A
- algvõrre – väljendab omadust, ütlemata midagi omaduse määra kohta (ilus)
- argikeel – normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keelekuju
- argument – väide koos asjakohase tõendusmaterjalile tugineva põhjendusega
- arv – käändsõna ja tegusõna ainsus ning mitmus (kass, kassid; hüpleb, hüplevad)
- arvamuslugu – kellegi isiklikku seisukohta või hinnangut väljendav kirjutis meedias
- arvsõna e numeraal – käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda (kui palju? mitu? mitmes?)
- arvustus – arvamustekst, mis tutvustab ja arvustab mõnd kultuurinähtust või -sündmust
- asesõna e pronoomen – käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu (ta, keegi)
- astmevaheldus – nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves (laadivaheldus ja vältevaheldus)
E
- eitav kõne – väljendab, et tegevust ei toimu(nud) (Ta ei kiirusta.)
- enneminevik – väljendab mingile minevikuhetkele eelnenud tegevust (olin keksinud)
- ettekanne – esitatav loeng või referaat, mingi probleemi või teema käsitlus
H
- heliline häälik – kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v
- helitu häälik – sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž
- häälikuühend – kõrvuti asetsevad erinevad kaashäälikud või samasse silpi kuuluvad erinevad täishäälikud
- hüüdsõna e interjektsioon – muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tunde- ja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli vms (hei, ahoi)
I
- i-mitmus – id-lõpulisest mitmuse osastavast moodustatavad käändevormid mitmuse sisseütlevast kuni mitmuse saava käändeni (kaasa arvatud)
- intervjuu – küsitlus, usutlus; ajakirjandusžanr, milles intervjueerija küsitleb intervjueeritavat
- isikuline tegumood – tegusõna vorm, mida kasutatakse siis, kui lauses on tegija teada, tegija on mainitud (Ats luuletab)
J
- jaatav kõne – väljendab, et tegevus toimub või toimus (Ta kiirustab.)
- jutustav tekst – tekst, mis räägib mingitest toimunud või väljamõeldud sündmustest
- järgarvsõna – arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes?
K
- kaashäälik e konsonant – häälik, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu osaliselt või täielikult; k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž, j, l, m, n, r, v
- kaassõna e adpositsioon – muutumatute sõnade liik, kuulub lauses nimisõna või asesõna juurde (maja taga)
- kaudne kõneviis – väljendab kaudsel teel saadud teadet, kõneleja ei ole tegevuse toimumises kindel (lubatavat)
- kesksõna e partitsiip – tegusõna käändeline vorm (nud-, tud- ja v-, tav-kesksõna)
- keskvõrre – näitab, et omadust on rohkem kui mingil teisel olendil, asjal, nähtusel (ilusam)
- kindel kõneviis – väljendab kindlalt toimuvat või toimunud tegevust (luban)
- kirjakeel – ühtne ja korrastatud keelekuju, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel
- kuulutus – avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne
- käskiv kõneviis – väljendab käsku, palvet või soovi (lubage)
- käändsõna – sõna, mida saab käänata: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad
L
- laadivaheldus – sulghääliku või s-i kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel
- lihtminevik – väljendab tegevust, mis on kõnehetkeks lõppenud (keksisin)
- liittegusõna – tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada (võidurõõmutsema)
M
- meedia – trükiajakirjandus, raadio, televisioon, internetiportaalid jm
- murre – piirkondlik eripärane keelekuju
- muutumatu sõna – sõna, mida ei saa käänata ega pöörata: määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad
- määrsõna e adverb – muutumatute sõnade liik, mis väljendab aega, kohta, viisi, määra (kuidas? millal? kus?)
O
- olevik – väljendab praegusel hetkel ja tulevikus toimuvat (keksin)
- omadussõna e adjektiiv – käändsõna liik, mis näitab omadust (missugune? milline?)
- onomatopoeetilised sõnad – loodushääli või muid helisid jäljendavad sõnad (vulin)
- ortograafia – reeglid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna; õigekiri
- oskussõnad – sõnad, mida kasutavad mingi eriala inimesed (teadlased, kunstnikud)
P
- põhiarvsõna – arvsõna, mis näitab hulka, vastab küsimusele mitu? kui palju?
- põhikääne – omastav kääne
- põhiosa – liitsõna põhitähendust kandev viimane sõnaosa
- pöördsõna – sõna, mida saab pöörata: tegusõnad (mida teeb? mida tehakse?)
- pööre – grammatiline kategooria, mis tähistab pöördsõna muutevormide isikut (1. pööre: mina kiirustan, 2. pööre: tema kiirustab jne)
R
- reportaaž – ajakirjandusžanr, mille eesmärk on anda sündmustest vahetu, mitmekülgne ja isikupärane ülevaade
- rõhk – mõne silbi eriline rõhutamine kõnelemisel
- rõhumäärsõna e suhtumissõna e modaalsõna – kõneleja suhtumist väljendav sõna (küllap, kindlasti)
S
- sidesõna – muutumatute sõnade liik (ja, ning, et)
- silbituum – silbi täishäälik(ud)
- silp – väikseim hääldusüksus kõnelemisel
- släng – mingi ühiskonnagrupi (nt õpilaste) erikeel
- stiil – kindlatel juhtudel kasutatav või kellelegi või mingile tekstiliigile iseloomulik väljenduslaad
- sulghäälik e klusiil – kaashäälik, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu täielikult; k, p, t, g, b, d
- sõnatüvi – sõna põhitähendust kandev osa
- sõnavorm – lõppude ja tunnuste lisamisel sõnatüvele või tüve muutmisel saadud vorm
- sünonüüm – samatähenduslik sõna
T
- tegusõna e verb – sõnaliik, mis väljendab tegevust, olemist (mida teeb? mida teha?)
- tegusõna käändelised vormid – tegusõnast saadud tegevusnimed (ma- ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad (nud-, tud-, v-, tav-kesksõna) (liduma, liduda, lidunud, lidutud, liduv)
- tingiv kõneviis – väljendab tegevust, mis võiks teatud tingimustel toimuda (lubaksin)
- tunnus – sõnatüvele lisatav osa, mis muudab näiteks sõnavormi arvu, aega, kõneviisi (mitmuse, mineviku, kõneviisi tunnus)
- täiendosa – liitsõna eesmine sõnaosa, mis täpsustab põhisõna tähendust
- täishäälik e vokaal – häälik, mille moodustumisel õhuvool suust takistuseta välja pääseb; a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
- täisminevik – väljendab kokkuvõtet mineviku tegevusest käesoleva hetke seisukohast (olen keksinud). Tegevus võib olla kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda.
U
- umbisikuline tegumood – tegusõna vorm, mida kasutatakse, kui lauses pole tegijat mainitud; tegija on küll olemas, kuid pole teada, kes ta on (luuletatakse, lauldakse, süüakse)
- uudis – ajakirjandustekst, milles on juttu äsja toimunud sündmustest
V
- valeuudis – valeinfot sisaldav uudis, mille eesmärk on inimesi tahtlikult eksitada
- välde – sõna pearõhulise silbi pikkus (I, II ja III välde)
- väljendtegusõna – nimisõnast ja tegusõnast koosnev piltliku tähendusega sõnaühend (pähe õppima)
- vältevaheldus – II ja III välte vaheldumine ühe sõna eri vormides
Ü
- ühendtegusõna – määrsõnast ja tegusõnast koosnev sõnaühend (alla kukkuma)
- ülivõrre – näitab kõige suuremat omaduse määra (ilsuaim ehk kõige ilusam)
