Nimisõna kokku- ja lahkukirjutamine

Kas teravad küüned on kassikäpal või kassi käpal? Miks on kokku-lahkukirjutamine tähtis?

Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted

Sõnad kirjutatakse tavaliselt üksteisest lahku, kuid keeles on ka palju sõnu, mis moodustavad koos uue tähenduse ja tuleb seetõttu kokku kirjutada. On ju oluline erinevus, kas öelda:

Tollel poisil on siili pea või siilipea.
​Sellel tüdrukul on kena poisi pea või poisipea

Kahe või enama sõna kokkukirjutamisel tekib liitsõna. Selle põhitähendust kannab viimane osa, mistõttu nimetatakse seda liitsõna põhiosaks. Eesmist sõnaosa, mis täpsustab põhiosa, nimetatakse täiendosaks. Näiteks sõnale kook võib lisada erinevaid sõnu, mis näitavad, millise koogiga tegemist on.

  • Moodustage rühmad või paarid ja tooge veel näiteid, kus kokku- ja lahkukirjutus muudab sõnade tähendust. Kirjutage need tahvlile.

Nimisõnade kokkukirjutamise põhimõtted

Nimisõnade kokku- või lahkukirjutamine sõltub

1) tähendusest:

  • lõvi lõug ja lõvilõug,
  • lapse põlv ja lapsepõlv;

2) täiendosa käändest:

  • nahast ehe ja nahkehe;

3) täiendosa vormist:

  • kuningriik, inimväärikus;

4) ümbritsevast tekstist:

  • naistekingade osakond oli suletud,
  • nende naiste kingad olid märjad,
  • tuntud naiste kingad,
  • tuntud naistekingade tootja.
  • Mida müüakse?

Reeglid

KOKKU

LAHKU

INIMHING, NAISARST
täiendosa on lühenenud (sõna inimene on lühenenud: inim-)

KULDKETT, RAUDKANG
täiendosa on ainsuse nimetavas käändes

KULLAST KETT, RAUAST KANG 
​täiendosa ei ole nimetavas või omastavas, vaid mõnes muus käändes

SEINALAMP, LAUALAMP
täiendosa ainsuse omastavas näitab liiki, laadi (küsimus mis liiki? missugune?)

VENNA LAMP, EMA LAMP
täiendosa ainsuse omastavas näitab kuulumist kellelegi (küsimus kelle? mille?)

RAAMATUKAPP, TIKUTOOS 
täiendosa ainsuse omastavas on mitmusliku sisuga

LIIVAHUNNIK, SINGIVIIL
täiendosa ainsuse omastavas, ühend väljendab hulka või kogu

MERELIIVA HUNNIK, SUITSUSINGI VIIL
ühend väljendab hulka või kogu, kuid täiendosa on liitsõna

LASTEARST, MEESTESÄRK 
​mitmuse omastavas olev täiendosa on kahesilbiline, tekib uus mõiste

ÕPETAJATE TUBA, VIGADE PARANDUS
täiendosa on mitmuse omastavas

SIHVAKAS PUULATV
täiend kuulub põhiosa juurde (sihvakas latv)

SIHVAKA PUU LATV
täiend kuulub täiendosa juurde (sihvakas puu)

KALLISKIVI, KOLMNURK, OMAKASU 
​omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, kui tekib kindla tähendusega omaette mõiste

KALLIS AUTO, KOLM AASTAT, SEE TOOL
omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku

Sidekriips tuleb panna

  • liitsõnade korduva osa asemel: seiklus- ja ulmeromaane, õunamahla ja -moosi.
  • kokkukirjutistes, mille üks osa on täht, täheühend või tsitaatsõna: C-vitamiin, de-mitmus, capuccino-kook.
  • Mis on nendel kuulutustel valesti? Milliste reeglite vastu on eksitud?

kapp, kus hoitakse kingi

koht, kus lõigatakse meestel juukseid

teadus, mis uurib keelt

inimene, kes tegeleb metsa valvamisega

naissoost isik, kes tegeleb autojuhtimisega

tükk kokku pressitud suhkrut


supp, milles on palju herneid

mahl, mis on saadud viinamarjadest

kell, mis ripub seinal

betoonist valatud trepp

plekist tehtud karp

toit, milles kasutatakse ainult taimi

pall, jalg, kohtunik

kunst, maal, näitus

maa, all, tee, raud, jaam

rühm, tants, rahvas

koda, töö, auto

pesu, masin, nõu

tööstus, kivi, põlev

sõstar, moos, must

Kokku- ja lahkukirjutuse kontrollimine

Kokku- ja lahkukirjutamist saab kontrollida ÕS-ist. Plussmärk näitab, et sõnad kirjutatakse kokku.

tehe <6: t`ehte, tehet> Matemaatika+tehe, loogika+tehe, arvutus+tehe, liitmis+tehe, pöörd+tehe. Tehte+märk <-märgi> mat, tehte+viga

Abi saab ka Sõnaveebist, kus liitsõnad on kokku kirjutatud.

