Millal ja mis on lihavõtted?
Teine oluline liikuv püha eesti rahvakalendris on lihavõtted. See võib langeda vahemikku 22. märtsist kuni 26. aprillini: oleneb, millal on kevadine pööripäev ja kuufaas, sest lihavõtted on alati esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Lihavõtteid nimetatakse ka ülestõusmispühadeks, kevadpühadeks, kiigepühadeks ja munadepühadeks. Lihavõtted on vana kiriklik nimi ja see märgib piiblilegendi järgi Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast. Ülestõusmispühad on ametlik kiriklik nimi, kiigepühad märgivad kiikumise kommet, munadepühad nende pühade põhitoitu, aga ka kristlusega seotud legendi ja kevadpühad märgivad kevade algust. Seega, heal lapsel mitu nime.
- Märgi lõigus kõik lihavõttepüha nimetused. Millele need nimetused viitavad?
Kuigi lihavõtted on pühapäeval, eelneb sellele oluline nädal, mida kutsutakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Selle nädala kõige tähtsamad päevad on suur neljapäev ja suur reede. Piiblilegendi järgi on viimane Kristuse ristilöömise päev.
- Mis periood lihavõtetele eelneb? Kuidas neid päevi nimetatakse? Mis siis kristliku legendi järgi juhtus?
Vanasti toodi suurel neljapäeval tuppa puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Neist loodeti saada mune, millega oma toidulauda täiendada. Arvati, et kui ema toidab last rinnaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid.
Vaiksel laupäeval oldi vagusi, kuna arvati, et Jeesus Kristus on surnud. Õigeks pidutsemiseks läks alles rõõmsal pühapäeval: piiblilegendi järgi tõusis siis Kristus surnust üles. Sel päeval oli mitmel pool Euroopas kombeks kirikuski nalja teha, naerda ja trallitada. Usklikud rõõmustasid Kristuse ülestõusmise, mitteusklikud alanud kevade üle.
Lihavõtete kristlik tähendus
Kuidas nimetatakse lihavõtteid ja sellele eelnenud olulisi päevi kristliku õpetuse järgi? Mis sel ajal legendi järgi juhtus?
- Kuidas nimetatakse nädalat enne lihavõtteid?
- Kuidas nimetatakse pühapäevale järgnevaid esmaspäeva ja teisipäeva?
- Millised päevad on rõõmsa, millised kurva meeleoluga?
Lihavõtted ja kristlus
Kristuse ristilöömine
Jeesuse ristilöömine on kristlikus õpetuses väga oluline sündmus. Seetõttu kohtad risti ja ka taolist ristilöödud Jeesuse kuju või maali pea kõikides kirikutes. See on olnud üks enim kujutatud sündmus maalikunstis. Selle sündmuse või risti kujutamine meenutab kristlastele Jeesuse heategusid, tema ülekohtust surma ning seda, et tuleks elada ristiusu vaimus.
Lihavõtted ja kristlus
Kristuse ülestõusmine
Mida lihavõtetel tehakse?
Kõige levinum komme sel päeval oli kiikumine. Kiikumine oli vanasti talurahvale tähtis meelelahutus. Eriti meeltmööda oli kiigel käimine ja seal teiste omavanustega kohtumine noortele. Kuid kiikumisel usuti olevat ka maagiline võime, mis toob õnne. Ülestõusmispühal pandigi algus uuele kiikumise hooajale. Kiiguti nii aialattidel, mis olid asetatud paku peale, kui ka suurtel külakiikedel.
Alates 18. sajandist levis komme mune värvida. Mune värviti sibulakoorte või kaselehtedega keetes, poevärvid tulid kasutusele alles mõnikümmend aastat tagasi.
Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. Poistele oli auasi kingituseks hästi palju mune saada ja muidugi ei jõutud piiri pidada ning mindi liiale, aga nii oli ka lõbusam. Mune tuli juba aegsasti varuda, sest ei sobinud ju poisse tühjade kätega ära saata.
Munadega käisid kaasas ka erinevad mängud. Neist kõige levinum oli ja on siiani munakoksimine. Kogenumad koksijad teadsid, et muna peab kauem vastu, kui seda õigesti peos hoida. Mäng sai läbi, kui ühe koksija muna katki läks: kaotaja kinkis siis oma muna võitjale. Võitja võis muna kohe nahka pista või saagi hilisemaks alles hoida.
Teinekord tehti munadega ka vempe. Tüdrukud sokutasid mõnikord mõnele noormehele keedetud munade sekka ka tooreid. Kui hakati mune koksima, läks toores muna lihtsalt katki – siis oli noormehel piinlik. Mõnikord aga kasutati munakoksimisel salamahti hoopis puust muna, mis oli samamoodi kirjuks värvitud kui tavalisedki. Selle abil sai vastaste munad hõlpsasti katki koksida. Ent vahelejäämise korral võis kere peale saada.
Lihavõtete teine sümbol jänes on eestlaste jaoks üsna hiline nähtus. Teistes maades räägitakse lugu, et lihavõttejänes peidab šokolaadist või tavalised värvitud munad öösel aeda või tuppa ja lastel tuleb need üles leida. Sarnaselt tibude ja munadega väljendab ka see tore pehme loomake rõõmu algava kevade üle.
- hani
- hobune
- muna
- mets
- oja
- jänes
Küsimused ja ülesanded
- Loe teksti sees olevaid munadepühade meenutusi. Kas nende põhjal võiks öelda, et lihavõtted olid vanasti talurahvale oluline püha? Millest sa seda järeldad?
- Kuidas tähistatakse tänapäeval kevadpühi?
- Kuidas värviti vanasti mune? Kuidas värvitakse mune sinu peres?
- Värvi lihavõttmune, tee neist pilte ja lisa oma materjali alla.
- KKorraldage lihavõttepühade puhul munade värvimine ja ühine kiikumine. Tüdrukud keedavad ja värvivad mune ning kingivad neid ka poistele. Poisid teevad aga tüdrukutele kiigel hoogu. Lõpuks sööge munad ühiselt ära.
