Häälikud ja sõnad
Nii nagu sõnadest võib koostada tohutult palju lauseid, saame mõnekümne hääliku omavahelise kombineerimise tulemusena kõik keeles leiduvad sõnad. Häälikutel ei ole tähendust. Kui keegi ütleks: „K“, siis peaksime seda üksnes köhatuseks, niisamuti ei tähenda m, n, e, ö üksikuna midagi. Kui keegi ütleb aga: „Oo!“, siis pole tegemist enam paljalt häälitsusega (häälikuga), vaid imestust väljendava hüüdsõnaga.
Kui igal häälikul oleks tähendus, siis oleks keeles vaid nii palju sõnu, kui on häälikuid. Häälikuid sõnadeks ühendades saame aga moodustada rohkem sõnu, kui vaja läheb. Näiteks neljast häälikust a, e, k ja r koosnevad sõnad kaer, krae, erak, kare, kera, rake, reka. Kuid nendestsamadest häälikutest saame moodustada ka kombinatsioone, millel pole tähendust: ekar, raek, arek. Selliseid sõnu ei leia ühestki sõnaraamatust, küll aga võivad need häälikujärjendid tulevikus mingi tähenduse omandada.
Näidis: ees (2) – see, ese
aval (3) –
kala (2) –
leek (2) –
vale (3) –
aer (3) –
mujal (2) –
samet (3) –
Igas keeles on reeglid selle kohta, millised häälikud võivad kõrvuti asetseda ja millised mitte, nt eesti keele kõnelejale oleksid keerulised hääldada ühendid eakr, hiji, lumpt, ukst.
- luur
- kuvi
- kanoiaiao
- strktuhvel
- tii
- bdghuu
- murritama
- ruuver
- pzdvrtsti
- aouao
- kujjm
- eeeia
Täis- ja kaashäälikud
Häälikud jagunevad täis- ja kaashäälikuteks, mis omavahel vaheldudes moodustavad sõnu. Kui keeles oleksid vaid kaashäälikud või täishäälikud, oleks sõnu raske hääldada: krtjhklmnskv, mntrshglkmn, õöiio.
Täishäälikute hääldamisel pääseb õhk kopsudest ja suuõõnest vabalt välja, kohtamata oma teel takistusi. Täishäälikud on a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.
Kaashäälikute hääldamisel tekib suuõõnes või kõris takistus ja kopsudest tulev õhk pääseb alles pärast takistuse ületamist suust (ninast) välja.
Nimeta kõik kaashäälikud!
Vaata, kuidas hääldame täis- ja kaashäälikuid.
- Suu on kergelt avatud,
- huuled on kergelt tõmmatud tahapoole,
- keel on tõmmatud tahapoole.
- Õ
- Ä
- Huuled on avatud ja naerul asendis,
- hambad on nähtaval, veidi avatud,
- keel on vastu alumisi hambaid.
- L
- I
- Suu on kergelt avatud,
- keeletipp on ülemiste hammaste taga,
- keeletipu ja hammaste vahel on sulg, mille avab õhuvool.
- N
- T
Helilised ja helitud häälikud
Häälikuid, mille hääldamisel pannakse häälepaelad võnkuma, nimetatakse helilisteks häälikuteks. Helilised on kõik täishäälikud ja kaashäälikutest j, l, m, n, r, v. Ülejäänud kaashäälikute puhul häälepaelad ei võngu. Need on helitud häälikud. Helitud on sulghäälikud k, p, t, g, b, d ning f, h, s, š, z ja ž.
Eesti keel on täishäälikurohke. Eesti keeles on võimalik luua sõnaühendeid, mis koosnevadki ainult täishäälikutest. Näiteks lauses Aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau, mille mõtles välja luuletaja Andres Ehin, on 28 täishäälikut.
Näidis: aru – karu, haru, taru
all –
aas –
ai –
ema –
isa –
isu –
idu –
usk –
oks –
ais –
allikas –
- lapp
- vang
- au
- loos
- aaloe
- lukk
- elu
- roog
- lill
- õud
- viiv
- auk
- loovus
- ilus
- ema
- ilu
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged väited.
