Tegumood
Kui lauses on tegija teada, on tegusõna isikulises tegumoes. Näiteks lauses Ants sööb sööklas suurt rosinasaia on tegijaks Ants. Tegija võib olla ka juurdemõeldav, näiteks lauses Sööme sööklas maitsvaid rosinasaiu näitab tegusõna mitmuse 3. pöörde lõpp -me, et tegija on meie.
Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde mõelda, siis on tegusõna umbisikulises tegumoes: Rosinasaiu valmistatakse meie kooli sööklas (pole teada, kes neid valmistab).
Umbisikulise tegumoe tunnused
-da | lauldakse |
-ta | hüpatakse |
-a | luuakse |
-t | mängiti |
-d | mõeldi |
- Viimastel aastatel on ehitatud palju maju.
- Artiklit kirjutati üheskoos Peetri kodus.
- Heategusid tehakse lihtsalt niisama.
- Tegime sõpradega naabritele tembu.
- Mu isa ehitas suvila oma kätega.
- Pärast presidendi kõnet lauldi hümni.
- Mu vanaisa on istutanud tuhandeid puid.
- Ta kirjutab novelli.
- Õppisin küll, aga ikka sain kahe.
- Kodus õpitakse aina vähem.
Tegumoed ja kõneviisid
Kõneviis | Aeg | Isikuline tegumood | Umbisikuline tegumood |
Kindel | Olevik | Poisid mängivad palli. | Õues mängitakse palli. |
Lihtminevik | Poisid mängisid palli. | Õues mängiti palli. | |
Täisminevik | Poisid on palli mänginud. | Õues on palli mängitud. | |
Enneminevik | Poisid olid palli mänginud. | Õues oli palli mängitud. | |
Tingiv | Olevik | Poisid mängiksid palli. | Õues mängitaks palli. |
Minevik | Poisid oleksid mänginud palli. | Õues oleks palli mängitud. | |
Käskiv | Olevik | Poisid mängigu palli! | Õues mängitagu palli! |
Minevik | Poisid olgu mänginud palli! | Õues olgu mängitud palli! | |
Kaudne | Olevik | Poisid mängivat palli. | Õues mängitavat palli. |
Minevik | Poisid olevat mänginud palli. | Õues olevat mängitud palli. |
olid käinud | |||
käivat | |||
käigu | |||
käidaks | |||
on käidud | |||
oleks käidud | |||
käidi | |||
olevat käinud | |||
oleks käidud | |||
käiakse |
Võõrkeelte mõjul on eesti keeles hakatud kasutama umbisikulist tegumoodi koos kaassõnaga poolt. Loomulikum ja parem oleks see asendada isikulise tegumoega.
Halvem | Parem |
Lõke | Lõkke süütasid gaidid. |
Sõnasta laused ümber, asendades umbisikulise tegumoe isikulisega.
- Kooli sünnipäevatort küpsetati lapsevanemate poolt.
- Eesti loodust on hinnatud paljude välismaalaste poolt.
- Sportlased on tundidest vabastatud direktori poolt.
- Praht oli jäetud ehitajate poolt koristamata.
- Autojuhte kontrolliti politseinike poolt.
Jaatav ja eitav kõne
Tegusõnaga saab väljendada ka seda, kas tegevus toimub või ei toimu.
Jaatav kõne väljendab, et tegevus toimub/toimus: | Eitav kõne näitab, et tegevust ei toimu(nud). Eitava kõnega väljendatakse ka keeldu. |
Varblane sädistab põõsas. | Varblane ei sädista põõsas. |
Kõneviis | Aeg | Isikuline tegumood | Umbisikuline tegumood |
Kindel | Olevik | ei kuule | ei kuulda |
Tingiv | Olevik | ei mängiks | ei mängitaks |
Kaudne | Olevik | ei mängivat | ei mängitavat |
Käskiv | Olevik | – | ärgu mängitagu |
Eitavas kõnes kasutatakse väljendite ei ole, ei olnud, ei oleks jne asemel ka vorme pole, polnud, poleks:
- Ma ei ole / pole kuulnud uudiseid.
- Ta ei olevat / polevat märganud viga.
Liitlauses ja koondlauses kasutatakse eitava kõne korral sidesõna ja asemel ega:
- Ta ei läinud õue ega hakanud ka koduseid töid tegema.
Pane laused eitavasse kõnesse. Kumma väitega oled nõus – kas jaatava või eitavaga? Põhjenda, too näiteid.
- Iga algus olevat raske.
- Sporti ja muud kehalist tegevust tuleks vältida.
- Sageli õpitakse teiste vigadest.
- Raskuste ilmnemisel anna alla!
- Hädasolija tohib jätta abita.
Küsimused ja ülesanded
1. Vii kokku lause algus ja lõpp.
- Kui tegija on olemas,
- Isikulist tegumoodi kasutame ka siis,
- Kui tegijat pole ega pole ta juurdemõeldav,
- Jaatav kõne väljendab,
- Eitav kõne väljendab,
- Eitav kõne väljendab ka
- kasutame isikulist tegumoodi.
- kui tegija on juurdemõeldav.
- kasutame umbisikulist tegumoodi.
- et tegevus toimub/s.
- et tegevust ei toimu(nud).
- keeldu.
2. Märgi tegusõna pöördeline vorm. Teises veerus märgi tegusõna kõneviis, aeg ja pööre. Seejärel kirjuta lause umbisikulises tegumoes ümber, aeg jäta samaks.
Näidis
a. Ma kahtlesin õpetaja jutu õigsuses. | kindel kv, lihtminevik, 1. p |
Õpetaja jutu õigsuses kaheldi. | |
3. Loe läbi uudiste pealkirjad ja ütle, millist tegumoodi on kasutatud. Kas umbisikulist tegumoodi on eelistatud heade või halbade uudiste puhul? Miks seda on tehtud?
- Otsustati vähendada rahalisi toetusi õpilaste huvitegevusele
- Jõge reostati 10 tonni mürgiste jäätmetega
- Viljandi koolide õpilased kaunistasid kodulinna
- Anti luba iidsete tammede raiumiseks
- Eesti ja naabermaade kunstnikud valmistasid Varbola maalinnas puuskulptuure
- Märjamaa gümnaasiumi 7. klasside õpilased asutasid astronoomiaklubi
4. Muuda luulekatkendis eitus jaatuseks ja vastupidi. Kuidas muutub luuletuse mõte?
Ei ole häält.
On ainult kaja.
Ei ole soove.
On ainult täitumine.
Ei ole liikumist.
On ainult saabumine.
Ei ole mõisteid.
On ainult mõistmine.
Ei ole maitsmist.
On ainult aeglaselt raskuv rahuldumine.
- Jätka luuletust vähemalt 4 reaga.
Ei ole ,
on ainult .
Ei ole ,
on ainult .
