Tekst ja pilt loovad terviku
Kirjeldust ja iseloomustust kirjutades kasutasid ainult sõnu, aga sõnalisele tekstile võib ilmekuse huvides lisada fotosid, joonistusi, skeeme, kaarte jm. Sõnaline tekst ja silmaga nähtav kujutis täiendavad teineteist ning loovad koos uue põneva terviku.
Enamasti peatubki lugeja silm esmalt pildil ja alles seejärel tekstil. Ka pilti võib nimetada omamoodi tekstiks, sest see annab meile uut informatsiooni ja tekitab mõtteseoseid.
Pilt võib teksti täiendada mitmel viisil.
Arutle!
- Milliste tekstide juurde pole pilte vaja?
- Milliseid tekste oleks ilma piltideta raske mõista?
- Miks vaatame esmalt pilti ja alles seejärel loeme teksti?
1. Pilt pakub lisainfot
Elusorganismide skeemilt saab lisateavet suguluses olevate elusorganismide kohta.
Paljud teadlased arvavad, et kõik elusolendid on omavahel mingil moel suguluses ja arenenud miljonite aastate jooksul samadest kaugetest eel- lastest. Evolutsiooni kujutatakse sageli puuna. Pildil kujutatud evolutsioonipuul on tähtsaimad tänapäeval olemasolevad looma- ja taime- rühmad ühendatud joontega, et näidata, kellega ollakse lähemas suguluses.
2. Pilt aitab teksti mõista
Joonis aitab paremini aru saada, milline on hamba ehitus.
Hammas koosneb kolmest põhilisest osast: hambakroonist, mis paikneb väljaspool iget, hambakaelast, mis on igeme sees, ja hambajuurest, mis on peidus lõualuu sees.
Hammast katab pealt kreemikasvalge email, mis on organismi kõige tugevam aine; selle all on dentiin; hamba sisemuses olevat säsiõõnt täidab hambasäsi. Säsis on palju närve, mis lähevad lõualuusse.
3. Pilt teeb teksti usutavamaks
Teksti juures olev foto veenab, et selline kalju ja tempel on tõepoolest olemas.
Kuldne Kalju, üks Myanmari budistide pühamaid paiku, asub ligi 1100 meetri kõrgusel Kyaiktiyo mäe tipus. See hiiglaslik kaljurahn on kaetud kuldlehekestega, mida budistid kleebivad sinna oma palvete täitumiseks. Kaljurahnu otsas asub pagood (budausuliste tempel).
4. Pilt loob meeleolu
Pilt mõjutab emotsionaalselt, tekitab seoseid iga lugeja-vaataja isiklike kogemustega.
Hommik Kakerdaja rabas. Seninähtust ilusam laudtee algab vana taluaseme juurest ja läheb rabajärve kaldale. Tulin augustihommikul enne päikesetõusu: rabamännid särasid veepiiskades ja laugaste kohal hõljusid uduloorid. Taamal hüüdsid sookured ja laulsid noored tedrekuked.
Edgar Kask. See müstiline armastus
5. Pilt jutustab loo, mis toetab teksti
Pilt jutustab loo, mis toob sündmused lugeja silme ette ja paneb tegelastele rohkem kaasa elama.
Viljandi vallas Tänassilma külas päästis Mustla päästekomando kaevust metskitse.
Kalmetu kooli õpilased kuulsid pooleldi avatud luugiga kaevust hädakisa. Kohalikud inimesed kutsusid välja päästjad. Päästjad eemaldasid betoonist kaevuluugi ja panid kaevu redeli. Veidi aja pärast oli kits kaevust väljas ja kalpsas metsa poole.
6. Pilt aitab ette kujutada
Pilt aitab tegelasi ja olukordi paremini ette kujutada, nt kirjandusteose illustratsioon loob ühe võimaliku kujutluse tegelastest ja tegevuskohast.
Igal hommikul pool seitse möödub härra Tusane majast, kus ma elan. Juba kaugelt kuulen sillutisel tema raskeid lohisevaid samme.
Ma jooksen akna juurde, avan selle ja upitan end kaugele välja ja vaatan kõnniteele.
Esimese või teise laternaposti juurest avastan kohe aeglaselt läheneva küürakil kogu. Tema ainukene mantel lipendab kulunult ja viledalt ümber põlvede. Ta silmi varjab sügavalt pähe tõmmatud luitunud nokkmüts. Turjal on tal kulunud nahkrihmadega väljaveninud seljakott ja ta liigub nagu keegi, kel pole kiirustamisest aimugi.
