Kirjad paberil
Tänapäeval ei leidu kuigi palju inimesi, kes saadavad käsitsi või arvutiga kirjutatud paberkirju, aga veel 20. sajandil oli sellisel kirjavahetusel inimeste elus tähtis roll – see oli peamine viis kauge maa tagant suhtlemiseks. Enne kirjutamist mõeldi kiri hoolikalt läbi ning pandi siis paberile ilusa käekirjaga, sest hea sõnastus ja korralik vormistus näitasid austavat suhtumist kirja saajasse. Käsitsi kirjutatud tekstis oli tunda kirjutaja füüsilist lähedust ja kohalolu.
Kuid ka tänapäeval, kui kauge maa tagant suhtlemiseks on mustmiljon võimalust – telefon, Skype, e-kiri, veebi suhtlusvõrgustikud – ei tasu kirja surnuks kuulutada ega ajaloo prügikasti visata. Vahel võib ju juhtuda, et postkasti potsatab paberümbrikus kiri mõnest ametiasutusest, nt pangast, või sõbralt käsitsi kirjutatud postkaart seitsme maa ja mere tagant. Mõnikord tuleb aga ka endal selline kiri kirjutada.
Paljude tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute, teadlaste, ühiskonnategelaste kirjavahetus on avaldatud raamatutena. Kirjad on olulised ajalooallikad, mis annavad meile aimu mineviku eluolu ja inimeste mõttemaailma kohta.

Näpunäiteid kirja koostamiseks

Kirja alguses on pöördumine, mille järele või pannakse , õige on seega kirjutada , , . Kui kiri lõpeb soovlausega, pannakse selle järele , näiteks ; muudel juhtudel , näiteks .
NB! Inglise keele mõjul on meil levima hakanud mitmuse vormis tänamisviis Tänud. Eesti keeles on siiski kombeks öelda nt Suur tänu! Tuhat tänu! Aitäh! Tänan!
Näpunäiteid kirja vormistamiseks
- Tervituse ja põhiteksti vahele jäta tühi rida.
- Käsitsi kirjutades alusta lõiku taandega, arvutiga kirjutades eralda lõigud lõiguvahega.
- Lehe külgedele, ülaossa ja alla jäta vähemalt 2,5 cm vaba ruumi.
- Kui kirjutad arvutis, võiks kirja suurus olla 12 ja reavahe 1,5.
- Arvutis kirjutades tasanda teksti servad mõlemalt küljelt ehk kasuta rööpjoondust.

Vasta küsimustele!
- Miks Risto kirja posti teel saatis?
- Võta paari lausega kokku kirja sisu.
- Millist tegevust võiks Ristole soovitada?
Kuidas täita ümbrik
Ümbrikule kirjutatakse need andmed:
- nimi (ees- ja perekonnanimi),
- tänav, maja- ja korterinumber või talu nimi,
- küla ja valla nimi,
- sihtnumber (kirjutatakse viimasele reale enne linna või maakonna nime),
- linn või maakond,
- (riik)

NB! Sihtnumbri leiad Omniva kodulehelt.
Mark kleebitakse ümbriku.
Saatja aadress kirjutatakse.
Sihtnumber kirjutatakse reale linna või maakonna nime.
Ümbrikule kirjutatakse riigi nimi.
- Mis järjekorras kirjutatakse andmed aadressis? Järjesta õigesti.
- küla ja valla nimi
- ees- ja perekonnanimi
- tänav, maja- ja korterinumber või talu nimi
- sihtnumber ja linna või maakonna nimi
Küsimused ja ülesanded
1. Arutle!
- Milliseid võimalusi kauge maa tagant suhtlemiseks on praegu? Kuidas suheldi enne nende kasutuselevõttu?
- Miks on kirjad olulised ajalooallikad?
- Kumb ütleb kirjutaja kohta rohkem, kas käsitsi või arvutil kirjutatud kiri? Miks?
- Miks saadetakse reisil olles kodustele postkaarte? Kas sul ja su sõpradel on see kombeks?
- Milline tuntud lasteraamatu tegelane kirjutas kirju iseendale? Miks ta seda tegi? Milline kasu võib olla endale kirjutamisest?
2. Võrdle inglis- ja eestikeelse kirja vormistust. Kuidas erineb kirjavahemärgistus? Kirjuta lünka sobiv sõna.

Inglise keeles kasutatakse algustervituse ja lõpuvormeli järel , eesti keeles on algustervituse järel või on see koht tühi. Kui kiri lõpeb soovlausega, siis kasutame , muudel juhtudel jääb see koht kirjavahemärgita.
- Kas ingliskeelse kirja tava tuleks üle tuua eesti keelde? Põhjenda.