  • käelaba
  • käe laba
  • õpetajate puudus
  • õpetajatepuudus
  • emakeele päev
  • emakeelepäev
  • protestimarss
  • protesti marss
  • küünla valgus
  • küünlavalgus
  • trammi depoo
  • trammidepoo

Küsimused ja ülesanded

1. Ühenda lause algus ja lõpp.
  • Sõnad kirjuta‑takse
  • Kui tekib uus tähendus,
  • Liit­sõna viimast osa
  • Liit­sõna põhi­tähendust
  • Eesmist liit­sõna osa
  • Täiendosa
  • tavaliselt lahku.
  • kirjuta­takse sõnad kokku.
  • nimeta­takse põhi­osaks.
  • kannab viimane osa.
  • nimeta­takse täiendosaks.
  • täpsustab põhi­osa.
2. Arutle!
  • Mitmest osast võib eesti keeles koosneda liitsõna? Too näide võimalikult pika liitsõna kohta.
3. Märgi sõnarühma juurde õige reegel.

Reeglid

  1. Täht, täheühend, tsitaatsõna ühendatakse nimisõnaga sidekriipsu abil.
  2. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui see näitab liiki, laadi ja vastab küsimusele missugune?
  3. Kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui tekib uus mõiste.
  4. Lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.
  5. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui tekib uus mõiste.
  6. Nimisõna ainsuse nimetavas kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

Sõnarühmad

  1. hobujõud, naisõiguslane, purskkaev, kaugjuhtimine 
  2. rauduks, kivimaja, alumiiniumkere, puitbrikett 
  3. maastikumäng, linnaratas, purjepaat, aerupaat 
  4. a-moll, squash’i-väljak, IT-juht, nud-kesksõna 
  5. naistejuuksur, lasteaed, meestesärk, poisteklass 
  6. enesekaitse, tarkvara, kaunishing, nelinurk 



4. Märgi sõnad, mis kirjutatakse sõnast tuul lahku. 
  • Moodusta suuliselt liitsõnad. Millised sõnad kuuluvad sinu püsisõnavarasse? Milliseid kasutad harvem? Milliseid pole kuulnud? Tundmatute sõnade tähendus vaata järele sõnastikust.
5.  Paranda kokkukirjutamise vead.

Vahel tundub, et sõnade kokku ja lahku kirjutamise reeglid on mõeldud eeskätt õige kirja gurmaanidele. Suulises kõnes meil ju nii kindlat eristust ei ole, kuigi „vana ema“ ja „vanaema“ vahel võime häälduse ja kaas teksti põhjal ka suuliselt enamasti vahet teha, kirjutab Eesti Keele Instituudi pea keele korraldaja Peeter Päll. Ometi on see teema üks keelenõuküsijate lemmik teemasid. Vastata on sisu ning küsija väljendus soovi teadmata raske, kuid küsija eeldab sageli, et kahte konkreetset sõna saab vaid kas kokku või lahku kirjutada, st õige on vaid üks variant. Hoolimata mõningatest keerukustest, st lisa reeglitest ja eranditest, on aga kokku- ja lahkukirjutusel kanda ka tähendusliku eristuse roll. „Vana ema“ ja „vanaema“ on täiesti eri mõisted ning „täis karsklane“ on lausa „täiskarsklase“ vastand. [---] Riigikeele juubeli puhul on paslik küsida, mille poolest erinevad „riigikeel“ ja „riigi keel“. Mis on riigikeel, on enam-vähem selge, kuigi definitsioone on palju: riikliku asja ajamise keel, mida kasutavad riigi asutused jts. Seletamaks „riigi keelt“ võtkem appi Kristian Jaak Petersoni luule rida „Kas siis selle maa keel...“ Küsigem, kelle asi on eesti keel. Ilmselgelt on see meie kõigi asi, ent samuti riigi asi, sest just riigil, milleks me oleme organiseerunud, on kõige parem võime tagada keele elu jõu säilitamiseks vajalikud tingimused: keelt on vaja koguda, uurida, arendada ja õpetada. Ning see kõik on töö. Riigi keel on riigi vastutusel olev keel. Kandkem siis hoolt selle eest, et eesti keel oleks nii riigikeel kui ka riigi keel.

„EKI keelekool: riigi keel ja riigikeel“, Postimees, 1.06.2019
6. Vasta teksti põhjal küsimustele.
  1. Loe keelenõuannet ja uuri välja, kas lemmikteema on lubatud ka lahku kirjutada? 
  • jah, võib ka lahku kirjutada
  • ei, ei või lahku kirjutada
  1. Kui kirjutame lahku, siis milline on selle ühendi mitmuse osastava vorm?
  • lemmikut teemat
  • lemmikuid teemasid
  • lemmikuid teemasi
  1. Mis on riigikeel, mis riigi keel?
  2. Kuidas saad aru mõttest, et riigi keel on riigi vastutusel olev keel?
  3. Uuri välja, millal sai eesti keel riigikeele staatuse.