osaks. Nii lõppes Euroopas üks ajastu ja algas teine, igaühele kättesaadava raamatu ajastu. See oli maailma ajaloos sama suur pöördehetk nagu inimese jõudmine kosmosesse 20. sajandil.
Trükikunsti leiutaja
Trükkimiseks kasutatavad tähed
Gutenbergi leitatud trükimasin
Vaata lisaks
Vaata ingliskeelset videot sellest, kuidas Gutenbergi leiutatud trükkimise viis käis.
Trükkimine Gutenbergi masinaga
Esimene trükitud raamat: Gutenbergi piibel
Esimene trükitud raamat
Kirjanduse levik elektroonika ja interneti vahendusel
Nüüd on käes jällegi uus ajastu, kus paljud raamatud on kolinud internetti. Nii ei levi raamatuid enam ainult paberil, vaid ka elektrooniliselt arvutist arvutisse. Neid saab lugeda nii nagu tavalist teksti internetis või tuleb need enne lugemist arvutisse, e‑lugerisse või nutitelefoni alla laadida. E‑raamatuid saab e‑raamatupoest osta või ka mõnest raamatukogust laenutada. Vanemaid raamatuid saab tihtipeale ka tasuta alla laadida.
Tänu erinevatele interneti keskkondadele, ei pea kõik kirjanikud enam vajalikuks oma tekste paberkandjal (raamatus, ajakirjas) avaldada. Selle asemel kirjutatakse ja avaldatakse loomingut veebis: näiteks oma blogis, Facebooki seinal või kodulehel. See teeb kirjutise otsekohe nähtavaks kõigile huvilistele üle terve maailma.
Kuidas e-raamatut lugeda?
Kui e‑raamat on raamatupoe, ‑kogu või mõnelt teiselt kodulehelt alla laaditud, pole internetiühendust enam vaja, sest see on salvestatud arvutisse, nutitelefoni või e‑lugerisse.
E‑raamatud võivad olla peamiselt kas pdf-vormingus või spetsiaalses e‑raamatu vormingus (nt levinuma e‑lugeri Kindle’i vorming või epub‑vorming, mis on mõeldud teiste e‑lugerite jaoks). E‑raamatu lugemiseks arvutis või nutitelefonis läheb vaja vastavat programmi (nt pdf-i puhul Adobe Acrobat Reader, või epub-i puhul Calibre).
Tasuta e‑raamatud
- Eestikeelseid e-raamatuid leiad DIGAR-ist. (Kõik raamatukaaned, millel ei ole peal lukumärki, on vabalt ja tasuta allalaaditavad.)
- Mõned raamatud on kättesaadavad ka nt Tartu Linnaraamatukogu kodulehelt.
- Ingliskeelseid e-raamatuid leiad Project Gutenbergi lehelt (Kõik raamatud on vabalt ja tasuta internetist otse loetavad või allalaaditavad.)
Ilukirjanduslikud internetipõhised tekstid
Internetis luuakse ka uusi tekste, mida ongi võimalik esitada vaid elektrooniliselt, kuna teksti erinevad osad ei järgne nagu leheküljed, vaid on üksteise sisse lingitud ja lugeja saab ise valida, missugune teksti osa järgmiseks tuleb (vt nt luuletust „Trepp“, mille autor on Hasso Krull).
Kirjasõna jõudmine Eestisse
Lugemise ajal
Milliseid sajandeid või aastaarve tekstis mainitakse? Märgi need koos selgitustega selle kohta, mida tähtsat sel ajal juhtus.
Väga vanal ajal tähendas sõna „kiri“ eesti keeles rahvariide mustrit. Alles hiljem hakkas see tähendama ka info säilitamise ja edastamise viisi.
Esimesed eestikeelsed sõnad pandi kirja 13. sajandi algupoolel, mil Saksamaalt tulid Eestimaad vallutama ristirüütlid. Ristirüütleid saatis nende sõjateel Läti Henrik, saksa preester, kes võttis osa lahingutest muinaseestlastega ning kirjeldas kohalike inimeste elu ja kombeid. Tema kroonikas ehk sündmuste kirjelduses kohtame eestikeelseid sõnu „maga magamas“, „laula, laula, pappi“ ning palju isiku- ja kohanimesid. Esimesed eestlase oma käega kirja pandud emakeelsed sõnad arvatakse pärinevat umbes aastast 1500.
Trükitud raamatud, mis hakkasid Euroopas levima 15. sajandi teisel poolel, jõudsid Eestisse küllaltki kiiresti. Esimesed teated selle kohta pärinevad aastast 1470, mil Tallinnasse saadeti Saksamaalt Lüübeki linnast kaks piiblit ja muud usulist kirjandust. Need ei olnud veel eestikeelsed raamatud.
Esimene teade eesti keeles trükitud tekstist pärineb aastast 1525, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis kannab aastaarvu 1535. Esimene trükikoda Eestis alustas tegevust 1632. aastal Tartus koos samal ajal asutatud ülikooliga.
Võta kokku
- Vaata enda märgitud selgitusi ja võtke pinginaabriga kordamööda iga ajalise tähise juures kokku, mis sel ajal toimus:
13. saj algupool → u 1500. a → 1470. a → 15. saj teine pool → 1525. a → 1535. a → 1632. a - Millised on esimesed üleskirjutatud ja meieni jõudnud eestikeelsed sõnad? Kust need pärinevad? Mida need võiksid tähendada?
Küsimused ja ülesanded
- Kujutle, et oled luuletaja
- Mesopotaamias,
- Vana-Egiptuses,
- Vana-Kreekas,
- 12. sajandi Prantsusmaal,
- 15. sajandi Saksamaal,
- 17. sajandi Eestimaal,
- 21. sajandi Eestis.