Monika Feth. Mõttekoguja
Üks pilt, mitu eesmärki
Enamasti täidab üks pilt mitut eesmärki, näiteks ilukirjandusteose illustratsioon loob meeleolu, aitab teksti sisse elada ning võimaldab paremini ette kujutada seda, millest tekstis juttu. Foto uuriva ajakirjandusartikli juures võib näidata midagi, millest tekstis otsesõnu juttu pole, veenda meid kirjutatu paikapidavuses ning luua kujutluspildi sellest, millest artiklis räägitakse.
- Sirvi parasjagu käepärast olevaid raamatuid ja muid väljaandeid (oma õpikuid, ilukirjandusteoseid, uudiseportaale, sotsiaalmeedia postitusi vm). Otsi näiteid selle kohta, kuidas pilt täidab teksti juures mitut eesmärki. Vali üks pilt ja seleta, millised eesmärgid sellel on.
Küsimused ja ülesanded
1. Loe tekst läbi.
Esimesed põhupakimajad ehitati USA-s 1800. aastate lõpul, samal ajal kui pakkimismasinad leiutati. Põhumaja ehitamine ei ole füüsiliselt raske ega nõua ülimat täpsust. Kõigepealt püstitatakse puidust sõrestik. Sõrestiku vastu laotakse põhupakid, mis kinnitatakse sõrestiku külge. Seest ja väljast kaetakse põhupakid savikrohviga. Katusele tehakse lai räästas, et vihmavesi seinale ei sajaks. Tänu põhu heale soojapidavusele ja looduslikule päritolule on põhumajas hea mikrokliima: mõnusalt soe ja parajalt niiske.
- Mida said tekstist teada põhumajade kohta? Kas miski jäi ebaselgeks?
- Vaata pilte. Mida inimesed neil piltidel teevad? Kuidas täiendavad pildid teksti? Kas pildid aitasid paremini mõista seda, mis lugedes jäi ebaselgeks?
- Milliste fotode või joonistustega võiks seda teksti täiendada?
- Kas tead mõnda maja, mis on ehitatud põhupakkidest?
2. Soorita alloleva kirjelduse järgi võimlemisharjutus. Ära ava enne harjutuse tegemist slaideris järgmist slaidi!
Istu tooliga lauast kaugemale, siruta jalad ette ja pane käed lauale. Painuta keha ette ja hoia pea vabalt. Venita end käsi ette sirutades kogu kehast pikemaks ja sirgemaks, kuni tunned venitust ülaseljas. Hoia venitust 10 sekundit. Korda harjutust 5 korda.
Kui harjutus tehtud, siis vaata järgmist slaidi.
- Kas tegid harjutust õigesti?
- Nimeta olukordi, kus teksti on ilma pildita raske mõista.
3. Loe tekst läbi.
Pool sajandit emakeeleõpetaja ametit pidanud idavirulane Meinhard Laks algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid emakeelepäeva tähistamiseks, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aastal ajalehes Põhjarannik – nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. [---]
11. veebruaril 1999 võttis riigikogu VIII koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja 17. veebruaril ning see jõustus 24. veebruaril 1999. 14. märtsil 1999 tähistatigi emakeelepäeva esimest korda riikliku tähtpäevana. Meinhard Laks oli lõpuks võitnud.
Külli Heinla. Kümme aastat emakeelepäeva- Iseloomusta loetud katkendi põhjal kooliõpetaja Meinhard Laksi, kasutades selleks vähemalt viit omadussõna.
- Mitu aastat on emakeelepäeva tähistatud?
- Kuidas seda päeva tähistatakse?
- Kas see päev on oluline? Miks?
4. Milline pilt sobib kõige paremini loetud teksti juurde?
- Kuidas valitud foto teksti täiendab?
- Millised fotod võiks veel selle teksti juures olla? Millised kindlasti ei sobi? Miks?
5. Paaristöö. Slaidiesitlus pildi eesmärkide kohta
- Leidke veebist vähemalt kaks lühikest teksti ning nende juurde kuuluvad pildid.
- Vormistage tekst ja pildid slaidile. Ärge unustage lisamast viidet veebilehele, kust materjal pärit on.
- Selgitage, miks on nende tekstide juures just sellised pildid. Mis eesmärke pildid täidavad?
Kui soovite, võite ülesannet varieerida. Paigutage esimesele slaidile ainult pilt ja laske kaaslastel arvata, millise loo juurde võiks see kuuluda ning mis eesmärki seal täita. Seejärel näidake teist slaidi, kus on õige vastus.
