Noored tantsivad harjutussaalis. Lilli tantsib uues balletis peaosa. Olli tantsis eile suurel laval. Nad on tantsinud koos mitu aastat.
Millises pöördes ja ajas on paksus kirjas sõnad?
Tegusõna pööramine
Tegusõna pöörates liidetakse sõna tüvele tunnused ja lõpud. Saadud pöördevormid väljendavad peale sõna põhitähenduse mitmesuguseid lisatähendusi.
- Millise lisatähenduse annavad tegusõnale need tunnused ja lõpud?
mühata + si + n
mürgelda + me
lendle + vad
kukerpallita + s
Tegusõna arv ja pööre
Tegusõnaga saab näidata, kas tegijaid on üks (ainsus) või mitu (mitmus) – seda nimetatakse tegusõna arvuks. Tegusõnaga saab väljendada ka seda, kas tegevuse sooritab kõneleja ise (joonistan) või keegi teine (joonistad, joonistate). Tegijat väljendab pööre e isik. Tegusõna pöörde ja arvu tunneme ära pöördelõpu järgi.
Pööre | Ainsus | Mitmus |
1. pööre (isik) | ma joonista/n | me joonista/me |
2. pööre (isik) | sa joonista/d | te joonista/te |
3. pööre (isik) | ta joonista/b | nad joonista/vad |
- joondute
- luusime
- sajab
- magan
- kihutavad
- meilin
- karastab
- unistan
- pügate
- puhkame
- nuusite
- ärkad
- nokib
- puhkevad
- kuulatad
Lauses kasutame enamasti tegusõna ilma asesõnata, sest tegusõna vorm on ka selleta äratuntav:
Eile joonistasime (me) merd.
Olevik ja minevik
Tegusõna abil saab väljendada nii praegu toimuvat tegevust kui ka sündmusi, mis toimusid kunagi ammu. Selleks on tegusõnal kaks aega ehk ajavormi: olevik (Ma mängin praegu korvpalli) ja minevik (Mängisin eile korvpalli).
Minevik jaguneb omakorda kolmeks.
Lihtminevik | Täisminevik | Enneminevik |
mängis | olen mänginud | olin mänginud |
Uue kooliaasta alguseks oli Arnold kevadistest trenniriietest välja kasvanud. | |
Kirjanik Karl Ristikivi lapsepõlv möödus Varblas. | |
Olen viimase aasta jooksul õppinud palju kasulikku. | |
Mul on jalgratas katki. | |
Ta kõndis mööda kitsast metsarada. | |
Keegi oli vaasi katki teinud. | |
Laagrilised hüppasid hüppetornist vette. | |
Mari käib igal hommikul koeraga jalutamas. |
Ajavormide kasutamine
OLEVIK | LIHTMINEVIK |
 |  |
|
|
|
|
Sportlane hüppab teisel katsel. | Sportlane hüppas teisel katsel 6.87. |
TÄISMINEVIK | ENNEMINEVIK |
 |  |
|
|
|
|
Sportlane rõõmustab, et on hüpanud elu pikima hüppe. | Kuulsin äsja, et Ksenija Balta oli hüpanud rekordi. |
- Muuda lihtminevik täisminevikuks ja seleta, kuidas lause tähendus muutus.
- Ta õppis klaverimängu viis aastat.
- Mu sõber elas pikemat aega Austraalias.
- Reisimine võimaldas avastada maailma.
- Maalikursus kestis kolm kuud.
Tulevik
Nüüd tekib kindlasti küsimus, kas eesti keeles tulevikku polegi. Näiteks inglise keeles väljendab tulevikku abisõna will, saksa keeles werden. Kas eesti keeles saab ainult minevikust rääkida? Ka eesti keeles saab tulevikust kõnelda, kuid selle väljendamiseks pole spetsiaalset tunnust: tulevikku väljendame tegusõna olevikuvormidega. Lause kaastekst ja teised sõnad (homme, järgmisel nädalal jt) aitavad aru saada, et jutt käib tulevikus toimuvatest sündmustest: Homme lähen kinno. Kümne aasta pärast on mul kolm last.
- Kirjuta vihikusse viie lausega sellest, mida kavatsed teha järgmisel koolivaheajal.
- Jooni alla sõnad ja sõnavormid, mis väljendavad tulevikku.
- Millist tegusõna ajavormi kasutasid?
- Mis sõnaliiki kuuluvad teised allajoonitud sõnad?
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige variant.
Tegusõna pööramisel tegusõna põhitähendus ja juurde mitmesuguseid lisatähendusi. Tegusõna vormist on näha, kas tegijaid on , seda nimetatase tegusõna . Tegijat väljendab . Eesti keeles on tegusõnal aega, minevik jaguneb omakorda . Tulevikul eesti keeles eraldi tunnust.
2. Arutle!
- Miks on eesti keeles vaja kolme minevikuvormi?
- Mille poolest erineb eesti keele ainsuse 3. pööre vene, inglise ja saksa keele omast?
- Kas eesti keelde tekib eraldi tegusõnavorm tuleviku väljendamiseks?
3. Määra paksemas kirjas tegusõnade aeg, arv ja pööre.
Kui tarvis, kasuta tegusõna vormide tabelit.
„Paljud arvavad , et aeg on nagu vesi, mis voolab , kuid see mitte ei voola, vaid seisab paigal,“ selgitas füüsik. „Aega uurides mõistsin ma, et see on nagu maastik, kuid mitte tavaline maastik, kus kõik püsib muutumatuna. Kujutage ette, et sellel maastikul kasvavad puud ja põõsad, seal on mäed ja orud. Kuskil on jõgi, teisal järv, silmapiiril paistavad majad.
Nii nagu meie liigume maastikul, täpselt samamoodi on võimalik liikuda ka ajas. Mis kõige tähtsam – kui maastikul on puud, põõsad, jõed ja järved üheaegselt olemas, siis ajaga on täpselt samamoodi. Kõik ajahetked on alates universumi tekkimisest kuni praeguse hetkeni üheaegselt olemas. Olemas on ka kõik see, mis toimub tulevikus.“
4. Loe tekstid läbi ja vasta küsimustele.
- Mis tekstiliigiga on tegu?
- Millist ajavormi on neis kasutatud?
- Mis juhtuks, kui asendada neis olevik minevikuga ja vastupidi?
