Mis on jüripäev? Mida siis tehakse?
Rahvakalendris on jüripäev eelkõige põllumehe tähtpäev. Sel päeval lasti kari välja ja alustati künnitöid, teenistusse asusid suveks palgatud abilised. Kuna palgatud abilised kolisid tööandja talusse, oli jüripäeval ka palju kolimist. Seega oli jüripäev väga oluline sündmus – uue tööaasta algus.
- metsloomadele
- lastele
- põllumeestele
- talutöölistele
- muusikutele
- kariloomadele
- rändlindudele
- rüütlitele
- Märgi esimeses lõigus kõik väited, mis sinu vastuseid kinnitavad.
Jüripäeva nimi tuleb kuulsa rüütlite kaitsepühaku, lohetapja püha Georgiuse ehk Jüri nimest. Kuna püha Jüri kujutati alati hobuse seljas, siis peeti teda ka karja ja eriti hobuste kaitsjaks. Et karjaga seondus hirm huntide ees, siis paluti kariloomadele kaitset just pühalt Jürilt. Mõnel pool usuti, et Jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati neid püha Jüri kutsikateks.
Jüripäeval oli suur tähtsus inimeste igapäevaelule. Näiteks usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas istuda veel ei tohtinud – võib haigeks jääda, sest maa olevat veel mürgiseid aure täis. Ei tohtinud ka paljajalu käia, sest sellel võis olla halbu tagajärgi: koduloomade ja -lindudega võis midagi juhtuda, madu võis salvata või jalad võisid suvel katki minna. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa väge ning seda kasutati erinevate haiguste ravimiseks ja maagilisteks toiminguteks. Hoolitseti ka näonaha valge jume eest. Selleks pesti nägu konnakudu, lume või kasemahlaga, vahel lasti sipelgatel näole oma hapet pritsida.
Jüripäeval püüti rohkelt ennustada. Eriti hoolikalt jälgiti äikest – kas see on enne või pärast jüripäeva – ja tehti selle põhjal järeldusi suveilmade kohta. Lõuna-Eestis kehtis sel päeval müratekitavate tööde keeld. Näiteks ei tohtinud puid lõhkuda, et vältida suvel välgu tekitatavat kahju.
Õhtul ja ööl enne jüripäeva tehti jürituld. Selleks kuhjati suur hunnik puid, mis süüdati kuskil kõrgemal künkal või väljal põlema. Ümber tule mängiti ringmänge, tantsiti, lauldi ning puhuti torupille – nii tervitati kevadet. See komme on väga vana ja püsib ka tänapäeval. Ega eestlased ilmaasjata 1343. aastal valinud oma ülestõusu alguseks just selle öö. Mõisnikud ja orduvennad ei osanud jüriöö märguandetuledes näha muud kui tavapärast kevadpidu ja seepärast eestlased algul nii edukad olidki.
- Mida tehti jüriööl?
- Millist ajaloolist sündmust viimases lõigus mainitakse? Märgi see. Kuidas oli see sündmus seotud jüriööga?
- kevadiste põllutööde algus
- kiikumine
- lambaprae söömine
- ilma ennustamine
- koristamine
- naljategemine
- kolimine
- kevadine karja väljalaskmine
- üksteisel külaskäimine
- küünalde põletamine
- munade värvimine
- lõkketule tegemine ja selle ümber lustimine
- tööle asusid suveks palgatud abilised
- paljajalu käimine ja murul istumine
- näonaha eest hoolitsemine
Legend pühast Jürist ja lohest
Liibüas Selena linna lähedal hoidis kogu ümbruskonda hirmu all lohe. Tema urg muutus sooks, hingeõhk mürgitas elusolendeid ja tõi neile katku. Eluka rahustamiseks anti talle iga päev kaks lammast ohvriks. Kui lambad otsa lõppesid, hakati ohverdama loosiga valitud inimesi. Kord langes loos kuninga tütrele. Ehkki kuningas püüdis teda kõigiti välja osta, langetati otsus, et loosimine oli õiglane, ja pruudina riietatud tütarlaps saadeti lohe juurde sohu. Möödaratsutav püha Jüri päris tüdrukult, kuhu ta läheb, ja kuulnud vastust, otsustas ta lohega võidelda. Teinud ristimärgi, sööstis ta lohele vastu ja alistas eluka. Palunud neiult vöö, sidus ta selle lohele kaela ja nii võis neiu koletise kui lamba viia, kuhu soovis.
Linna saabudes teatas Jüri, et tapab lohe tingimusel, kui linnarahvas laseb end ristida. Seda linlased kähku tegidki. Kuningas tahtis talle kinkida pool kuningriiki, kuid püha Jüri keeldus, paludes vaid kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. Pärast seda ratsutas Jüri edasi kirikuid kaitsma.
- Lohe kimbutab linnainimesi.
- Püha Jüri märkab tüdrukut ja kõnetab teda.
- Püha Jüri ristib linnarahva.
- Püha Jüri alistab lohe.
- Liisk langeb kuningatütrele.
- Püha Jüri keeldub talle preemiaks pakutust, palub kuningat kirikuid ja vaeseid kaitsta ning suundub edasi järgmistesse linnadesse.
Püha Jüri ja tänapäev
Püha Jüri oli ristirüütlite ja on praeguseni paljude riikide kaitsepühak, nende hulgas on näiteks Bulgaaria, Gruusia, Inglismaa, Kreeka, Leedu, Venemaa, Rumeenia ja Ukraina.
Tema sümboliks on punane rist valgel taustal. See on nii Inglismaa kui ka Gruusia lipul.
Pärnumaal Toris asub Eesti sõjameeste mälestuskirik, mille kaitsepühakuks on püha Jüri, kelle uhke lohe tapmist kujutav kuju seisab kiriku taga (skulptor Mati Karmin). Püha Jüri kaitseb ka Võru linna.
Küsimused ja ülesanded
- Kuidas tänapäeval jüriööd ja jüripäeva tähistatakse? Miks on see sinu arvates praegugi väga tähtis?