- Kuna kõigil häälikutel on tähendus, saab neist sõnu moodustada.
- Häälikuid kombineerides saame moodustada rohkem sõnu, kui keeles parasjagu vaja on.
- Igas keeles on seaduspärad, milliste häälikute kooshääldamine keelde sobib.
- Täishäälikute hääldamisel kohtab kopsudest tulev õhk takistusi.
- Eesti keel on kaashäälikuterohke.
- Helilised on häälikud, mida saab hääldada pikalt ja heliliselt.
- Kõik kaashäälikud on helitud häälikud.
2. Arutle!
- Mis juhtuks, kui häälikutel oleks tähendus?
- Miks on uusi sõnu raske välja mõelda?
- Proovi mõista lauset, kust on puudu kas kõik täishäälikud või kõik kaashäälikud. Kontrolli oma vastust järgmiselt slaidilt.
- Kumba lauset oli kergem ära arvata? Miks?
3. Millist häälikut poiss hääldab?
- A
- E
- I
- O
- U (Ü)
- A
- E
- I
- O
- U (Ü)
- A
- E
- I
- O
- U (Ü)
- A
- E
- I
- O
- U (Ü)
- A
- E
- I
- O
- U (Ü)
- P
- V
- F
- P
- V
- F
- P
- V
- F
4. Kirjuta lünka puuduv(ad) täishäälik(ud). Seejärel vasta küsimustele.
Vokaalide rhkus
Eesti keeles on üheksa vokaali – , , , , , , , , – ning sellega paistab ta maailma k lte hulgas hästi slma: WALS-i järgi on näiteks 564 v deldud maailma keele hlgas vaid 184 (33%) sellist, kus vokaale on üle seitsme (sh sme keel). Teada-tuntud näide on eesti keele õ, mda ka soome keeles pole. Selle puhul on eriprane siiski märk, mida selle hliku üleskirjutamiseks kasutame, mitte niivrd häälik ise – üsna lhedane häälik on olemas vene keeles, aga ka vdja ja liivi keeles. Keeleppe seisukohast on voklirohkus muidugi keeruline: kuidas õpetada eesti keele vokaale ristama ja hääldama neid, kelle emakeele vkaalisüsteemis on võib-olla ainult 3–5 vokaali? Lsaks vokaalirohkusele on eesti keelele iselmulik ka vokaalihendite ehk dftongide rohkus: neid on üldkeeles tervelt 36 (ai, ae, au, ei, oi jne), murretes vlgi enam (ka näiteks öü, eü).
- Mille poolest paistab silma eesti keel?
- Millist eesti keele täishäälikut pole soome keeles?
- Mille poolest on eesti keele õ eriline?
5. Kirjuta lünka puuduvad kaashäälikud, nii et saad sulgudes oleva sõna sünonüümi. Kirjuta laused, kus kasutad neid sõnu.
Sõna | Lause |
aeasti (varakult) | |
trier (vembumees) | |
kuik (taidur) | |
viema (vähkrema) |
6. Lugege klassis valjusti ette Jüri Üdi luuletus „Teade Christian Morgensternile“. Täitke ülesanded.
Teade Christian Morgensternile
Ordakinarss eta Sipeldurii,
hökerba tikali sei.
Apetiparts letwa hõk andurii,
jokerdimente yhhei!
Lapuaviil andeluu Develoss,
anket i kanket apree.
Lummapolii unnaruu tibavoss,
boket ach Finze jachtee:
klurp’s!!!
- Kas Jüri Üdi luuletus on kirjutatud eesti keeles? Põhjenda.
- Millised sõnad sobiksid eesti keelde, millised mitte?
- Milline võiks olla teate sisu ja millises toonis on see kirjutatud? Mille põhjal seda otsustasid?
Christian Morgenstern (1871–1914) on saksa luuletaja, kelle loomingut iseloomustab huumor ja mängulisus.
d. Kirjuta Christian Morgensterni vastus Jüri Üdile. Eeskuju võid võtta Morgensterni „Kala öölaulust“.
- „Kala öölaulu“ saab küll lugeda, aga ei saa ette lugeda. Kuidas oleks võimalik see luuletus kuuldavaks või nähtavaks teha?
