- diskomuusika
- ööbiku laul
- rahvakiige kiikumise hääl
- automürin
- inimeste jutukõmin
- lõkke põlemine ja praksumine
- telefonihelin
- ilutulestiku paugud
- pillimäng
Jaanilaupäev ja jaanipäev
Jaanipäev on iidne ja tähtis püha, mida kõik põhjamaa rahvad tähistasid ammu enne kristluse teket. Sellega märgiti suvist pööripäeva – aega, mil päev on kõige pikem ja öö kõige lühem.
Jaanipäevaks on suvi täielikult käes: rohi on rinnuni, puude lehed on täis kasvanud, lindudel on pesad valmis ning ööd on püsivalt soojad. Pärast jaanipäeva hakkab aga päev tasapisi lühenema ning üsna pea on jälle käes talv. Seega on jaanipäev eestlaste rahvakalendris pöördepunkt, mis näitab, et aastaring hakkab taas pöörduma.
Jaanipäev oli eestlastel eelkõige päikese püha. Iidsetest aegadest saadik on jaanilaupäeva (23. juuni) õhtul tehtud jaanituld ehk jaanikut, et anda päikesele jõudu edasi paista. Et tule mõju oleks kõige suurem, tehti jaanituli tavaliselt künkale või kõrge posti otsa, kuhu oli üles seatud hästi põlev tõrvatünn. Kui tuli oli süüdatud, algas selle juures pidutsemine, mis tavaliselt kestis öö läbi. Jaanitulel mängiti kõikvõimalikke mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikult kiiguti. Väga levinud oli – ja on senini – komme hüpata üle jaanitule. See pidi puhastama tooma tervist, edu ning kaitsma õnnetuste ja ohtude eest.
Võidupüha
Jaanilaupäev on meile tähtis veel selle poolest, et samal päeval tähistab Eesti Vabariik võidupüha. Just sel päeval, 23. juunil 1919. aastal, mil oli käimas vabadussõda, purustasid eestlased Võnnu lahingus lõplikult sakslaste väe. Seetõttu toimub igal aastal jaanilaupäeval sõjaväeparaad ning kalendris on see märgitud puhkepäevaks.
Millises selle õpiku loos jutustati Võnnu lahingust ehk võidupüha tekkimisest?
- „Mardileib“ (Jaan Kross)
- „Õitsipoisi õnn“ (August Jakobson)
- „Meelis“ (Enn Kippel)
- „Kompanii poeg“ (Eerik Laidsaar)
- „Kõik poisid ei saa suureks“ (Ivar Soopan)
- „Kaks Karlat“ (Karl Ader)
Jaanipäeva nimi
Kuigi jaanipäev ise on nii vana, et seda peeti ammu enne kristluse teket, tuleb selle nimi siiski hilisemast ristiusu kalendrist. Seal märgib see piiblilegendi järgi Ristija Johannese sünnipäeva (Johannes muutus eesti keeles Jaaniks).
mihklipäev – püha
mardipäev – püha
jüripäev – püha
volbripäev – püha
jaanipäev – püha
Jaaniöö
1. Enne lugemist: kuula
Kuula saate „Jaaniöö ja jaanikombed“ katkendit ning pane tähele, milliseid jaaniöö kohta käivaid uskumusi selles mainitakse.
2. Lugemise ajal
Märgi kõik kohad, kus mainitakse neid uskumusi, mida raadiosaateski.
Jaaniööd peeti väga eriliseks ööks. Usuti, et sel ööl on liikvel kõik võlujõud – nii head kui ka kurjad, ning inimesed võivad nendega kokku puutudes saada õnne või õnnetuse osaliseks. Seetõttu tegeldi jaaniööl maagiliste toimingutega. Kõige enam loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema vaid jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Arvati, et kes selle õie kätte saab, suudab selle abiga teha ja saada kõike, mida hing ihaldab. Õit ära tuua on aga väga raske ja ohtlik, sest seda varjavad kurjad vaimud.
Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega ning mõni targem inimene saab nende jutust aru. Nii olevat võimalik teada saada, mis sünnib tulevikus. Ka pidavat sel ööl kõik salavaranduste koopad jaanitulena põlema ning maa-alused varandusevahid annavad sellele, kes sinna juurde kogemata satub, nii palju kulda ja hõbedat, kui too ise himustab. Varanduse võis sel ööl kätte saada ka selle peidukohal salasõnu lugedes. Veel usuti, et nõiad pidid just jaaniööl kõvasti loitsima ning salarohte keetma.
Neidude seas oli komme korjata jaaniööl üheksalt heinamaalt üheksat sorti lilli, igast sordist üheksa õit, ning neist ristteel pärg punuda. Seejuures ei tohtinud sõnakestki lausuda. Pärg tuli pähe asetada ning kodus magama heites pea alla panna. Nii pidi unes nägema oma tulevast abikaasat. Jaanilaupäeva öösel korjati ka ravimtaimi. Rahvatarkus ütleb, et saunavihad peavad jaanipäevaks tehtud olema, sest hilisemad lehed ei ole enam nii lõhnavad ega pehmed.
Jaanipäeval toodi tuppa värsked kased, käidi saunas ning puhati öisest pidutsemisest. Kuna üsna varsti algas heinategu, siis püüti mitmesuguste maagiliste toimingute abil kindlustada kuivi ilmu. Ega ilmaasjata öeldud: „Enne jaani palu vihma, pääle jaani tuleb isegi.“
- Kõigil oli kevadvihmadest kõrini, nüüd taheti südamerahuga ujumas käia ja päikest võtta.
- Varsti pärast jaanipäeva algas heinategu. Seda sai teha vaid kuiva ilmaga, et hein ära saaks kuivada.
- Pärast jaanipäeva hakkasid kasvama marjad ja seened, aga need kasvasid vaid kuiva ilmaga.
Küsimused ja ülesanded
- Kas jaanipäeva tähistamine on sinu arvates tänapäeval ka tähtis?
- Milline jaanipäeva vana komme või uskumus tundub sulle kõige huvitavam?
- Kas midagi endistest kommetest on ka tänapäeval jaanipäeva tähistamise juures alles jäänud? Oled sa midagi neist ka ise läbi proovinud?
- Miks on jaanipäev olnud eestlastele alati üks tähtsaim püha? Mis võiks olla teine oluline püha? Miks?
Kuula regilaulu ja arutle
Laulus kõlavad murdekeelsed sõnad: „kirget“ – tulesädet ja „ristipäini“ – ristipäevani
- Mida kutsub laulja tegema?
- Mis juhtub tema sõnul nendega, kes nii ei tee?
